Kogulugu

Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ↗

Algatatud:
21. mai 2026
Autor:
Valitsus · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu muudab täitemenetluse seadustikku, kohtutäituri seadust ja rakendamise seadust. Seletuskirja järgi on eesmärk muuta täitemenetlus tõhusamaks ja selgemaks, ühtlustada praktikat, vähendada vaidlusi ning toetada kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkust. Muudatused puudutavad kaebuste menetlemist, täitemenetlust võlgniku surma järel, täitekulude kandmist, päringuteabe piiramist ja koja järelevalvet.

Muudatused ja täiendused

  1. Kaebuse menetlemine kirjalikult

    Kaebus tuli esitada kohtutäiturile, kes vaatas selle kohustuslikult läbi suuliselt menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul. Otsus tuli teha 10 päeva jooksul, tähtaega sai pikendada 10 päeva võrra.
    Kaebus vaadatakse läbi kirjalikult, suuline arutamine toimub vaid siis, kui menetlusosaline seda kaebuses soovib. Otsus tuleb teha 15 päeva jooksul ning see peab olema motiveeritud.
  2. Kaebuse sisu, puuduste kõrvaldamine ja korduvad kaebused

    Kaebusele kehtestatakse sisunõuded. Kohtutäitur määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning võib kaebuse jätta läbi vaatamata, kui puudusi ei kõrvaldata. Sama asja kohta jõustunud otsuse korral jäetakse korduv kaebus läbi vaatamata.
  3. Täitemenetlus pärast võlgniku surma

    Seadus võimaldab menetlust jätkata pärandvara suhtes, kuid pärimismenetluse algatamiseks ei ole otsest tähtaega ja menetlused jäävad sageli seisma.
    Kui surmast on möödunud kuus kuud ja pärimismenetlust pole algatatud, teavitab kohtutäitur sissenõudjat. Sissenõudjal on kolm kuud aega teatada soovist menetlus lõpetada või jätkata või algatada pärimismenetlus. Passiivsuse korral võib kohtutäitur menetluse lõpetada.
  4. Päringuteabe piiramine

    Kohtutäitur võib piirata andmesubjekti õigust saada teavet tema kohta tehtud päringu kohta kuni täitmisteate kättetoimetamiseni või menetluse lõpetamiseni.
  5. Täitekulud ja tasud erijuhtudel

    Pankroti korral võib kohtutäitur nõuda alustamise tasu, põhjendatud kulusid ja põhitasu kuni pooles ulatuses. Ühinenud kohtutäitur saab tasu kinnisasja müügi tulemist. Täitedokumendi tühistamisel kannab kulud üldjuhul sissenõudja.
  6. Kinnisasja müük ja sundtäitmisega ühinemine

    Ühinemiseks tegi kohtutäitur otsuse, kui avaldus esitati pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks.
    Sissenõudja loetakse ühinenuks avalduse esitamisest alates, otsus tehakse vaid keeldumise korral. Müügi korraldamata jätmisel läheb müük pandipidaja menetlusse. Peatatud menetluse korral jätkub kinnisasja müük.
  7. Elatise sissenõudmise tasud

    Elatise sundtäitmise alustamise tasu oli seotud kuupalga alammääraga ja oli seletuskirja kirjutamise ajal 540,46 eurot (sh km).
    Elatusraha sissenõudmise menetluse alustamise tasu on fikseeritud 100 eurot. Riigi tasu laieneb ka lapse õppimisele kuni 21-aastaseks saamiseni.
  8. Koja ja riigi vastutus ning järelevalve

    Kohtutäituri tekitatud kahju eest vastutab esmalt kohtutäitur, seejärel koda ja riik, kuid ülemineku eeldused on seletuskirja järgi ebaselged. Koja aukohus teostas haldusjärelevalvet.
    Koja vastutus tekib, kui nõuet ei saa täitemenetluses kuue kuu jooksul rahuldada või on pankrot. Riigi vastutus tekib, kui koja vara arvel ei saa mõistliku aja jooksul rahuldada. Ametikogu juhatus saab teha ettekirjutusi.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Juhtivkomisjon on õiguskomisjon; teksti sisulisi muudatusi võrreldud versioonides ei ole, muutus vaid eelnõu päis.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (8)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.