Kogulugu

Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus ↗

Algatatud:
14. september 2026
Autor:
Valitsus (Justiits- ja Digiministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu muudab äriseadustikku ja mitmeid teisi seadusi. Äriühingute reeglid muutuvad paindlikumaks (koosolekud, kvoorum, teave osanikele), osaühingu osanike nimekirja pidamine muutub ning luuakse uus erasihtasutuse vorm. Lisaks reguleeritakse äriregistri menetluste automatiseerimist.

Muudatused ja täiendused

  1. Erasihtasutus

    Luuakse uut tüüpi sihtasutus, mis tegutseb erahuvides ja haldab vara ilma aktiivse majandustegevuseta. Nõukogu ei pruugi olla, asutaja võib asutajaõigustest loobuda, dokumendid ei ole avalikud (juurdepääs notari kaudu õigustatud huvi korral, tasu 200 eurot), audit on kohustuslik ja kogutakse tegelike kasusaajate andmeid. Notaritasu alammäär on 2000 eurot.
  2. Osaühingu osanike nimekiri ja osa üleminek

    Alates 1.09.2023 läheb osa üle alles äriregistri kande tegemisega, registrit peab register ise ja see võtab vastu vaid juhatuse avalduse.
    Osa läheb üle registriväliselt tehingu alusel. Osanike nimekirja peab juhatus, see avaldatakse endiselt registrikaardil ja sellele võib tugineda, sh heauskse omandamise korral. Notar saadab andmed registrile automaatselt. Sama kehtib korteriühistute liikmete nimekirjade kohta.
  3. Sissemakse tõendamine rahalise sissemakse korral

    Rahalise sissemaksega osaühingu asutamisel oli vaja tõendit, nt krediidiasutuse teadet, ja ühingu nimele tuli avada pangakonto.
    Kuni 50 000 euro suuruse rahalise sissemaksa korral piisab juhatuse kinnitusest. Üle 50 000 euro on vaja krediidiasutuse või makseasutuse teadet. Sama kehtib osakapitali suurendamisel ja kiirmenetluses asutamisel.
  4. Põhikirjaga kehtestatav kvoorum

    Põhikiri võis kehtestada ainult seaduses sätestatust kõrgema kvoorumi (üle poole esindatud häältest).
    Põhikirjaga võib esindatuse nõuet näha ette teisiti, ka seadusest madalamana (OÜ, AS, TulÜ).
  5. Koosoleku kokkukutsumine ja teated

    Kui juhatus ei kutsunud koosolekut ühe kuu jooksul nõudest kokku, võis nõudja selle ise kokku kutsuda. Teated läksid postiga või ajalehes ning päevakorda täiendada nõudmisel ei saanud.
    Koosolek peab toimuma nõutud päevakorraga ühe kuu jooksul. Nõudjad võivad nõuda ka päevakorrapunkte. Teade saadetakse e-postiga, posti teel vaid soovi korral. AS-i üldkoosoleku teade avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ajalehe asemel.
  6. Teave tütarettevõtjate kohta

    Osanikud võivad nõuda teavet ühingu ja tema tütarettevõtjate kohta. Juhatus peab vastama nelja nädala jooksul ning võib keelduda vaid siis, kui tõendab, et teavet ei saa. Kohtusse võib pöörduda 3 kuu jooksul.
  7. Otsuste tühisus ja tähtajad

    Kahe aasta tähtaeg kehtis hagist sõltumata. Kolme kuu tähtaeg otsuse tühistamiseks oli aegumistähtaeg.
    Hagi või vastuväite korral pikeneb tähtaeg kohtulahendi jõustumiseni. Kolme kuu tähtaeg muutub õiguse lõppemise tähtajaks. Hagi võib esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
  8. Äriregistri menetluste automatiseerimine

    Seadus määratleb automatiseerimise. Määrusest peab nähtuma automaatne tegemine ja kasutatud andmeallikad. Määruskaebuse automatiseeritud menetlemine ei ole lubatud.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Esitatud tekstiga võrreldes on näha vaid pealkirjamärkus, et juhtivkomisjon on õiguskomisjon.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (9)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.