Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Kultuur, keel ja sport

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Eesti 200

36 lubadust

  • Kasutame parimat varasemate põlvkondade pärandit, milleks on säästlik ja nutikalt tulevikku vaatav hoiak - uus tase KULTUURIS.

  • Erakonna seisukoht on, et kultuur on ühiskonna mõtete ja käitumise tervik ning aluseks avatusele ja sallivusele. Toetudes parimale pärandile tahame hoida eluterveid hoiakuid ja anda need edasi järgmistele põlvkondadele.

    Programm

    Iga rahva kultuur on ühiskonna mõtete, kohastumuslike hoiakute ja käitumisstrateegiate terviklik kogum, mis on aluseks nii lävimisel keskkonnaga kui ka ühiskonnasiseselt. Kuivõrd kultuur on kõik, mida ühiskonna liikmed teevad või tegemata jätavad, on kultuurikeskkonnas toimuv vältimatult põimunud kõigi teiste eluvaldkondadega. Kultuur on avatuse ja sallivuse aluseks, sest mõistes ennast, saame mõista ka teisi. Olles oma kultuuri teadlikud kandjad, ei pea me kartma võõra kultuuri pealetungi, keele väljasuremist või rahva hääbumist. Toetudes parimale pärandile vaimse, ühiskondliku ja füüsilise keskkonna hoidmisel, saame säilitada eluterved hoiakud ning anda need tulevikutingimustega kohandatud kujul oma järgmistele põlvkondadele.

  • Eesti 200 lähtub põhiseaduse preambulist, mille järgi eesti kultuuri ja keele kestmine on riigi mõte. Kultuuri kaudu tahab erakond võimendada väärtushoiakuid, mis aitavad luua head haridust, julgeolekut, riigivalitsemist, majandust ja elujõulist ühiskonda.

    Programm

    Eesti 200 lähtub oma programmis Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulist, mille järgi on eesti kultuuri ja keele kestmine läbi aegade Eesti riigi olemasolu mõte. Pika plaani osana on Eesti 200 kultuuri kaudu teostamise eesmärgiks selliste väärtushoiakute võimendamine, mis häälestavad ühiskonnaliikmeid erinevates rollides panustama parima hariduse, võimekaima julgeoleku, tõhusaima ja läbipaistvaima riigivalitsemise, innovatiivseima ja keskkonnasäästlikuima majanduse ning elujõuliseima ja vaimurikkaima toimeruumi loomisse. Eluterve Eesti kultuur on olulisim ja mõjusaim vaimne kaitse ning turvavõrk, igaühe meist ja kogu ühiskonna eneseväärikuse vundament ning rahvuse kestlikkuse kindlaim tagatis.

  • Erakonna eesmärk on, et Eesti kultuur säilitaks liigirikkuse: pärimuskultuurid ja murdekeeled, nagu seto, võru, mulgi, kihnu, saare, ingeri ja rannarootsi, ning siia lõimunud rahvaste kogukonnad, nagu eestiukraina, eestivene ja eestimari.

    Programm

    Eesti kultuur peab elujõu huvides säilitama oma liigirikkuse, kandes nii pärimuslikke kultuure ja murdekeeli, nagu seto, võru, mulgi, kihnu, saare, ingeri, rannarootsi jt pärandkultuuri lõimi kui ka sisse lõimides kodustatud välispäritolu kultuure, nagu eestiukraina, eestivene, eestimari jt soome-ugri ning muude rahvaste kohalikke kogukondi.

  • Erakonna seisukoht on, et loov rahvas on vaimselt terve ja lahendusi leidev ning kultuur on ka majandusharu. Anname ruumi ja vahendeid uutele ideedele ning rahastamisel seame kultuuritegijate toetamise uute objektide rajamisest ettepoole.

    Programm

    Loov rahvas on vaimselt terve, elujõuline ja lahendusi leida suutev rahvas. Loovtegevus harrastusena toidab isiksust ning professionaalse tegevusena ühiskonda ja majandust. On ju kultuurivaldkond lisaks eneseväljenduse ja -teostuse taimelavaks olemisele ka majandusharu, rahvusvaheline konkurentsieelis, tööandja, eksportija, noorte motiveerija, regionaalse elu elavdaja. Seejuures tuleb anda ruumi ja vahendeid ka värsketele, alt-üles tekkivatele ideedele. Kultuuri kannavad seejuures inimesed ja seepärast tuleb rahastusotsuste langetamisel seada alati kultuuritegijate võimestamine ettepoole uute objektide rajamisest.

  • Suuname loomemajanduse valdkonna käibemaksu 15% ulatuses valdkonda tagasi.

  • Seisame kultuuritöötajate väärilise töötasu eest. Lahendame loovisikute sotsiaalsete garantiide igipõlise probleemi.

  • Kaitseme seadusega laulu- ja tantsupidude traditsiooni, rahvuskultuuri ja pärimuskultuuri, kindlustades rahastuse.

  • Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse lahutamise riigiametite silmis. Kaasame erasektori teadlikumalt kultuuripoliitikasse ja strateegiatesse ning usume, et loomemajandus ja kultuur saavad muusika-, film-, kirjandus-, kunsti- ja ürituste turul tulu teenida.

    Programm

    Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamise riigiametite ja agentuuride silmis, mis takistab kultuurivaldkonna arengut. Kultuur veab ettevõtlust ja vastupidi, loomemajandus on kultuurivaldkonna töövahend. Kaasame teadlikumalt erasektorit kultuuripoliitikasse ning strateegiatesse. Usume, et on olemas muusikaturg, filmiturg, kirjandusturg ja kunstiturg, kultuuriürituste turg, kus Eesti loomemajandus ja kultuur saavad tulu teenida.

