Kogulugu

Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ↗

Algatatud:
30. jaanuar 2025
Autor:
Valitsus (Kliimaministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200, SDE
Staadium
Vastu võetud18. juuni 2025

Eelnõu muudab kiirgusseadust ning sellega seoses halduskoostöö seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja riigilõivuseadust. Väga väikese ohuga kiirgustegevuse, näiteks hambaröntgenseadme või luudensitomeetri kasutamise jaoks piisab edaspidi kiirgustegevusloa asemel lihtsamast ja odavamast registreeringust. Kiirgustegevuse ohuastmed määratakse riskitegurite põhjal ning seaduses sätestatakse, et radioaktiivsete jäätmete ladustamise raha tagab Kliimaministeerium. Seletuskirja järgi on eesmärk vähendada halduskoormust ning viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu direktiivide ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri standarditega.

Muudatused ja täiendused

  1. Registreering väga väikese ohuga kiirgustegevusele

    Seletuskirja järgi on praegu ka väga väikese ohuga kiirgustegevuse jaoks välja antud kiirgustegevuslube; 24.09.2024 seisuga oli väljastatud 746 luba, millest ligikaudu 400 liigituvad edaspidi registreeringuks.
    Väga väikese ohuga kiirgustegevuse jaoks tuleb taotleda Keskkonnaametilt registreering, mille loetelu kehtestab minister määrusega. Taotlus esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ja registreeringu andmine otsustatakse 30 päeva jooksul; registreering on üldjuhul tähtajatu.
  2. Ohuastmete määramine

    Seletuskirja järgi oli ohuaste seni seotud ainult kiirgustöötaja aastase efektiivdoosiga ning seadus ei sätestanud sõnaselgelt, et arvesse tuleks võtta näiteks kiirgusallika füüsikalisi omadusi.
    Eristatakse nelja ohuastet: väga väike, väike, mõõdukas ja suur oht. Ohuaste määratakse riskitegurite põhjal, nagu kiirgusohutuse ja füüsilise kaitse riskid, taristu, ohutuskultuur ja hinnatavad doosid, ning selle määrab Keskkonnaamet loa või registreeringu menetluses ministri määrusega kehtestatud korra järgi.
  3. Üleminek loalt registreeringule

    Kiirgustegevusloa omaja, kelle tegevus nõuab nüüd registreeringut, võib igal ajal taotleda samale tegevusele registreeringut; loa muutmisel tuleb registreeringut taotleda ühtlasi. Registreeringu andmisel tunnistab Keskkonnaamet loa selles osas kehtetuks ning üleminek on riigilõivust vabastatud.
  4. Riigilõiv ja trahvid registreeringu puhul

    Registreeringu taotluse läbivaatamise riigilõiv on 200 eurot ja teatud muutmise taotluse läbivaatamise riigilõiv 150 eurot; seletuskirja järgi on need väiksemad kui kiirgustegevusloa lõivud. Registreeringuta tegutsemise või registreeringu nõuete rikkumise eest võib füüsilist isikut trahvida kuni 150 trahviühikuga ja juriidilist isikut kuni 10 000 euroga.
  5. Radioaktiivsete jäätmete ladustamine ja rahastamine

    Seletuskirja järgi korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist Kliimaministeerium, kuid seadus ei sätestanud sõnaselgelt, kes tagab selleks vajaliku raha. Euroopa Komisjon leidis, et Eesti ei ole vastavat direktiivi sätet üle võtnud, ja alustas rikkumismenetlust.
    Raha jäätmete ladustamiseks ja riikliku tegevuskava rakendamiseks tagab Kliimaministeerium. Ladustamise korraldamise võib halduslepinguga üle anda riigi omandis olevale äriühingule, kelle põhitegevus on radioaktiivsete jäätmete käitlemine; seletuskirja järgi on selline äriühing praegu AS A.L.A.R.A.
  6. Luba kiirgusallika paigaldamiseks ja hoolduseks

    Seletuskirja järgi ei olnud kiirgustegevusluba kohustuslik, kui kiirgusallika remondi- ja hooldustööd ei olnud seotud kiirgust tekitavate osadega.
    Kiirgusallika paigaldamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks on alati vaja kiirgustegevusluba ning see nõue on toodud teiste loakohustusega tegevuste juurde. Seletuskirja järgi on eesmärk vältida loakohustusest kõrvalehoidmist.
  7. Loa kehtetuks tunnistamine ameti algatusel

    Seletuskirja järgi pidi loa omaja loa kehtetuks tunnistamise menetluse alati ise algatama.
    Keskkonnaamet võib ise algatada kiirgustegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamise, kui kõik selles märgitud kiirgusallikad on ohutustatud.
  8. Sekkumine avarii- ja püsikiirituse olukorras

