Kogulugu

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ↗

Algatatud:
2. detsember 2024
Autor:
Valitsus (Sotsiaalministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200, SDE
Staadium
Vastu võetud19. märts 2025

Eelnõu asendab lastele makstava toitjakaotuspensioni perehüvitiste seaduse alusel makstava uue toitjakaotustoetusega, mis on kõigile vanema kaotanud lastele ühesuurune ega sõltu surnud vanema pensionistaažist ega laste arvust. Leskedele ja teistele täiskasvanud ülalpeetavatele toitjakaotuspensioni enam ei määrata, kuid mittetöötav rase naine, kelle lapse teine vanem on surnud, saab õiguse ema vanemahüvitisele 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi. Lisaks peatatakse perehüvitiste maksmine akadeemilise puhkuse ajaks ning politseiametniku töövõimetuspensioni maksmine lõpetatakse teatud süütegude eest süüdi mõistmisel. Seadus jõustub põhiosas 2026. aasta 1. oktoobril.

Muudatused ja täiendused

  1. Uus toitjakaotustoetus lastele

    Seletuskirja järgi makstakse vanema kaotanud lapsele riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel toitjakaotuspensioni, mille suurus sõltub surnud vanema vanaduspensionist ja laste arvust, või pensionistaaži puudumisel rahvapensioni. Seletuskirja järgi on pension seetõttu väga erineva suurusega ega kata sageli lapse ülalpidamiskulusid.
    Lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud, on õigus igakuisele toitjakaotustoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni. Toetuse baassumma on 272 eurot, mida indekseeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksiga, ja sellele lisatakse 3% eelmise aasta keskmisest brutokuupalgast. Teise lugemise seletuskirja järgi oleks toetus 2026. aastal ligikaudu 345 eurot ja 90%le saajatest senisest suurem.
  2. Üleminek senistelt pensionisaajatelt

    Seletuskirja järgi makstakse toitjakaotuspensioni ilma õppimise kohustuseta kuni 18-aastaseks saamiseni ja õppimise korral 18–24-aastaselt.
    2026. aasta 1. oktoobrist hakkavad senist pensioni saanud lapsed saama toitjakaotustoetust. Kui varasem pension oli toetusest suurem, makstakse pensioni suuruses summat, kuni toetus selleni jõuab. Kui laps on 2026. aasta 1. oktoobril 18–23-aastane ja õpib, saab ta toetust kuni 24-aastaseks saamiseni.
  3. Leskede toitjakaotuspension kaob

    Seletuskirja järgi said toitjakaotuspensioni ka lesed: vanaduspensionieas lesk sai valida enda pensioni või poole lahkunud abikaasa pensioni vahel, samuti said seda kuni 3-aastast last kasvatav mittetöötav lesk ja lapseootel lesk alates 12. rasedusnädalast.
    Alates 2026. aasta 1. oktoobrist leskedele ja teistele täiskasvanud ülalpeetavatele toitjakaotuspensioni enam ei määrata. Neile, kellele pension on juba määratud, jätkatakse maksmist senistel tingimustel. Seletuskirja järgi on see sihtrühm kaetud muude hüvitistega, näiteks töövõimetoetuse ja vanemahüvitisega.
  4. Vanemahüvitis mittetöötavale rasedale

    Seletuskirja järgi said ema vanemahüvitist 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi ravikindlustatud emad; mittetöötav lapseootel lesk sai toitjakaotuspensioni.
    Ema vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi võib saada ka naine, kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ja kelle lapse teine vanem on surnud või teadmata kadunud. Ta esitab Sotsiaalkindlustusametile omakäelise kinnituse ja amet kontrollib rahvastikuregistrist lapse teise vanema andmeid kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; vastuolu korral hüvitis nõutakse tagasi.
  5. Eestis elamise nõue

    Seletuskirja järgi on lapsel õigus toitja kaotuse korral rahvapensionile, kui surnud vanem elas enne surma vähemalt aasta Eestis.
    Toitjakaotustoetust saab, kui taotleja, laps või surnud vanem on elanud Eestis vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul. Arvesse läheb ka seaduslik viibimine töötamise eesmärgil, kui tema eest maksti sotsiaalmaksu. Seletuskirja järgi on periood pikem, kuid nõude täitmine paindlikum, sest piisab ühe isiku vastavusest.
  6. Välisriigi samalaadne hüvitis

    Seletuskirja järgi ei saa kehtiva seaduse kohaselt perehüvitist inimene, kes saab teise riigi samaliigilist toetust, mistõttu tuli Eestis toetuse saamiseks teise riigi toetusest loobuda.
    Perehüvitist makstakse selles ulatuses, mille võrra Eesti hüvitis on välisriigist samal eesmärgil saadavast hüvitisest suurem.
  7. Akadeemiline puhkus

    Seletuskirja järgi makstakse üle 19-aastasele lapsele peretoetusi ja elatisabi vaid õppimise korral, kuid seadus ei ütle selgelt, mis saab akadeemilise puhkuse ajal.
    Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise, maksmine 19-aastasele ja vanemale lapsele peatatakse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust ning jätkub puhkuse lõppedes.
  8. Politseiametniku töövõimetuspension

