Kogulugu

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) ↗

Algatatud:
1. juuni 2026
Autor:
Valitsus (Justiits- ja Digiministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu muudab kriminaalmenetluse seadustikku, et lihtsustada koostööd teiste EL liikmesriikidega. Rahaliste karistuste tunnustamisel kaob Justiits- ja Digiministeeriumi vahendusroll, välisriigi kohtuotsuste tunnustamise võimalusi laiendatakse, kehtestatakse reeglid EL määruse 2024/3011 (menetluse üleandmine) rakendamiseks ning täpsustatakse Euroopa vahistamismääruse menetlust. Seletuskirja järgi vähendab see riigiasutuste töökoormust.

Muudatused ja täiendused

  1. Rahaliste karistuste tunnustamine: otsesuhtlus ilma ministeeriumita

    Kohus saatis jõustunud tunnustamise määruse Justiits- ja Digiministeeriumile, kes edastas selle taotlevale riigile. Ministeerium vahendas ka tunnistusi ja laekumisteateid.
    Kohus saadab jõustunud määruse otse taotlevale riigile ning tunnustamise korral Maksu- ja Tolliametile. Tunnistused koostab ja saadab välisriigile Maksu- ja Tolliamet või kohtuväline menetleja ning Maksu- ja Tolliamet teavitab laekumisest otse taotlevat riiki.
  2. Lihtsam kohtumenetlus rahatrahvide tunnustamisel

    Kohus võib lahendada taotluse isikut kaasamata, kui välisriigi taotlusest ilmneb, et isikut on otsusest teavitatud ja tal oli võimalus seda vaidlustada. Kohus võib jätta määruse põhjendamata ja vormistada selle välisriigi taotlusele pealdisena. Isik saab kümne päeva jooksul taotleda põhistatud määrust.
  3. Välisriigi karistuse tunnustamisest keeldumise alused muutuvad valikuliseks

    Seletuskirja järgi olid raamotsuses valikulised keeldumisalused võetud üle kohustuslikena, nii et kohus ei saanud tunnustamise põhjendatust kaaluda.
    Kohus võib tunnustamisest või karistuse täideviimisest keelduda, kuid ei pea. See võimaldab tunnustada näiteks lühiajalisi vangistusi.
  4. Alternatiivsete karistuste (käitumiskontroll) tunnustamine

    Kohus võib anda järelevalve tagasi otsuse teinud riigile, kui isik rikub kohustusi ja otsuses ei ole vabadusekaotust, mida täitmisele pöörata. Lisatakse ka tunnistuse tagasivõtmise ja järelevalve lõpetamise reeglid.
  5. Rahvusvahelise lepingu nõude kaotamine EL-väliste riikide kohtuotsuste tunnustamisel

    Seletuskirja järgi oli EL-väliste riikide kohtuotsuste tunnustamise eelduseks rahvusvahelise lepingu olemasolu.
    Leping ei ole enam eeldus ning üksikjuhtumi otsustab Eesti kohus.
  6. Kriminaalmenetluse üleandmine ja ülevõtmine EL riikide vahel

    Kohaldatakse määrust (EL) 2024/3011. Ülevõtmise otsustab Riigiprokuratuur, kahtlustatav, süüdistatav ja kannatanu saavad 15 päeva jooksul kaevata ning kaebus lahendatakse 15 päeva jooksul. Üleandmise taotluse esitab prokuratuur. Eestis algatatud menetluse saab välisriigile üleandmise korral lõpetada ja Riigiprokuratuur võib selle uuendada.
  7. Euroopa vahistamismääruse menetlus

    Lisatakse reeglid ärakuulamise, ajutise üleandmise ja kolmanda riigi nõusoleku kohta. Viivitusest teavitatakse taotlevat riiki ja pikema viivituse korral ka Eurojusti. Edasilükkamine toimub kohtu loal ning Euroopa vahistamismääruse aluseks on riigisisene vahistamine.
  8. Prokuröri ja kaitsja osalemine tunnustamismenetluses

    Prokuröri osavõtt tunnustamismenetluse kohtuistungist oli kohustuslik ka lahendi kuulutamisel. Kaitsja kohustusliku osavõtu ulatuses esines tõlgenduserinevusi.
    Prokuröri osalemine lahendi kuulutamisel ei ole enam kohustuslik. Kaitsja osavõtt on kohustuslik kõigis vabadusekaotust mõistva kohtuotsuse tunnustamise menetlustes.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Esitatud tekstiga võrreldes on viimases versioonis lisatud vaid märge, et juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Muudatusettepanekuid dokumentides ei ole.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (8)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) · Kogulugu