Kogulugu

Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ↗

Algatatud:
2. juuni 2025
Autor:
Valitsus (Siseministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Vastu võetud24. september 2025

Eelnõu arendab elanikkonnakaitset. Selle järgi luuakse riiklik hoiatussüsteem EE-ALARM koos sireenidega, suurtesse uutesse hoonetesse tuleb rajada varjendid ja kaetud hoonetele koostada varjumisplaan ning avaliku sektori töötajatele muutub elanikkonnakaitse koolitus kohustuslikuks.

Muudatused ja täiendused

  1. Viivitamatu ohuteade süsteemi EE-ALARM kaudu

    Viivitamatu ohuteade edastatakse avalikkusele riikliku süsteemi EE-ALARM kaudu. Päästeamet koordineerib valmistumist ja hädaabikeskus edastab teated. Meedia, elektroonilise side ettevõtjad, riikliku mobiilirakenduse ja avalike ekraanide haldajad, kellel on üle 10 000 lõppkasutaja (või 10 000 päevast kontakti), peavad süsteemiga liituma 1. juuliks 2028.
  2. Sireenid ja nende kasutamise otsustajad

    Sireenid on EE-ALARMi osa ja nende kasutuselevõttu korraldab Päästeamet. Kasutamise võivad otsustada Päästeamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, kriisijuhid ja kõrgendatud ohu seisundis peaminister. Asjaõigusseadust ja välisõhu kaitse seadust muudetakse nii, et sireenid loetakse avalikes huvides rajatisteks ja sireenimüra on müranormidest vabastatud.
  3. Kohustuslikud varjendid uutes hoonetes

    Avalik varjend tuleb rajada uude hoonesse, mida külastavad rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 m² (teisel lugemisel muudeti „ja“ asemel „või“). Mitteavalik varjend nõutakse elu-, büroo-, kaubandus- jms hoonele alates 1200 m² ning tööstus- ja laohoonele alates 1500 m². Nõue kehtib hoonetele, mille ehitusloa taotlus esitatakse alates 1. juulist 2026.
  4. Varjumisplaan ja varjumiskoht

    Hoone omanik koostab varjumisplaani kaetud hoone kohta, millele on antud kasutusluba. Kus varjendit ei rajata, kohandab omanik võimaluse korral varjumiskoha ja varjumiskohaks võib lugeda ka ajutise ehitise. Kasutusloaga hoonel on tähtajad plaanile 1. juuli 2027 ja varjumiskohale 1. juuli 2028, ehitatavatel hoonetel kasutusloa taotlemise ajaks.
  5. Päästeameti ja Kaitseväe roll varjumisel

    Päästeamet korraldab varjumist ja teeb järelevalvet varjendi- ja plaaninõuete üle. Päästeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet võivad kasutada korrakaitseseaduse erimeetmeid; üle 12 tunni kestev viibimiskeeld vajab luba ning kehaläbivaatus on keelatud. Kui nad ei suuda rünnaku ajal varjumist tagada, võib Kaitsevägi kohaldada samu meetmeid edasilükkamatu pädevuse alusel. Ministri määrus jäeti välja.
  6. Kohustuslik elanikkonnakaitse koolitus

    Avaliku sektori asutus korraldab ametnikele ja töötajatele koolituse kord kahe aasta jooksul. Elutähtsa teenuse osutaja koolitab töötajaid regulaarselt, sh elanikkonnakaitse alal.
  7. Mobiilsed hoiatused hädaolukorra seadusesse

    Elektroonilise side seadus loetles juhud, mil võis saata piirkonnapõhise hoiatuse.
    Hoiatuse reeglid viiakse hädaolukorra seadusesse ning elektroonilise side seaduse § 1051 kirjutatakse ümber: mobiilioperaator peab hoiatused edastama ja asukohaandmeid töötlema. EE-ALARMi võib kasutada ka õppusteks, sõjaväeõppuseks ja Päästeameti testideks; eelnõu piirang ühele täistestile aastas jäeti välja.
  8. Varjendi nõue ehitusseadustikus

    Varjendi rajamine lisatakse ehitisenõuete hulka, Vabariigi Valitsus võib neid määrusega täpsustada ja Päästeamet teeb varjendinõuete üle järelevalvet.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Teisel lugemisel nihutati mitteavalike varjendite tähtaeg 1. juulilt 2028 1. juulile 2026, nagu avalikel varjenditel. Ettepaneku tegi sotsiaaldemokraatlik erakond ja komisjon toetas seda sisuliselt, otsustades 9. septembril 2025 ühehäälselt.
  • Komisjon tegi ettepaneku, et avaliku varjendi kriteeriumid oleksid alternatiivsed (rahvahulgad või 10 000 m²), mitte kumulatiivsed.
  • Varjumisplaani sätted tõsteti varjumiskoha sätete ette ja varjumiskoha mõistesse lisati ajutised ehitised.
  • Mobiilsete hoiatuste reeglid viidi hädaolukorra seadusesse ja süsteemi täistestide piirang kord aastas jäeti välja.
  • Lisati uus Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse säte, et ühtlustada see tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga 668 SE.
  • Riigikaitsekomisjon tegi ettepaneku lõpphääletuseks kolmandal lugemisel 22.09.2025.

