Kogulugu

Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus (erihoolekandeteenused) ↗

Algatatud:
14. september 2026
Autor:
Valitsus (Sotsiaalministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu muudab sotsiaalhoolekande seadust ja sotsiaalseadustiku üldosa seadust, et lihtsustada erihoolekandeteenuste taotlemist, hindamist ja suunamist ning viia need menetlused STAR-i registrisse. Lihtsustatakse ka omaosaluse puudujäägi riigipoolse katmise arvutamist. Lisaks saavad kohalikud omavalitsused anda loodud kohtadele eelisjärjekorra oma elanikele.

Muudatused ja täiendused

  1. Hindamisandmete taaskasutus omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti vahel

    Omavalitsus võib kasutada Sotsiaalkindlustusameti hindamisandmeid (v.a psühhiaatrilise diagnoosi andmed) ning amet omavalitsuse andmeid (v.a majandusliku olukorra andmed). Varem hindasid nad vajadust eraldi ja isik esitas samad andmed mõlemale.
  2. Uut taotlust pole vaja otsuse lõppemisel

    Isik pidi esitama uue taotluse iga kord, kui eelmise teenuseotsuse kehtivus hakkas lõppema.
    Taotlust pole vaja, kui Sotsiaalkindlustusamet hindab isiku vajadust õigustatuse otsuse kehtivuse ajal uuesti.
  3. Vajaduse kiireloomulisus hindamisel ja järjekorras

    Vajaduse kiireloomulisust hinnatakse ja arvestatakse järjekorda paigutamisel. Tingimused kehtestab minister määrusega. See kehtib alates 1. jaanuarist 2027, järjekorras olevaid isikuid hindab amet 1. septembriks 2027. Varem kiireloomulisusega järjekorras ei arvestatud.
  4. Eelis omavalitsuse enda elanikele

    Kui amet on andnud omavalitsusele teenuse osutamise loa, ei väljasta ta suunamisotsust teise omavalitsuse elanikule. Erandid on teenuseosutaja nõusolek ja kohtu määratud paigutus. See kehtib ainult alates 1. jaanuarist 2027 tegevusluba saanud kohtadele. Varem suunamine osutaja omandivormist ega isiku elukohast ei sõltunud.
  5. Ühtne 30-päevane tähtaeg teenuse alustamiseks

    Teenuseosutaja poole pöördumise tähtajad olid teenusest sõltuvalt 3, 7 või 10 päeva.
    Kõik isikud peavad pöörduma osutaja poole kokkulepitud kuupäeval, kuid 30 päeva jooksul teenusekoha pakkumisest.
  6. Otsuse nime muutmine

    Otsust nimetati erihoolekandeteenuse osutamise otsuseks.
    Otsuse nimi on erihoolekandeteenuse õigustatuse otsus ning sama muudatus tehakse seotud sätetes.
  7. Omaosaluse puudujäägi katmine: arvestatakse vaid pensioni ja töövõimetoetust

    Arvestati riiklikku pensioni, kogumispensioni, töövõimetoetust ja sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ning vaja oli eraldi taotlust.
    Arvestatakse vaid riiklikku pensioni ja töövõimetoetust. Isiklikuks kasutamiseks peab jääma vähemalt 15 protsenti. Toetust arvestatakse teoreetilise 30 päeva summana (osalise töövõime korral 57 protsenti). Amet kontrollib automaatselt ja tulusid vaadatakse üle kord aastas 1. aprillil.
  8. Teenuse mittekasutamine ja lõpetamine

    Teenus lõpeb ja maksmine peatub, kui isik ei kasuta teenust üle kahe kuu järjest.
    Lisandub juhud, kui miinimumkasutus jääb täitmata neljal kuul aastas või kogu mittekasutus ületab nelja kuud aastas. Lõpetamise etteteatamistähtaeg lüheneb kuuelt kuult neljale.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Märkustes muudatusettepanekuid ega teksti muudatusi ei näidata.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (9)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.