Kogulugu

Tööstusheite seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus ↗

Algatatud:
16. november 2026
Autor:
Valitsus (Kliimaministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Menetlusse võetud

Eelnõu võtab tööstusheite seadusesse ja riigilõivuseadusesse üle direktiivi (EL) 2024/1785. Load peavad edaspidi sisaldama keskkonnatoime tasemeid ja rangemaid heite piirväärtusi, lisanduvad uued tegevusalad ning sigade ja kodulindude intensiivkasvatus liigub kompleksloalt keskkonnaloale ja käitamisreeglitele alates 8. oktoobrist 2030. Seletuskirja järgi on eesmärk direktiivi nõuete ülevõtmine.

Muudatused ja täiendused

  1. Sigade ja kodulindude intensiivkasvatus

    Sigade ja kodulindude intensiivkasvatuse käitised vajasid kompleksluba.
    Uus peatükk 6¹ näeb ette keskkonnaloa ja käitamisreeglid. Nõuded hakkavad kehtima etappidena: 8. oktoobrist 2030 (600 loomühikut või rohkem), 8. oktoobrist 2031 (400 või rohkem) ja 8. oktoobrist 2032 (ülejäänud). Kehtivad kompleksload muudetakse aasta jooksul keskkonnaloaks.
  2. Keskkonnatoime tasemed ja piirväärtused

    Luba peab määrama siduvad keskkonnatoime tasemete vahemikud ja veekasutuse piirväärtused. Jäätmete ja muude ressursside tasemed on soovituslikud. Leebem väärtus on võimalik põhjendatud juhul.
  3. Rangemad heite piirväärtused ja kaudne heide

    Piirväärtused määrati paragrahvis 46 loetletud saasteainetele; kaudse vetteheite reeglid olid napid.
    Piirväärtused peavad vastama parima võimaliku tehnikaga saavutatavatele kõige rangematele väärtustele. Kaudse heite korral ei tohi reoveepuhasti arvestamisel saasteainete koormus vastuvõtjale kasvada võrreldes otseheitega. Loatingimusi tuleb vaadata läbi vähemalt iga nelja aasta järel.
  4. Uued tegevusalad

    Kompleksloa kohustusega tegevusaladena lisanduvad vesiniku tootmine vee elektrolüüsil, akude tootmine ning maakide tööstuslik kaevandamine. Tegevusalade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsuse asemel minister.
  5. Tegevuse peatamine ja teavitamine

    Tegevuse sai peatada ainult siis, kui esinesid nii terviseoht kui oluline keskkonnakahju; teavitamine puudutas ainult keskkonnamõju.
    Piisab ühest tingimusest ning Keskkonnaamet peab tegutsema viivitamata. Peatada saab ka püsiva rikkumise korral. Keskkonnaamet teavitab joogivee käitajaid ja teisi liikmesriike.
  6. Erandid ja kujunemisjärgus tehnikad

    Kujunemisjärgus tehnikaid sai katsetada ajutise erandiga üheksa kuud.
    Katsetamise erand pikeneb kolmekümnele kuule. Lisandub kuueaastane erand ning kuni kaheksa aasta pikendus põhjaliku ümberkujundamise korral.
  7. Pinnase ja põhjavee seire

    Põhjavett seirati iga viie aasta ja pinnast iga kümne aasta järel.
    Põhjavett seiratakse vähemalt iga nelja aasta ja pinnast iga üheksa aasta järel. Laborid peavad järgima Euroopa standardeid või samaväärseid.
  8. Karistused ja üleminekusätted

    Käitamisreeglite rikkumise eest on trahv kuni 200 trahviühikut füüsilisele ja kuni 200 000 eurot juriidilisele isikule. Uued loatingimused kehtivad olemasolevatele käitistele nelja aasta jooksul PVT-järelduste avaldamisest, kui need avaldati pärast 1. juulit 2026, hiljemalt 1. septembriks 2036.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (8)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.