  • Peame vajalikuks tõsta loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevust, et pääseda juhtpartnerina paremini ligi Loov Euroopa ja Horisont Euroopa investeeringutele. Panustame valdkonna võimekusse jõuda Euroopa tugistruktuuride ja uute rahastusvahenditeni.

  • Muudame riiklike kultuuripreemiate seadust ja asendame preemiate omistamise otsustuskogudes ministeeriumi ametnikud valdkonna esindajatega. Ministeerium kindlustab riiklike kultuuripreemiate komisjoni töö haldustoe.

  • Depolitiseerime rahvusringhäälingu nõukogu. Selleks muudame nõukogu koosseisu moodustumise nii, et valdkonna tunnustatud asjatundjad nimetatakse?ex oficio?olulisemate avalike organisatsioonide poolt, Riigikogu fraktsioonide esindajatega võrdsel hulgal.

  • Seame ringhäälingu ülesandeks digitaliseerida ja teha kättesaadavaks väärtteoste esitamise muusika jt kunstivaldkondades, sh ühekordsete kontsertide ja loomesündmuste näol.

  • Arendame kultuurivahetust kogu maailmaga. Eesti kultuuri tutvustamisel välismaal kaasame kolmanda sektori ja vabakonna algatusi Eesti Instituudi kaudu ning anname neile üle rahaga need ülesanded, mida pole mõistlik ametkondlikult teha.

    Programm

    Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Pehme välispoliitika meetmena kaasame Eesti kultuuri tutvustamisel välismaailmale kolmanda sektori ja vabakonna algatusi, toetatuna ja võimendatuna Lennart Meri loodud Eesti Instituudi kaudu, andes selleks üle koos rahaliste vahenditega need ülesanded ja tegevused, mida pole mõistlik tavapärasel ametkondlikul/administratiivsel viisil teostada.

  • Toetame kohalike identiteedikoosluste kultuuride, nagu seto, võru, rannarootsi, saare, kihnu ja peipsivene, arengut. Tugevdame nende esinduskogude ja institutsioonide, nt Võru instituudi ja Mulgi instituudi, haldus- ja projektivõimekust.

    Programm

    Toetame kohalike oludega seostunud identiteedikoosluste/kultuuride arengut. Seto, võru, rannarootsi, saare, kihnu, peipsivene jt, aga ka uuslõimuvate kogukondade kultuurilise arengu huvides võimendame nende esinduskogude ja/või institutsioonide (Võru instituut, Mulgi instituut jms) haldus- ja projektivõimekust.

  • Peame oluliseks, et maapiirkonna raamatukogust saaks olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna keskus. Aitame omavalitsustel planeerida sarnaste funktsioonidega asutuste toomist ühe katuse alla ning hoonete rekonstrueerimist ja restaureerimist energiasäästlikuks.

  • Võimendame muuseume elavate mäluasutustena. Toetame üle-eestilise muuseumide kui huvihariduse ja õppeprogrammide pakkujate süsteemi.

  • Loome riigiarhitekti ametikoha. Aitame igati kaasa rohelise mõttelaadi juurdumisele arhitektuuris ja ehituses ning soodustame Eesti traditsioonilise puitarhitektuuri elusust.

  • Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate bürokraatlike takistuste ja ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu, ega ka omaniku teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu.

  • Kaasajastame kirjanikele laekuvat raamatulaenutuse autorihüvitise määra.

  • Loome eestikeelse kirjanduse e-raamatustamise toetusmeetme, et Eesti kultuurist ja eesti keelest saaksid osa kõik: globaalsed eestlased, haridusliku erivajadusega inimesed ja puuetega inimesed.

  • Digiteeritud filmipärandi laiemaks kasutamiseks tagame enne 1991. aastat valminud filmipärandi vabakasutusse andmise ühes SA Autorihüvitusfondis vastava allfondi loomisega.

  • Tõstame oluliselt Eesti digikultuuri strateegia ambitsiooni, et Eesti kultuur oleks elujõuliselt olemas videomängudes, metaversumis ja kõigil platvormidel. Loome digikultuuri arenduskeskuse, mis toetab kultuurivaldkonda digipöördel.

    Programm

    Eesti kultuuri vormirikkus ja tähendusruum peavad üle kanduma ka digikultuuri ning kasutama ära selle kõiki võimalusi. See peab väljenduma nii videomängudes kui olema elujõulisena kohal nii metaversumis kui kõigil platvormidel. Selleks tõstame oluliselt Eesti digikultuuri strateegia ambitsiooni ja loome digikultuuri arenduskeskuse, mis hakkab toetama kogu kultuurivaldkonda digipöörde läbiviimisel.

  • Käivitame tugiprogrammi "Kunstiloome müügivõimekus", mis toetab loomegruppide majandamis- ja ekspordivõimekust, et taastada kunstivaldkonna loovorganisatsioonide majanduslikku võimekust. Samuti kehtestame riiklikud ekspordibrändide kvaliteedimärgised, nagu Estonian Jewelry, Estonian Art ja Estonian Music.

    Programm

    Peame vajalikuks taastada vabariigi algusaegade kunstivaldkonna loovorganisatsioonide majanduslikku võimekust. Selleks käivitame organiseerunud loomegruppide majandamis- ja ekspordivõimekuse toetamiseks "Kunstiloome müügivõimekuse" tugiprogrammi. Samuti rakendame riiklikud ekspordibrändide kvaliteedimärgised, nagu Estonian Jewelry, Estonian Art, Estonian Music jne.

