Kogulugu

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ↗

Algatatud:
15. juuni 2026
Autor:
Valitsus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu võtab Eesti õigusesse üle kaks ELi võrdõigusorganite direktiivi (2024/1499 ja 2024/1500). Selleks muudetakse võrdse kohtlemise seadust ja mitut teist seadust. Eelnõu tugevdab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku sõltumatust, rahastust ja kättesaadavust ning annab talle uusi ülesandeid, näiteks esindada inimesi menetlustes ja anda siduvaid arvamusi.

Muudatused ja täiendused

  1. Põimdiskrimineerimine

    Võetakse kasutusele põimdiskrimineerimine, mis loetakse keelatud diskrimineerimiseks nii võrdse kohtlemise seaduse kui ka soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel. Volinik peab seda arvestama ennetus- ja edendustöös.
  2. Voliniku valimine ja ametisse nimetamine

    Konkursi korraldab ja voliniku nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister.
    Avaliku konkursi kuulutab välja ministeerium ja viib läbi valikukomisjon, mille vähemalt pooled liikmed on võrdõiguse eksperdid ja vabaühenduste esindajad. Voliniku nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus pärast Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuse ärakuulamist. Nõutakse muu hulgas magistrikraadi, kahe aasta juhtimiskogemust, eesti keelt tasemel C1 ja inglise keelt tasemel B2.
  3. Eelarve ja sekkumise keeld

    Eelarve on ministeeriumi eelarve eraldi osa, mille kinnitab Riigikogu riigieelarve seaduses ning mis peab olema stabiilne ja piisav. Voliniku ja kantselei töösse sekkumine ning selle mõjutamine on keelatud.
  4. Erakonda kuulumise keeld

    Volinik ja tema asetäitja-nõunik ei tohi olla erakonna liikmed ega osaleda erakonna tegevuses. Asetäitja-nõuniku valib avaliku konkursiga volinik.
  5. Esindamine menetlustes

    Isiku nõusolekul võib volinik teda esindada tsiviil-, halduskohtu- või vaidluskomisjoni menetluses või toetada nõustajana. Volinik võib anda kohtus ja töövaidluskomisjonis eksperdiarvamuse.
  6. Siduv arvamus vaidluste lahendamisel

    Kui pooled ühiselt soovivad, võib volinik anda siduva arvamuse, mis võib sisaldada hüvitise ettepanekut. Nõuete aegumine peatub menetluse ajaks.
  7. Nõustamine, arvamused ja pöördumised

    Arvamus antakse kahe kuu jooksul avalduse esitamisest. Nõustamine ei ole eraldi ülesanne ja teabe saamise õigus on kitsam.
    Nõustamine on eraldi ülesanne ja see antakse kuu jooksul. Kahekuuline arvamuse tähtaeg algab alles pärast otsust, et nõustamine ei sobi paremini, ning seda võib pikendada kuni kahe kuu võrra. Lisandub arvamusest keeldumise aluseid ja uusi uurimisõigusi.
  8. Töökava, aruandlus ja ettepanekud

    Volinik võtab vastu nelja-aastase tööprogrammi ja aastase tegevuskava ning avaldab aastaaruande. Avaliku sektori asutused peavad nõudmisel kolme kuu jooksul teavitama, kuidas ettepanekuid arvestati.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (10)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.