    Politseiametniku töövõimetuspensioni maksmine lõpetatakse, kui pensionisaaja mõistetakse süüdi karistusseadustiku teatud riigivastaste või ametialaste süütegude eest. Kohus peab sellest Sotsiaalkindlustusametit kirjalikult teavitama. Seletuskirja järgi kehtib sama põhimõte juba teiste eripensionide puhul.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2024. aasta 02. detsembril; esimene lugemine toimus 2025. aasta 22. jaanuaril ja muudatusettepanekuid tähtajaks ei esitatud.
  • Õiguskantsler küsis oma arvamuses, kas eelnõu tagab piisava kaitse lapseootel leskedele ja alla 3-aastast last kasvatavatele leskedele; Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid komisjonis, miks nende hinnangul ema vanemahüvitis ja muud hüvitised toitjakaotusriski katavad. Eesti Linnade ja Valdade Liidul lisaettepanekuid ei olnud.
  • Sotsiaalkomisjon esitas tehnilise muudatusettepaneku: vanaduspensioniea kehtestamise volituse üleandmine Vabariigi Valitsuselt valdkonna eest vastutavale ministrile vormistati eraldi seaduse muutmisena ning teiste määruste andja vahetus jõustub 2025. aasta 1. novembril.
  • Lõplikus tekstis jõustub seadus 2026. aasta 1. oktoobril, kuid akadeemilise puhkuse ja politseiametniku töövõimetuspensioni sätted jõustuvad üldises korras.
  • Komisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada (poolt 6, vastu 1); muud teksti muudatused olid keelelised ja tehnilised.

Hääletused

Lõpphääletus

Ametlik otsus: Vastu võetud

· · ·

Fraktsioonide kaupa
  • Eesti 200Liikmeid kokku: 13

    ·

    Poolt · 12
    • Lauri Hussar
    • Ando Kiviberg
    • Irja Lutsar
    • Juku-Kalle Raid
    • Marek Reinaas
    • Kalev Stoicescu
    • Kadri Tali
    • Peeter Tali
    • Tarmo Tamm
    • Igor Taro
    • Hendrik Johannes Terras
    • Toomas Uibo
    Ei hääletanud · 1
    • Tanel Tein
  • Eesti KeskerakondLiikmeid kokku: 7

    ·

    Poolt · 6
    • Vladimir Arhipov
    • Vadim Belobrovtsev
    • Aleksei Jevgrafov
    • Andrei Korobeinik
    • Anastassia Kovalenko-Kõlvart
    • Lauri Laats
    Ei hääletanud · 1
    • Aleksandr Tšaplõgin
  • Eesti Konservatiivne RahvaerakondLiikmeid kokku: 11

    · · ·

    Poolt · 6
    • Arvo Aller
    • Helle-Moonika Helme
    • Kert Kingo
    • Rene Kokk
    • Anti Poolamets
    • Evelin Poolamets
    Erapooletu · 1
    • Mart Helme
    Ei hääletanud · 2
    • Rain Epler
    • Varro Vooglaid
    Puudus · 2
    • Martin Helme
    • Siim Pohlak
  • Eesti ReformierakondLiikmeid kokku: 37

    ·

    Poolt · 35
    • Annely Akkermann
    • Hele Everaus
    • Anti Haugas
    • Jüri Jaanson
    • Karmen Joller
    • Mario Kadastik
    • Liina Kersna
    • Meelis Kiili
    • Mait Klaassen
    • Eerik-Niiles Kross
    • Urmas Kruuse
    • Katrin Kuusemäe
    • Kalle Laanet
    • Hanah Lahe
    • Maris Lauri
    • Mihkel Lees
    • Eero Merilind
    • Marko Mihkelson
    • Õnne Pillak
    • Mati Raidma
    • Valdo Randpere
    • Maido Ruusmann
    • Andrus Seeme
    • Pipi-Liis Siemann
    • Timo Suslov
    • Margit Sutrop
    • Andres Sutt
    • Aivar Sõerd
    • Kristina Šmigun-Vähi
    • Urve Tiidus
    • Madis Timpson
    • Vilja Toomast
    • Kristo Enn Vaga
    • Mart Võrklaev
    • Luisa Värk
    Puudus · 2
    • Signe Kivi
    • Toomas Kivimägi
  • Fraktsiooni mittekuuluvadLiikmeid kokku: 16

    ·

    Poolt · 15
    • Jaak Aab
    • Enn Eesmaa
    • Ants Frosch
    • Kalle Grünthal
    • Andre Hanimägi
    • Züleyxa Izmailova
    • Maria Jufereva-Skuratovski
    • Jaanus Karilaid
    • Tanel Kiik
    • Leo Kunnas
    • Alar Laneman
    • Tõnis Mölder
    • Henn Põlluaas
    • Kersti Sarapuu
    • Jaak Valge
    Ei hääletanud · 1
    • Ester Karuse
  • IsamaaLiikmeid kokku: 8

    · ·

    Poolt · 5
    • Tõnis Lukas
    • Mart Maastik
    • Andres Metsoja
    • Urmas Reinsalu
    • Riina Solman
    Ei hääletanud · 2
    • Helir-Valdor Seeder
    • Priit Sibul
    Puudus · 1
    • Aivar Kokk
  • Sotsiaaldemokraatlik ErakondLiikmeid kokku: 9

    · ·

    Poolt · 5
    • Lauri Läänemets
    • Tiit Maran
    • Heljo Pikhof
    • Reili Rand
    • Riina Sikkut
    Ei hääletanud · 3
    • Anti Allas
    • Madis Kallas
    • Helmen Kütt
    Puudus · 1
    • Raimond Kaljulaid
Allikad (Riigikogu dokumendid) (16)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.