  • Kutsume koos erasektoriga ellu vabakondliku riskikapitali "Hullud ideed maailma", mis toimib startupi seemneinvesteeringute programmide sarnaselt. Selle kajastamiseks tellime erasektorilt "Ajujahi" taolise saate, mis tutvustab loomemajandust ja turundab Eesti loometeevõtjaid ja brände.

    Programm

    Kutsume koostöös erasektoriga ellu vabakondlike "Hullud ideed maailma" riskikapitali, mille rakendamine on vaba institutsionaalsest tingimustest ning mis toimib startup seemneinvesteeringute programmide sarnastel põhimõtetel. Programmi kajastamiseks tellime erasektori tootmisüksustelt "Ajujahi" või rahvusvaheliselt levivate võistluspõhiste saadete sarnase formaadi, mille ülesandeks on samaaegselt populariseerida loomemajanduse võimalusi kui turundada rahvusvaheliselt Eesti loometeevõtjaid ja brände.

  • Toetame lastele ja noortele suunatud eestikeelsete saadete ja filmide tootmist ERR poolt.

  • Kutsume ellu noorte levimuusika toetamise programmi.

  • Eesti 200 peab olulisimaks, et tervena elatud aastad pikeneksid. Usume, et laste liikumisse ja spordi harrastamisse investeerimine säästab tulevikus tervishoiukulusid, ning treenereid tuleb väärtustada.

    Programm

    Liikumine mängib võtmerolli õnneliku ja terve inimese pikema elutee tagamisel. Eesti 200 peab olulisimaks näitajas Eesti arengus seda, kui pikenevad meie tervena elatud aastad. Tervisekäitumine ja liikumisharjumus tekib algkoolis ja me usume, et laste liikumise ja spordi harrastamisesse investeerimine annab tulevikus märgatava kokkuhoiu tervishoiu kuludes. Liikuv ja aktiivne eluviis on tuleviku rikkuse pant. Teame, et treenerid on edukas spordiriigis võtmetähtsusega ning neid tuleb hinnata ka vääriliselt.

  • Loome riikliku fondi rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamiseks, et Eesti saaks suurte võistluste korraldajaks. Raha taotlemine on läbipaistev ja kõigile spordialadele ühetaoline. Fondi orienteeruv aastamaht on 6 miljonit eurot.

    Programm

    Eesti peab saama ka suurte rahvusvaheliste spordivõistluste korraldajamaaks. See toob raha meie majandusse ja loob ambitsioonikad sihid meie võistlusspordi aladele. Selleks loome riikliku fondi rahvusvaheliste spordivõistluste läbiviimiseks. Fondist raha taotlemine toimub läbipaistval viisil ja ühetaoliste tingimuste järgi kõikidele spordialadele. Spordivõistluste rahastamise fondi orienteeruv iga-aastane maht on 6 miljonit eurot.

  • Alustame rahvuskoondiste sisehalli ehitamise projektiga, sest Eestil pole halli, mis mahutaks vähemalt 10 000+ pealtvaatajat. Seda on vaja rahvusvaheliste võistluste ning suurte meelelahutus- ja kultuurisündmuste jaoks.

    Programm

    Alustame rahvuskoondiste sisehalli ehitamise projektiga. Eestil puudub täna spordivõistluste hall, mis mahutaks vähemalt 10 000+ pealtvaatajat. Halli puudumise tõttu ei saa Eesti alaliidud taotleda õigust läbi viia rahvusvahelisi spordivõistlusi, nagu EM või MM finaalturniiride alagruppide mängud ja võistlused. Sellist halli on vaja ka suurte meelelahutuslike ja kultuurisündmuste läbiviimiseks (EXPO, tippartistide kontserdid).

  • Tõstame tööandja maksuvabalt hüvitatava tervise- ja sporditoetuse 1200 euroni aastas.

  • Loome seadustega võimaluse ettevõtetele annetada otse kuni 3% makstavast käibemaksust vabalt valitud tulumaksusoodustusega ühingule. See muudatus annab spordiklubidele ja kultuuriasutustele võimaluse rahaliste ressursside kaasamiseks ning vähendab lapsevanemate kulusid spordile ja kultuurile.

    Rahandusministeeriumi arvamus: Nn otse annetamine on vastuolus käibemaksu direktiiviga

  • Viime senisest hoogsamalt ellu Sport Kooli programmi. Koolide juures tegutsevad spordiklubid ja -koolid, kes loovad võimalusi lastel minimaalselt 60 minutit sportlikku liikumist päevas.

  • Viime lõpule jalgpallihallide taristu projekti ja otsime võimalusi olemasolevate maakondlike spordikeskuste kaasajastamiseks. Töötame välja koolistaadionite kaasajastamise rahastusmehhanismi EL vahendite abil.

    Programm

    Peame oluliseks jalgpallihallide taristu projekti lõpule viimist ja otsime võimalusi kaasajastada olemasolevaid maakondlikke spordikeskusedi soodustamaks sportimise ja liikuvuse edendamist. Samaväärselt peame oluliseks koolistaadionite kaasajastamise rahastusmehhanismi väljatöötamist EL vahendite abil.

  • Kaasajastame EOK alaliitude treenerite kvalifikatsiooni omandamise tugiraamistikku ning loome treenerite järelkasvu ja professionaalse arengu toetamise süsteemi. Käivitame EOK alaliitude administreerimis- ja projektivõimekust tõstva koolitus- ja nõustamisprogrammi.

