Kogulugu

Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus ↗

Algatatud:
13. aprill 2026
Autor:
Valitsus (Justiits- ja Digiministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu muudab karistusseadustikku ja teisi seadusi ning tunnistab kriminaalhooldusseaduse kehtetuks. Kriminaalhoolduse reeglid viiakse vangistusseadusesse, mis nimetatakse ümber vangistus- ja kriminaalhooldusseaduseks. Kinnipeetav allutatakse karistuse lõpus automaatselt käitumiskontrollile ning muutuvad läbiotsimise, raha ja vanglateenistuse reeglid.

Muudatused ja täiendused

  1. Automaatne käitumiskontroll karistuse lõpus

    Teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlane allutatakse käitumiskontrollile pärast vähemalt kahe kolmandiku karistuse ärakandmist. Tahtliku esimese astme kuriteo süüdlane allutatakse sellele kolme neljandiku järel. Uut kohtuotsust ei ole vaja, kui kohus pole seda keelanud. Riigivastased kuriteod (KarS 15. peatükk) on välja jäetud.
  2. Hädapidur automaatse allutamise vastu

    Vangla või prokuratuur saab paluda kohtul automaatne allutamine käitumiskontrollile keelata. Taotlus tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne tähtpäeva, hilinemise erandiga. Kohus võib ka omal algatusel keelata ette ja määrata uue tähtaja.
  3. Kriminaalhooldusametniku õigus kohustusi muuta

    Kriminaalhoolduse all oleva isiku kohustusi saab muuta, asendada või lisada ainult kohus.
    Süüdimõistetu nõusolekul saab kohustusi muuta, asendada või lisada ka kriminaalhooldusametnik ilma kohtusse pöördumata. Kui isik ei nõustu, esitab ametnik kohtule erakorralise aruande. Kohustusi tühistada, katseaega pikendada ja karistust täitmisele pöörata saab ainult kohus.
  4. Paindlikumad kontrollnõuded ja üldine kohustus

    Kohus pidi määrama kõik KarS § 75 lõikes 1 nimetatud kontrollnõuded ning registreerimine pidi toimuma isiklikult.
    Kohus võib kontrollnõuete vahel valida ning kohustuslikuks jääb vaid registreerimiskohustus. Registreerimine võib toimuda muul viisil. Uue KarS § 75 lõike 2 punkti 11 järgi võib isiku nõusolekul määrata muu asjakohase kohustuse.
  5. Katseaeg enneaegsel vabastamisel

    Katseaeg võrdub kandmata karistuse osaga, kuid on vähemalt 6 kuud. Kui karistust on jäänud alla kahe kuu, enneaegselt ei vabastata.
    6-kuuline miinimum jääb. Kui jäänud on alla 3 kuu, on katseaeg kahekordne kandmata aeg, alla 15 päeva puhul üks kuu. Keeld vabastada, kui jäänud on alla kahe kuu, tunnistatakse kehtetuks.
  6. Oportuniteedikohustuste jälgimine kriminaalhooldusele

    Kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamisel pandud kohustusi jälgib peamiselt prokuratuur.
    Kriminaalhooldus võtab nende kohustuste täitmise ja jälgimise üle. Kriminaalhooldusametnik võib neid isiku nõusolekul ka muuta, asendada või lisada.
  7. Kriminaalhooldusseaduse ühendamine vangistusseadusega

    Kriminaalhooldust reguleeris eraldi kriminaalhooldusseadus.
    Kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks. Vangistusseadus nimetatakse ümber vangistus- ja kriminaalhooldusseaduseks ning sellele lisandub uus 5² peatükk kriminaalhoolduse täitmisest. Paljusid teisi seadusi uuendatakse uue nime tõttu.
  8. Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse eristamine

    Kinnipeetavate ja külastajate suhtes kehtis üks läbiotsimine.
    Paragrahv 68 eristab ruumide ja territooriumi läbiotsimist, turvakontrolli ning keha, kehaõõnsuste ja riiete läbivaatust. Kehaõõnsuse läbivaatus on lubatud vaid siis, kui muud meetmed ei aita, see on proportsionaalne ja seda teeb tervishoiutöötaja.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Eelnõus on juhtivkomisjonina nimetatud õiguskomisjon. Muid tekstimuudatusi dokumendid ei näita.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (10)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.