Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ↗
- Algatatud:
- 25. september 2025
- Autor:
- Valitsus (Sotsiaalministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
- Staadium
- Vastu võetud3. detsember 2025
Eelnõu muudab peamiselt sotsiaalhoolekande seadust: viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus muutuvad riigi korraldatavaks ja riigieelarvest rahastatavaks abiks ning toimetulekutoetuse taotlemisel arvestatakse senisest rohkem taotleja raha, kontoväljavõtteid ja eluasemekulude tasumist. Õppivaid 18–19-aastaseid noori loetakse toimetulekutoetuse arvestamisel lapseks, ettevõtluskontole kantud tulu loetakse töiseks sissetulekuks ja ajateenijate kohta tulevad eraldi reeglid. Lisaks kehtestab üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra edaspidi minister, osalise või puuduva töövõimega töötajate eest riigi makstud sotsiaalmaksust tehakse pensioni II sambasse eraldis samadel alustel kui teistele töötajatele ning Sotsiaalkindlustusamet saab pensionikalkulaatori jaoks rohkem andmeid. Muudatused jõustuvad osaliselt 2026. aasta 1. jaanuaril ja osaliselt 2027. aasta 1. aprillil.
Muudatused ja täiendused
Viipekeele kaugtõlge ja kirjutustõlge
Seletuskirja järgi on Sotsiaalkindlustusamet korraldanud neid teenuseid kuulmislangusega inimestele alates 2018. aastast projektipõhiselt ning neid on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.Teenused lisatakse seadusesse riigi korraldatava abina, neid korraldab Sotsiaalkindlustusamet ja rahastatakse riigieelarvest. Õigus teenusele on inimesel, kellel on tuvastatud kuulmispuue, kuulmislangusest tingitud osaline või puuduv töövõime või kellel tervishoiuspetsialist on tuvastanud kuulmislanguse. Muudatus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.Raha ja kontoväljavõtted toimetulekutoetuse taotlemisel
Seletuskirja järgi arvestati toimetulekutoetuse määramisel peamiselt netosissetulekuid ning kontoväljavõtete esitamise kohustust ei olnud seaduses selgelt reguleeritud, mistõttu kohalike omavalitsuste praktika oli erinev.Toetust saab inimene või perekond, kelle rahalised vahendid ei ole toimetulekuks piisavad. Kontode olemasolul tuleb esitada eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad väljavõtted ning kui toetust taotletakse rohkem kui kolm korda aastas, ka väljaminekuid kajastavad väljavõtted. Kogu varaline seis tuleb hinnata hiljemalt siis, kui ühe aasta jooksul esitatakse neljas taotlus ning kohalik omavalitsus kontrollib ka osalust äriühingutes.Väikeste säästude arvestamata jätmine
Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhtudel jätta toetuse arvestamisel arvesse võtmata raha, mis taotlusele eelnenud kuu kohta ei ületa perekonna esimese liikme puhul kolmekordset ja iga järgmise liikme puhul poolteisekordset Statistikaameti avaldatud arvestuslikku elatusmiinimumi. See säte lisati eelnõusse Riigikogus ja jõustub 2027. aasta 1. aprillil.Ajateenijad ja toimetulekutoetus
Seletuskirja järgi ei andnud seadus kohalikele omavalitsustele eraldi juhiseid ajateenija toimetulekutoetuse taotluse lahendamiseks ning omavalitsuste praktika oli erinev.Kui taotleja või pereliige on taotlemise kuul ajateenistuses, ei võeta tema puhul aluseks toimetulekupiiri. Kui ajateenija on eluaseme soetamiseks võetud laenu saaja, ei arvestata laenu tagasimakset eluasemekuluna, ja kui ta on laenu kaassaaja, arvestatakse seda kulu 50 protsendi ulatuses. Muudatus jõustub 2027. aasta 1. aprillil.Õppivad 18–19-aastased noored