  • Tõstame vabatahtliku spordikohtuniku tasu miinimummäära kahekordseks, viies aastase maksimaalse tõendustevaba tasu määra 2080 euroni aastas (hetkel 1040 eurot aastas).

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

0 lubadust

Selle teema kohta lubadusi pole.

Isamaa

92 lubadust

  • 1. viib ellu perepõhise tulumaksureformi:

  • sh iga alaealise lapse eest kehtestatakse tulumaksuvaba miinimum 5000 €

  • sh abikaasad saavad õiguse esitada ühine tuludeklaratsioon kogu tulumaksuvaba miinimumi ulatuses

  • 2. parandab õnneliku paarisuhte loomise ja hoidmise ning vanemahariduse programmide kättesaadavust, suurendades nende rahastuse 2 000 000 euroni aastas, sh

  • 3. võrdsustab lapsetoetused, suurendades esimese ja teise lapse toetuse 100 €-le

  • 4. parandab eluruumide kättesaadavust nelja ja enama lapsega peredele; toetab neljanda või enama lapse sündimisel perre investeeringut eluasemesse kuni 75 000 euro ulatuses pere kohta

  • 5. tagab vanemapuhkuselt tööle naasnud lapsevanemale lapse haigestumisel hoolduslehele jäämisel töövõimetushüvitise tema keskmise palga väärtuses

  • 6. vabastab abielu sõlmimise riigilõivust

  • 7. tõstab elatisabi ülempiiri 200-eurole kuus, mida riik maksab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust

  • tagab lapsi soovivatele peredele piisava majandusliku toe, et ükski laps ei jääks Eestis sündimata majanduslikel põhjustel,

  • viib ellu perepõhise tulumaksureformi:

  • iga alaealise lapse eest kehtestatakse tulumaksuvaba miinumum 5000 eurot

  • annab abikaasadele õiguse esitada ühine tuludeklaratsioon,

  • parandab eluruumide kättesaadavust nelja ja enama lapsega peredele, arendades vastavaid riiklikke toetusmeetmeid ja suurendades nende mahtu; toetab neljanda või enama lapse sündimisel perre investeeringut eluasemesse kuni 75 000 euro ulatuses pere kohta,

  • parandab kodulaenu kättesaadavust lastega peredele, sh laenu taotlemisel vanemapuhkuse perioodil või kodu asumisel vähese aktiivsusega kinnisvaraturu piirkonnas,

  • edendab riigi, kohaliku omavalitsuse ja erakapitali koostöös elamuarendust noortele peredele maapiirkondades.

  • väärtustab abielu ja laste kasvatamist,

  • algatab põhiseaduse täiendamise naise ja mehe vahelise abielu kui rahvuse püsimajäämise tagatise õiguskaitse parandamiseks,

  • tagab vanemapuhkuselt tööle naasnud lapsevanemale lapse haigestumisel hoolduslehele jäämisel töövõimetushüvitise tema keskmise palga väärtuses (praeguarvestatakse töövõimetushüvitist miinimumpalgast lähtudes)

  • vabastab abielu sõlmimise riigilõivust,

  • kujundab haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna koostöös lasterikkust ja terveid peresuhteid väärtustavaid ühiskondlikke hoiakuid,

  • seisab vastu perevaenuliku propaganda levikule,

  • tunnustab peresõbralikke tööandjaid ja ühiskondlikke algatusi.

  • kaitseb lapse huve abielulahutuse korral, et lapsel säiliks lähedussuhe mõlema lahutatud vanemaga ning mõlemad vanemad hoolitseksid lapse eest nii olmeliselt kui ka emotsionaalselt,

  • kaitseb vanema kaotanud lapse huve,

  • kaitseb üksikvanema perre sündinud lapse huve,

  • tagab vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele turvalise, püsiva ja terapeutiliselt kompetentse hoolitsuse perekondliku turvatunde ja kiindumussuhte hoidmiseks ning lapse tulevikupotentsiaali parimal viisil avamiseks,

  • tagab kasuperedele, hooldusperedele ja asenduskodude vanematele supervisiooni, koolitused ja majandusliku toe,

  • tõstab elatisabi ülempiiri, mida riik maksab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust, 200 eurole kuus; elatise maksmata jätnud lapsevanemalt nõuab riik tagatise välja

  • pöörab erilist tähelepanu laste väärkohtlemise ja perevägivalla ennetamisele ning vägivallaohvrite toetamisele,

  • kaitseb last agressiivse seksuaalpropaganda ja sooärevuse tekitamise eest, väärtustades seeläbi lapse vaimset tervist,

  • kaitseb lapsevanemate õigust kaasa rääkida lastele antava seksuaalhariduse kohasuse osas nii lasteaias kui ka koolis,

  • toetab lähisuhtevägivalla teadvustamist, ennetamist ja avastamist, vägivaldse suhte katkestamist, süüdlase vastutuselevõtmist, ohvriabi ja vägivallast loobujate tugiprogramme,

  • toetab lähisuhtevägivalla ja alaealiste vastu suunatud vägivalla eest määratavate karistuste karmistamist ning pedofiilide registri loomist

  • viib lõpule ülemineku eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides

  • tõstab õpetaja töötasu alammäära 125 %-ni Eesti keskmisest palgast

  • eraldab vahendid alushariduse ja huvikoolide õpetajate palgatõusuks,

  • tagab Eesti kultuuri elujõu hoidmiseks ja majanduses lisaväärtuse loomiseks teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise 1% SKT-st

