Kogulugu

Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) ↗

Algatatud:
19. mai 2025
Autor:
Valitsus (Justiits- ja Digiministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu muudab karistusseadustikku ja kriminaalmenetluse seadustikku. Laiendatakse Eesti karistusõiguse kehtivust välisesindustele, riigisaladuse kaitsele ning majandusvööndis ja mandrilaval asuvale taristule, karmistatakse karistusi merealuse kaabli ja torujuhtme kahjustamise eest ning lubatakse vara kahjustamise asjades jälitustoiminguid. Seletuskirja järgi on eesmärk parandada riigi julgeolekut ja heidutada hübriidrünnakuid.

Muudatused ja täiendused

  1. Merealuse kaabli ja torujuhtme kahjustamine

    Uus kuriteokoosseis: elutähtsa teenuse jaoks kasutatava merealuse energia- või sidekaabli või torujuhtme rikkumise eest on karistuseks kuni kümneaastane vangistus. Juriidilisele isikule on rahaline karistus kuni neli miljardit eurot. Ettevaatamatusest kahjustamise eest on kuni viieaastane vangistus.
  2. Karistusõiguse kehtivus majandusvööndis ja mandrilaval

    Eesti karistusseadus kehtib Eesti majandusvööndis või mandrilaval toimepandud teo kohta, millega kahjustatakse Eesti territooriumiga ühendatud kaablit, torujuhet, elektritootmisseadet või liikluskorralduslikku rajatist. Seletuskirja järgi menetlusjurisdiktsiooni see ei laienda.
  3. Süüteod Eesti välisesindustes

    Eesti karistusõigus kehtib välisesinduse valdustes toimepandud süüteo kohta, kui toimepanija on Eesti kodanik, Eestis kinni peetud välismaalane, keda ei anta välja, või Eestis registreeritud juriidiline isik. Seletuskirja järgi puudus seni väärtegude puhul alus vastutusele võtta.
  4. Riigisaladuse kaitse nõuete rikkumine välismaal

    Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, millega rikutakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse nõudeid, teo toimepanemise koha õigusest ja süüteo liigist sõltumata.
  5. Elutähtsa süsteemi rikkumine (§ 406)

    Seletuskirja järgi eeldas sõnastus otsest tahtlust: toimepanija pidi teadma, et rikutav objekt kuulub elutähtsa süsteemi juurde.
    Sõna „teadvalt“ jäetakse välja, mistõttu vastutus tekib ka kaudse tahtluse korral. Karistus on rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
  6. Vara kahjustamine omakasu eesmärgil (§ 203)

    Võõra vara rikkumine või hävitamine on kuritegu üksnes siis, kui tekitati vähemalt 4000 eurot kahju.
    Kuriteoks muutub ka omakasu eesmärgil toimepandud rikkumine või hävitamine, sõltumata kahju suurusest („tellitud vandalism“).
  7. Jälitustoimingud vara kahjustamise asjades

    Jälitustoiminguid ei lubatud KarS § 203 kuritegude uurimisel.
    Jälitustoimingud lubatakse ka KarS § 203 järgi kvalifitseeritavates kriminaalasjades. Tõendeid võib jälitustoimingutega koguda üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik.
  8. Rahalise karistuse ülemmäär

    Juriidilise isiku rahalise karistuse üldine ülemmäär on KarS § 44 lõike 8 järgi 40 miljonit eurot ja eriosa ei saanud ette näha teistsugust ülemmäära.
    Eriosa paragrahv võib ette näha rahalise karistuse teistsuguse ülemmäära.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Eelnõu latest tekst erineb algsest vaid selle poolest, et lisatud on märge juhtivkomisjoni (õiguskomisjon) kohta. Muudatusettepanekuid dokumentides ei ole.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (8)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.