    Seletuskirja järgi määratleti sekkumistase välditava ekvivalent- või efektiivdoosi kaudu ning tervisekontrolli kulud kaeti Vabariigi Valitsuse reservfondist.
    Sekkumistase määratakse prognoositava doosi kaudu, mis on doos, mis eeldatavalt saadakse, kui kaitsemeetmeid ei rakendata. Avariikiirituse olukorra mõjupiirkonnas viibinud isikute tervisekontrolli kulud kaetakse riigieelarvest ja nõutakse hiljem sisse olukorra põhjustajalt.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Keskkonnakomisjon esitas teiseks lugemiseks kuus muudatusettepanekut, millega juhtivkomisjon arvestas täielikult.
  • Eelnõust jäeti välja kiirgusohutuse spetsialisti määramise kohustuse laiendamine mõõduka ohuga kiirgustegevusele ja selle jõustumine 2027. aasta 1. jaanuaril; jääb kehtima senine reegel (suure ohuga tegevus või rohkem kui kümme kiirgustöötajat). Arutelul 1.04.2025 rõhutas Eesti Hambaarstide Liit muu hulgas, et nõue tooks kaasa teenuste hinnatõusu.
  • Sätestati, et ohuastme määrab Keskkonnaamet loa või registreeringu menetluses, ning alati suure ohuga tegevuste loetelu viidi ohuastmeid käsitlevasse sättesse.
  • Lisati selguse huvides säte, et väga väikese ohuga kiirgustegevuse korral tuleb taotleda registreering.
  • Üleminekusätted kirjutati ümber: loalt registreeringule saab vabatahtlikult üle minna igal ajal riigilõivuta ning enne registreeringu kehtestamist esitatud taotlusi menetletakse menetlemise ajal kehtiva seaduse järgi.
  • Lahtise kiirgusallika mõistet täpsustati sõnadega „tema eesmärgipärasel kasutamisel“.

Hääletused

Lõpphääletus

Ametlik otsus: Vastu võetud

· · ·

Fraktsioonide kaupa
  • Eesti 200Liikmeid kokku: 13

    ·

    Poolt · 12
    • Lauri Hussar
    • Diana Ingerainen
    • Ando Kiviberg
    • Irja Lutsar
    • Juku-Kalle Raid
    • Marek Reinaas
    • Stig Rästa
    • Kalev Stoicescu
    • Peeter Tali
    • Tarmo Tamm
    • Tanel Tein
    • Toomas Uibo
    Ei hääletanud · 1
    • Kadri Tali
  • Eesti KeskerakondLiikmeid kokku: 7

    ·

    Poolt · 5
    • Vadim Belobrovtsev
    • Andrei Korobeinik
    • Anastassia Kovalenko-Kõlvart
    • Lauri Laats
    • Aleksandr Tšaplõgin
    Ei hääletanud · 2
    • Vladimir Arhipov
    • Aleksei Jevgrafov
  • Eesti Konservatiivne RahvaerakondLiikmeid kokku: 10

    · ·

    Vastu · 1
    • Evelin Poolamets
    Ei hääletanud · 6
    • Arvo Aller
    • Rain Epler
    • Mart Helme
    • Martin Helme
    • Rene Kokk
    • Varro Vooglaid
    Puudus · 3
    • Helle-Moonika Helme
    • Siim Pohlak
    • Anti Poolamets
  • Eesti ReformierakondLiikmeid kokku: 37

    · ·

    Poolt · 31
    • Annely Akkermann
    • Yoko Alender
    • Anti Haugas
    • Jüri Jaanson
    • Toomas Järveoja
    • Mario Kadastik
    • Liina Kersna
    • Meelis Kiili
    • Signe Kivi
    • Urmas Kruuse
    • Katrin Kuusemäe
    • Kalle Laanet
    • Hanah Lahe
    • Maris Lauri
    • Eero Merilind
    • Õnne Pillak
    • Mati Raidma
    • Valdo Randpere
    • Signe Riisalo
    • Maido Ruusmann
    • Andrus Seeme
    • Pipi-Liis Siemann
    • Timo Suslov
    • Margit Sutrop
    • Aivar Sõerd
    • Kristina Šmigun-Vähi
    • Urve Tiidus
    • Madis Timpson
    • Vilja Toomast
    • Kristo Enn Vaga
    • Luisa Värk
    Ei hääletanud · 3
    • Toomas Kivimägi
    • Mait Klaassen
    • Mart Võrklaev
    Puudus · 3
    • Eerik-Niiles Kross
    • Mihkel Lees
    • Marko Mihkelson
  • Fraktsiooni mittekuuluvadLiikmeid kokku: 17

    · ·

    Poolt · 8
    • Peeter Ernits
    • Ants Frosch
    • Maria Jufereva-Skuratovski
    • Tanel Kiik
    • Leo Kunnas
    • Alar Laneman
    • Tõnis Mölder
    • Henn Põlluaas
    Ei hääletanud · 8
    • Jaak Aab
    • Enn Eesmaa
    • Kalle Grünthal
    • Andre Hanimägi
    • Züleyxa Izmailova
    • Jaanus Karilaid
    • Kersti Sarapuu
    • Jaak Valge
    Puudus · 1
    • Ester Karuse
  • IsamaaLiikmeid kokku: 8

    · ·

    Poolt · 2
    • Tõnis Lukas
    • Priit Sibul
    Ei hääletanud · 5
    • Aivar Kokk
    • Mart Maastik
    • Andres Metsoja
    • Urmas Reinsalu
    • Riina Solman
    Puudus · 1
    • Helir-Valdor Seeder
  • Sotsiaaldemokraatlik ErakondLiikmeid kokku: 9

    ·

    Ei hääletanud · 6
    • Anti Allas
    • Madis Kallas
    • Lauri Läänemets
    • Tiit Maran
    • Heljo Pikhof
    • Reili Rand
    Puudus · 3
    • Raimond Kaljulaid
    • Helmen Kütt
    • Riina Sikkut
Allikad (Riigikogu dokumendid) (15)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.