  • võimaldab tõsta ülikooli professori palgamäära Eesti keskmisest 4-kordseks, kaasprofessoril 3-kordseks ja doktorikraadiga lektoril 2-kordseks

  • sätestab keeleseaduses täiendavad eesti keele nõuded teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes

  • parandab kultuuri kogemise võimalusi üle Eesti, toetab Eesti tippkultuuri elujõulisust ning tagab professionaalsetele autoritele loomevõimalused, jätkab loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi arendamist

  • teostab Eesti kultuuritaristu auditi, eesmärgiga olemasolev taristu kaasajastada,

  • korraldab Laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise

  • tagab korrektse eesti keele kasutamise ja arenemise kõikides riigi- ja omavalitsusasutustes ning avalikus ruumis, sh küberruumis ning toetab eesti keele masintõlke tarkvaraarendusi, et kõikjal tehiskeskkonnas oleks võimalik kasutada eesti keelt,

  • sätestab täiendavad eesti keele nõuded teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes,

  • viib riigi, kohalike omavalitsuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja sihtasutuste dokumendihalduse tarkvara üle eesti keelele,

  • tunnustab rahvusvahelisi ettevõtteid ja kodanikuühendusi, kes oma organisatsiooni sees soodustavad muu päritolu töötajate eesti keele omandamist ja kasutamist; Isamaa otsib võimalusi parimate algatuste toetamiseks ja laiendamiseks,

  • tõstab keelenõuete rikkumisel tasumisele kuuluva sunniraha 9600 eurole,

  • panustab täiendavalt eesti keele õppe ja kasutamise võimalustesse internetis ja nutiseadmetes,

  • suurendab täiskasvanute eesti keele kursuste mahtu.

  • viib lõpule ülemineku eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides, juhtides protsessi ning eraldades selleks vajalikud vahendid; üleminek algab 2024. aastal ning viiakse põhikoolis lõpule 2029/30. õppeaastaks.

  • toetab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks loovisikuid pikaajaliste stipendiumite kaudu, jätkab kunstniku- ja kirjanikupalga maksmist, kaasates ka teisi kunstivaldkondi,

  • jätkab loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi arendamist, et viia see vastavusse vabakutselise loovtöö iseloomuga,

  • toetab Eesti tippkultuuri elujõulisust tasakaalustamaks massikultuuri levikut ning tagab professionaalsetele autoritele loomevõimalused,

  • toetab pärimuskultuuri nii professionaalse kui ka harrastustegevuse vormis.

  • toetab eesti autoreid, eestikeelse kirjanduse levikut, raamatukogusid ja digilahendusi ning tagab eestikeelse kirjanduse ja meedia kättesaadavuse,

  • arendab loometööks ja loomingu eksponeerimiseks vajalikku tehnilist infrastruktuuri koostöös erialaliitude, arenduskeskuste ja kohalike omavalitsustega,

  • toetab kohalikel traditsioonidel põhinevate festivalide ja muude kultuurisündmuste läbiviimist kogukondade identiteedi ja ühtekuuluvuse edendamiseks,

  • aitab kaasa eesti kultuuri jõudmisele maailma, kaasates selleks rahvusvahelist turundus- ja produktsioonikompetentsi,

  • toetab filmide tootmist, filmiharidust ning väärtfilmide ja filmipärandi kättesaadavuse parandamist, peab oluliseks eestikeelsete ja eesti kultuuri kajastavate filmide ja muu audiovisuaalse loomingu turuosa ja ekspordi kasvu,

  • näeb audiovisuaalsektorit kui üht ekspordipotentsiaaliga valdkonda ja peab jätkuvalt oluliseks tagasimaksefondi kui meedet, mis toetab audiovisuaalsektori ekspordivõime, hõive ning palkade ja tasutud maksude kasvu,

  • toetab tingimuste loomist mitmekülgseks kultuuri- ja huvitegevuseks kõikjal Eestis ning täiendab vajadusel rahva- ja kultuurimaju ning huvitegevuse korraldust puudutavat õiguslikku raamistikku,

  • parandab erivajadusega inimeste kultuurist osasaamise võimalusi, sealhulgas kultuuriasutuste füüsilist ligipääsetavust ning jätkab eesti filmide varustamist kirjeldustõlkega nägemispuudega inimestele,

  • teeb koostööd erameediakanalitega, et ühiskonna jaoks oluline ja hädavajalik info oleks kättesaadav kõigis kanalites,

  • tagab eestikeelse avaliku meedia sisu kättesaadavuse interneti kaudu üle maailma,

  • soodustab erakapitali suuremat kaasamist kultuuri loomisesse ja edendamisse,

  • suurendab tulumaksusoodustusega kultuuri- ja spordivaldkonna vabaühendustele tehtavatetulumaksuvabade annetuste ülempiiri.

  • toetab laiapindse riigikaitse osana rahvusliku mälu hoidmist,

  • toetab rahvusteadusi ja nende uurimistulemuste levitamist ning suurendab vastavat erirahastust,

  • toetab kultuurimälu hoidmist, arendamist ja uurimist mäluasutustes ning parandab talletatud kultuuripärandi kättesaadavust muuseumikogude ja arhiivide digiteerimise teel,

  • aitab kaasa rahvuslike väärtuste kinnistumisele ühiskonnas läbi mitmekülgse haridusvõrgu, noorsootöö, kogukonnahariduse ning koostöö eraharidusasutuste ja strateegiliste partneritega,

  • parandab riigikaitsealaste laste- ja noorsooprogrammide kättesaadavust üle Eesti,

  • pöörab avaliku ruumi kujundamisel tähelepanu eestluse ja omariikluse loo edasikandmisele ja kinnistumisele rahvuslikus teadvuses,

  • kannab hoolt laulupidude ja tantsupidude elujõulisuse eest, algatab laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise ning jätkab juhendajate tegevuse toetamist ettevalmistusperioodil.

