Kogulugu

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ↗

Algatatud:
18. mai 2026
Autor:
Valitsus (Kaitseministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu muudab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning sellega seoses kaheksat teist seadust. Salastatud teabe kaitset korraldavate asutuste pädevused sõnastatakse ühetaoliselt, riigi julgeoleku volitatud esindaja pädevus riigisaladuse kaitsel kirjutatakse seadusesse ning terminid ühtlustatakse küberturvalisuse seadusega. Julgeolekukontrolli karmistatakse isikute puhul, kellel on teatamiskohustusega välisriigi kodakondsus või seal elavad lähedased, ning riigisaladuse välismaale edastamist ei pea enam iga kord registreerima. Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Muudatused ja täiendused

  1. Teatamiskohustusega riigi kodakondsus

    Riigisaladusele juurdepääsu luba ei anta isikule, kellel on teatamiskohustusega välisriigi kodakondsus, ka juhul, kui tal on lisaks Eesti kodakondsus. Seletuskirja järgi on sellised riigid praegu näiteks Venemaa Föderatsioon, Valgevene Vabariik ja Hiina Rahvavabariik ning põhjuseks on välisriigi kodakondsusest tulenev lojaalsuskohustus; seni puudusid selleks selged alused.
  2. Lähedased teatamiskohustusega riigis

    Juurdepääsuloa võib jätta andmata isikule, kes suhtleb regulaarselt ankeedis märgitud sugulase või muu lähedasega, kes elab teatamiskohustusega riigis. Seletuskirja järgi ei välista see luba automaatselt, vaid hinnatakse suhte tugevust ja konkreetset riiki.
  3. Eestis elamise nõue julgeolekukontrollil

    Kui taotleja ei ole viimased viis aastat Eestis püsivalt elanud, võib julgeolekukontrolli teostav asutus taotluse läbi vaatamata jätta. See ei kehti riigiasutuse pikaajalisse välislähetusse saadetud ametniku või töötaja kohta.
  4. Välismaise tööandjaga isikute teatamiskohustus

    Kui isiku juurdepääsuvajadus tuleneb tööst välisriigi asutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, peab ta ise teatama julgeolekukontrolli asutusele näiteks süüteomenetlusest enda suhtes ja töösõidust teatamiskohustusega riiki. Seletuskirja järgi ei edasta välismaine tööandja seda teavet.
  5. Keeldumine salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamisest

    Kui isik keeldub kaitse nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei saa ta juurdepääsu salastatud välisteabele. See kehtib ka ametikohajärgse juurdepääsuga isikutele, näiteks Riigikogu liikmetele, kohtunikele, ministritele ja õiguskantslerile.
  6. Riigisaladuse välismaale edastamise registreerimine

    Riigisaladuse edastamine välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile tuli üldjuhul iga kord registreerida riigi julgeoleku volitatud esindaja juures. Seletuskirja järgi tekitas see viivitusi ja oli ebaproportsionaalselt koormav.
    Registreerimiskohustus kaob, ka ettevõtjate jaoks. Seletuskirja järgi saab volitatud esindaja ülevaate regulaarsete kontrollide ja lepingute julgeolekuosade kooskõlastamise kaudu.
  7. Riigi julgeoleku volitatud esindaja pädevus

    Seadusesse kirjutatakse, et riigi julgeoleku volitatud esindaja korraldab ja kontrollib riigisaladuse kaitset, kui seda avaldatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Ta võib teha ettekirjutusi ning nende täitmata jätmisel rakendada sunniraha kuni 3200 eurot. Seletuskirja järgi uut pädevust ei anta, vaid olemasolev reguleeritakse selgemalt.
  8. Pädev asutus ja ühtne kontaktpunkt

    Vabariigi Valitsus määrab määrusega asutused, kes täidavad välislepingutest tulenevaid pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti ülesandeid. Seletuskirja järgi on need rollid olulised eelkõige Euroopa Liidu ja NATO salastatud teabe kaitsel.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (9)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.