Hääletused

Lõpphääletus

Ametlik otsus: Vastu võetud

· ·

Fraktsioonide kaupa
  • Eesti 200Liikmeid kokku: 13

    · ·

    Poolt · 9
    • Lauri Hussar
    • Diana Ingerainen
    • Ando Kiviberg
    • Juku-Kalle Raid
    • Marek Reinaas
    • Stig Rästa
    • Kalev Stoicescu
    • Peeter Tali
    • Tanel Tein
    Ei hääletanud · 1
    • Tarmo Tamm
    Puudus · 3
    • Irja Lutsar
    • Kadri Tali
    • Toomas Uibo
  • Eesti KeskerakondLiikmeid kokku: 7

    · ·

    Poolt · 2
    • Vladimir Arhipov
    • Lauri Laats
    Ei hääletanud · 2
    • Vadim Belobrovtsev
    • Aleksei Jevgrafov
    Puudus · 3
    • Andrei Korobeinik
    • Anastassia Kovalenko-Kõlvart
    • Aleksandr Tšaplõgin
  • Eesti Konservatiivne RahvaerakondLiikmeid kokku: 10

    · ·

    Poolt · 3
    • Helle-Moonika Helme
    • Mart Helme
    • Rene Kokk
    Ei hääletanud · 4
    • Martin Helme
    • Siim Pohlak
    • Evelin Poolamets
    • Varro Vooglaid
    Puudus · 3
    • Arvo Aller
    • Rain Epler
    • Anti Poolamets
  • Eesti ReformierakondLiikmeid kokku: 37

    ·

    Poolt · 34
    • Annely Akkermann
    • Yoko Alender
    • Anti Haugas
    • Jüri Jaanson
    • Toomas Järveoja
    • Mario Kadastik
    • Liina Kersna
    • Meelis Kiili
    • Signe Kivi
    • Toomas Kivimägi
    • Mait Klaassen
    • Katrin Kuusemäe
    • Kalle Laanet
    • Maris Lauri
    • Mihkel Lees
    • Eero Merilind
    • Marko Mihkelson
    • Õnne Pillak
    • Mati Raidma
    • Valdo Randpere
    • Signe Riisalo
    • Maido Ruusmann
    • Andrus Seeme
    • Pipi-Liis Siemann
    • Timo Suslov
    • Margit Sutrop
    • Aivar Sõerd
    • Kristina Šmigun-Vähi
    • Urve Tiidus
    • Madis Timpson
    • Vilja Toomast
    • Kristo Enn Vaga
    • Mart Võrklaev
    • Luisa Värk
    Puudus · 3
    • Eerik-Niiles Kross
    • Urmas Kruuse
    • Hanah Lahe
  • Fraktsiooni mittekuuluvadLiikmeid kokku: 17

    ·

    Poolt · 12
    • Jaak Aab
    • Enn Eesmaa
    • Kalle Grünthal
    • Andre Hanimägi
    • Züleyxa Izmailova
    • Maria Jufereva-Skuratovski
    • Leo Kunnas
    • Alar Laneman
    • Tõnis Mölder
    • Henn Põlluaas
    • Kersti Sarapuu
    • Jaak Valge
    Puudus · 5
    • Peeter Ernits
    • Ants Frosch
    • Jaanus Karilaid
    • Ester Karuse
    • Tanel Kiik
  • IsamaaLiikmeid kokku: 8

    · ·

    Poolt · 3
    • Mart Maastik
    • Priit Sibul
    • Riina Solman
    Ei hääletanud · 2
    • Aivar Kokk
    • Helir-Valdor Seeder
    Puudus · 3
    • Tõnis Lukas
    • Andres Metsoja
    • Urmas Reinsalu
  • Sotsiaaldemokraatlik ErakondLiikmeid kokku: 9

    · ·

    Poolt · 3
    • Anti Allas
    • Lauri Läänemets
    • Reili Rand
    Ei hääletanud · 2
    • Raimond Kaljulaid
    • Madis Kallas
    Puudus · 4
    • Helmen Kütt
    • Tiit Maran
    • Heljo Pikhof
    • Riina Sikkut
Allikad (Riigikogu dokumendid) (16)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.