  • teostab Eesti kultuuritaristu auditi eesmärgiga olemasolev taristu kaasajastada, kaalutletud juhtudel rajada uusi riiklikult olulisi kultuuriobjekte ning pöörata tähelepanu säästlikule majandamisele; audit hõlmab kultuuritaristut selle omandivormist ja muinsusväärtusest sõltumata,

  • viib läbi mälestiste revisjoni, analüüsides muuhulgas koormust omanikele ning sõlmib ehituspärandi omanikega ühiskondliku kokkuleppe, mille osaks on stabiilse reeglistiku loomine omandikitsendustekoheseks ja õiglaseks hüvitamiseks,

  • tagab riiklikult oluliste pärandiobjektide omanikele kulukamate erinõuete täitmiseks riigi finantstoe; pöörab tähelepanu, et riik jätkaks pühakodade toetamist vähemalt samas mahus,

  • toetab riigi tasandil ruumiloome kompetentsikeskuse moodustamist,

  • otsib võimalusi disaini- ja ruumihariduse alase teadlikkuse tõstmiseks ning elukeskkonda

  • väärtustavate ja säästvate hoiakute kujundamiseks,

  • kõrvaldab avalikust ruumist punamonumendid.

  • edendab rahva liikumisharrastust,

  • toetab harjutus- ja spordiväljakute rajamist üldhariduskoolide juurde ja elurajoonidesse,

  • toetab liikumisõpetust kohustusliku kooliprogrammi osana, et võimaldada õpilastele igas

  • koolipäevas vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist ja kujundada temas hiljemalt gümnaasiumiastme lõpuks iseseisev liikumisharjumus,

  • tagab noorsportlastele head tingimused, tõhusad tugiteenused ja perspektiivikamate talentide varajase märkamise,

  • loob lapssportlaste toetuskeskused piirkondlike spordiliitude juurde üle Eesti ja tagab nende kaudu talendikamate laste toitlustuse, spordimeditsiini teenused ja esimese treeneri lisatasu,

  • tagab tingimused tippspordi arenguks, seisab sportlaste tervise säilimise ja kaitsmise eest ning laiendab tugiteenuste saamise võimalusi,

  • toetab riigieelarvest rahvusvaheliste suurte spordiürituste korraldamist,

  • kaalub lahendusi e-spordi kasvava populaarsuse kasutamiseks Eesti riigi tutvustamiseks maailmas,

  • tunnustab treenerite rolli ja kohta üldises haridussüsteemis koos sellega kaasnevate nõuete ja kohustustega,

  • juurutab planeerimis- ja ehitustegevuses põhimõtte, et uute elurajoonide juurde kavandatakse alati ka sportimisvõimalused kõikidele eagruppidele.

Eesti Keskerakond

79 lubadust

  • Arendada koostöös omavalitsustega maakondlike kultuurimajade ja rahvamajade võrgustikku, tagamaks ligipääs kultuurile igas Eesti nurgas. Regionaalpoliitiliselt olulise objektina toetame uue Hiiumaa kultuurikeskuse rajamist Kärdlasse.

  • Arendada koostöös kohaliku omavalitsusega välja Tallinna Lauluväljak vastavalt toimunud arhitektuurikonkursile. Lauluväljak peab jääma laulupidude koduks, suurürituste toimumispaigaks ning täitma kaasaegse linnaruumi funktsioone.

  • Toetada Tallinna filmilinnaku rajamist ning Eesti filmitööstuse arengut. Soodustame rahvusvaheliste filmitootjate tulekut Eestisse läbi tagasimaksefondi Film Estonia, toetades meie valdkonna professionaalide tööhõivet.

  • Laiendada Kultuuriranitsa programmi, suurendades toetust iga õpilase kohta 60 euroni. Kõikidel lastel on võimalus läbi Kultuuriranitsa programmi osaleda kultuuriüritustel, näitustel, teatrietendustel sõltumata nende perekondade rahalistest võimalustest ning regionaalsest eripärast.

  • Toetada kultuurivautšerite kasutusele võtmist. Kultuurivautšerid aitaksid parandada majandus- ja sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimeste vaimset heaolu ning enesehinnangut.

  • Täiendada teatrite toetusmeedet, et soodustada külalisetenduste korraldamist igas Eesti maakonnas, arvestades ka saarelist eripära.

  • Laiendada "Muuseumipühapäeva" programmi kõikidesse omavalitsustesse, tagades igakuiselt ühel pühapäeval tasuta sissepääsu muuseumidesse.

  • Toetada professionaalse kõrgkultuuri püsimist ja arengut ning loomemajandust.

  • Kindlustada kultuuri riikliku toetussüsteemi jätkumine ning toetada Eesti kultuuritutvustamist maailmas erinevatel festivalidel ja üritustel.

  • Tugevdada vabakutseliste loovisikute sotsiaalseid garantiisid, tagamaks neile ravikindlustus.

  • Algatada kultuuritöötajate tööandjapensioni seadustamine.

  • Soodustada kultuuri rahastamise erinevaid võimalusi. Ettevõtete ja eraisikute annetuste rahastuse suurendamiseks viime läbi maksupoliitika muutmise analüüsi.

  • Tõsta Eesti autoritele makstava laenutushüvitise fondi mahtu, tagamaks väärikam loometöö tasu.

  • Anda hoogu raamatukogude digivõimekuse parandamisele ning suurendada koostöös omavalitsustega kõrgharidusega raamatukoguhoidja palka Eesti kultuuritöötaja palgamiinimumini.

  • Suurendada teavikute soetamise rahastust, et igas Eesti raamatukogus oleks lai valik kirjandust.

  • Luua koostöös kohalike omavalitsustega programm raamatukoguhoonete kujundamiseks multifunktsionaalseteks kogukonnakeskusteks.

  • Vähendada raamatute ja e-raamatute käibemaksumäära 5 protsendile.

  • Toetada igakülgselt laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning jätkata laulu- ja tantsupeo juhendajate toetamist. Loome toetusmeetme autentsete rahvariiete soetamiseks, et näidata parimal viisil Eesti maakondade ja kihelkondade kultuurilist rikkust.

  • Toetada puuetega inimeste, sh kurtide kultuuri säilimist ja arendamist, võimaldades neile ligipääsu kultuurivähemuste toetusmeetmele.

  • Tugevdada kultuuriasutuste ligipääsetavuse arendamist erivajadustega inimestele, sh pakkuda viipekeele tõlkega teatrietendusi, arendada nägemispuudega inimeste viitesüsteeme kunstinäitustel ning erinevates kultuuriasutustes.

  • Säilitada Eesti kultuurilist mitmekesisust toetades rahvusvähemuste kultuuriüritusi, uurimistööde koostamist ning pärandi säilitamist.

  • Aidata kaasa audiovisuaalse kirjaoskuse ja filmialase teadlikkuse kasvule ühiskonnas, toetades Eesti Filmi Instituudi osalusel filmikultuurikeskuse käivitamist ja filmide (arhiivi) tihedamat sidumist õppekavaga.

  • Tagada Eesti kultuuripärandi säilimine, toetades kaasaegsete pärandihoidlate ehitamist, muuseumide toetusmeetme jätkumist ning kogude digiteerimist kõigile avatud platvormidel.

  • Käivitada Eesti mõisate renoveerimise ja hoidmise riiklik programm. Hoiame ja säilitame meie ajaloolisi mõiskomplekse ning anname neile uue hingamise.

  • Tagada muinsuskaitse tõhus töö kaitsealuste objektide säilitamisel, töötades koos kohalike omavalitsustega pärandi restaureerimisel, konserveerimisel ja taastamisel.

  • Leida tänapäevaseid võimalusi arhitektuurimälestiste kasutusele võtmiseks. Lähtume põhimõttest - vana hoone taaskasutusse võtmise ökoloogiline jalajälg on väiksem kui uusehitusel.

  • Pakkuda võimalusi muinsuskaitse all olevates hoonetes kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgiga vähendada hoonete ülalpidamiskulusid ja keskkonna jalajälge.

  • Säilitada ajaloolise ning kultuurilise väärtusega hooneid, arvestades muinsuskaitse spetsialistide ja kunstiajaloolaste arvamusega.

  • Konserveerida Maarjamäe memoriaal koostöös Tallinna linnaga ning liita kogu ala Eesti Ajaloomuuseumi välinäitusega.

  • Kaardistada kõik Eesti looduslikud pühapaigad ning tagada nende korrashoid ja säilimine.

  • Tagada seadusloomes südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus. Selle rakendamine peab olema tasakaalus kõikide teiste põhiseadusest tulenevate õigustega.

  • Toetada kirikute igapäevast lahtiolekut ja toimimist. Kirikutel on oluline roll rahva kultuuritemplitena, sealhulgas rahva vaimse tervise toetajana ja hingehoiu pakkujana.

  • Toetada usundiõpetuse laialdasemat pakkumist valikainena.

  • Jätkata sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandeasutuste kaplanaadi riigipoolset rahastamist.

  • Taastada kaitseväes kaplaniteenistus, et tagada reserv- ja tegevväelastele kaitsetahte säilimine ning pakkuda neile moraalset tuge.

  • Toetada Eesti diasporaasid välismaal, et tagada võimalus saada emakeelset usutalitust ning usuõpetust.

  • Kindlustada Eesti kirikute ja kloostrite korrashoid ning nende säilimine järgmistele põlvedele.

  • Koostada kõikidest Eesti kirikutest 3D mudelid, mille abil oleks võimalik meie pühapaikadega tutvuda interaktiivselt üle maailma

  • Hoida eesti keelt, kultuuri ning pärandit, et tagada eestluse säilimine ja edasiviiv areng põlvest põlve.

  • Toetada Eesti majade tegevust välismaal, et tagada meie kultuuri ja keele säilimine väliseestlaste hulgas.

  • Laiendada ja mitmekesistada eesti keele õppimise võimalusi välismaal.

  • Pakkuda Eesti kodakondsuse taotlejatele tasuta eesti keele kursusi ja tasustatud õppepuhkust keele õppimiseks.

  • Toetada rahvuslike kogukondade suuremat integreeritust Eesti ühiskonda.

  • Luua riiklik nõuandev rahvusvähemuste konsultatiivnõukogu Vabariigi Valitsuse juurde.

  • Edendada aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimalusi muukeelsele elanikkonnale.

  • Parandada avaliku sektoriga suhtlemiseks loodud e-keskkondade tõlget teistesse keeltesse.

  • Asendada tänased stipendiumid spordisüsteemis sportlase palgaga, mis tagaks sinna juurde käivad sotsiaalgarantiid.

  • Võimaldada igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures.

  • Seada riiklikuks prioriteediks inimeste vaimne ja füüsiline tervis. Eesmärgi täitmiseks propageerime üle riigi liikuvat ning sportlikku eluviisi.

  • Tõsta kutsekvalifikatsiooniga treenerite palka, võrdsustades nende palgad vähemalt õpetajate miinimummääraga.

  • Toetada liikumisharrastuse kontseptsiooni elluviimist. Toetame kohalikke omavalitsusi kergliiklusteede ja terviseradade võrgustike loomisel. Rajame üle Eesti multifunktsionaalseid avalikus kasutuses olevaid spordiväljakuid.

  • Arendada ja toetada regionaalseid tervisespordikeskusi igas Eesti suuremas regioonis. Arendame lõpuni Lõuna-Eestis Kääriku ja Tehvandi spordibaasid, Lääne-Eestis Palivere spordikompleksi ning alustame Põhja-Eesti piirkonda uue riikliku spordikeskuse rajamist.

  • Soodustada ettevõtete seas sponsorluse pakkumist nii harrastus- kui ka tippspordile läbi maksuerisuste tegemise. Spordi rahastamine peab suurenema nii avaliku kui ka erasektori osalusel.

  • Suurendada tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.

  • Rajada Tallinnasse Eesti Spordi Maja, et koondada kokku ühte hoonesse meie erinevad spordialaliidud.

  • Suurendada Eesti Olümpiakomitee programmi "Team Estonia" rahastust vähemalt ühe miljoni euro võrra igal aastal.

  • Tagada spordivaldkonnale piisav rahastus, et saavutada dokumendis "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" püstitatud eesmärgid.

  • Sporditaristu rajamisel arvestada nii tippsportlaste, noorte kui ka vanemaealiste vajadustega.

  • Toetada laste liikumisaktiivsuse tõstmist koolides. Iga kooli kõrvale loome koostöös kohalike omavalitsustega jalgrattaparkla.

  • Avada koolide välispordirajatised avalikus kasutamiseks. Avaliku sektori rahaga rajatud sporditaristu peab saama maksimaalse kasutuse.

  • Laiendada Eesti Olümpiakomitee projekti "Sport kooli!", eesmärgiga suurendada noorte huvi spordi ja liikumise vastu.

  • Toetada riiklikult Eestis täna juba toimuvaid tippspordi suurüritusi (näiteks Rally Estonia, WTA tenniseturniir jne) ning tuua siia uusi rahvusvahelisi tippspordi sündmusi. Läbi tippspordi ürituste paraneb Eesti kui turismiriigi maine ning külastatavus ja elavneb majandus.

  • Rahastada rohkem ujumise algõpetuse kursusi nii haridusasutustes kui ka täiskasvanutele. Eesti inimeste ujumisoskus ja teadlikkus veeohutusest peab paranema.

  • Suunata rohkem vahendeid invaspordi arendamisse. Eesti puuetega inimeste osalus spordis peab tõusma nii harrastajate kui ka tippsportlaste seas. Meie tippsportlastel peab olema võimalus osaleda nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.

  • Taastada spordirühm kaitseväes, et arendada läbi spordi suuremat ühiskonna kaitsetahet. Oluline on tagada tippsportlastele ajateenistuse läbimiseks tingimused, mis võimaldavad neil enda erialast sportlikku vormi säilitada.

  • Jätkata koostöös kohalike omavalitsuste ja Eesti Jalgpalli Liiduga multifunktsionaalsete jalgpalli sisehallide rajamist. Iga Eesti maakond peab saama 2027. aastaks vähemalt ühe multifunktsionaalse sisehalli.

  • Ehitada riigi ja erasektori koostöös välja Pirita Velodroomile rahvusvahelistele nõuetele vastav spordikompleks koos sisetrekiga.

  • Rajada pallimängualade rahvusvaheliste suurtvõistluste korraldamiseks vastav multifunktsionaalne sporditaristu, et Eesti saaks korralda tiitlivõistluste valikmänge ja -turniire.

  • Toetada riiklikult olümpianormidele vastava ujula rajamist Tallinnasse.

  • Ehitada koostöös Kaitseministeeriumiga Tapale ujula.

  • Renoveerida koostöös kohaliku omavalitsusega Narva Kreenholmi staadion ning ehitada välja sealne spordikompleks koos abihoonetega.

  • Taastada Eesti kui suusariigi kuulsus ja maine. Liigume edasi suusatunneli projekti ettevalmistamisega koostöös erasektoriga.

  • Soodustada ekstreemspordialade arengut Eestis, et edendada harrastussporti noorte seas ning toetada professionaalsete ekstreemsportlaste püüdlusi saavutamaks rahvusvaheliselt häid tulemusi. Loome programmi koostöös erasektoriga ekstreemhallide rajamiseks Eesti eri piirkondadesse.

  • Renoveerida koostöös kohaliku omavalitsusega rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamiseks sobiv Kadrioru staadion.

  • Arendada koostöös kohaliku omavalitsusega välja Võrumaa uisukeskus.

  • Panustada riiklikult Tallinna "Euroopa Spordipealinn 2025" programmi ja tegevustesse.

  • Tugevdada riigi rolli koostöös ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega võitlemaks dopingu ning spordivõistlustega manipuleerimise vastasesse võitlusesse, et tagada puhas ja aus sport.

  • Toetada riiklikult e-spordi arengut koostöös erasektoriga.

  • Tagada igale põhikooli õpilasele koolipäeva õppeprogrammi raames vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist.

Parempoolsed

0 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

Selle teema kohta lubadusi pole.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.