Seletuskirja järgi oli toimetulekutoetuse arvestamisel lapse vanusepiir 18 aastat, mistõttu täisealiseks saamisel vähenes lapse toimetulekupiir ja pere võis kaotada õiguse täiendavale sotsiaaltoetusele.Keskhariduseta noort, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppes või teatud täienduskoolituse kursusel, loetakse toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse arvestamisel lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks, või õpingute lõppemiseni. Muudatus jõustub 2027. aasta 1. aprillil.Eluasemekulud
Seletuskirja järgi ei arvestatud üüri ja eluruumi kasutamise lepinguid, mis olid sõlmitud abikaasade, elukaaslaste või lähisugulaste vahel, ning toetuse saaja pidi tagama eluasemekulude tasumise.Arvesse ei võeta ka lepinguid ja üüri, kui teine pool on äriühing, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on taotleja või tema lähedane. Eluasemekulude katmiseks toetust saav inimene peab kulude tasumist ka tõendama.Üksi elava pensionäri toetuse maksmise määr
Seletuskirja järgi kehtestas Riigikogu nii pensionäritoetuse suuruse kui ka maksmise määra igaks aastaks riigieelarvega ning määra tuli statistika täpsustumise tõttu korduvalt riigieelarve seaduse muutmisega parandada.Toetuse suuruse kehtestab endiselt Riigikogu riigieelarvega, kuid maksmise määra kehtestab minister määrusega hiljemalt 31. märtsil. Määr arvutatakse seaduses toodud valemiga: Statistikaameti avaldatud eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus. Muudatus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.Sotsiaalmaks ja pensioni II sammas
Seletuskirja järgi sõltus töötaja eest makstud sotsiaalmaksust pensioni II sambasse sissemakse tegemine sellest, kas sotsiaalmaksu tasus tööandja või riik, mis tõi kaasa osalise või puuduva töövõimega töötajate ebavõrdse kohtlemise.Ka osalise või puuduva töövõimega töötaja eest riigi makstud sotsiaalmaksust tehakse eraldis II sambasse, kuid ainult sellelt osalt, mis vastab tegelikult makstud töötasult arvutatud sotsiaalmaksule. Muudatus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
Kuidas tekst menetluse käigus muutus
- Eelnõu esimene lugemine toimus 2025. aasta 15. oktoobril. Muudatusettepanekuid esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon koos Tanel Kiigega (üks ettepanek) ja sotsiaalkomisjon (neli ettepanekut); arvamuse saatsid FinanceEstonia, Eesti Töötukassa ja õiguskantsler.
- Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lisati säte, mille järgi peab erihoolekandeteenuse koha pakkumise saanud inimene 10 tööpäeva jooksul Sotsiaalkindlustusametile teatama, kas ta võtab koha vastu; esialgu oli kavas seitse päeva, Eesti Puuetega Inimeste Koda pakkus 14 päeva. Säte jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
- Sotsiaaldemokraatide ettepanek lubada säästudena kümnekordset toimetulekupiiri arvestati sisuliselt komisjoni ettepanekuga, mis lubab kohalikul omavalitsusel jätta arvestamata säästud kuni kolmekordse ja poolteisekordse arvestusliku elatusmiinimumi ulatuses; seletuskirja järgi juhtis ka õiguskantsler tähelepanu, et säästudega arvestamine peab olema seaduses.
- Ajateenijate säte sõnastati ümber: esialgses tekstis hüvitati ajateenija eest ainult eluasemekulud, lõplikus tekstis ei kohaldata tema puhul toimetulekupiiri ja eluasemelaenu kulu arvestatakse eraldi reeglite järgi.
- Muudeti ka jõustumissätteid ja täpsustati abivahendite omaosaluse sõnastust; komisjoni otsused olid konsensuslikud.
Hääletused
Lõpphääletus
Ametlik otsus: Vastu võetud
· · ·
Fraktsioonide kaupa
- Eesti 200Liikmeid kokku: 13Poolt · 13
- Lauri Hussar
- Diana Ingerainen
- Ando Kiviberg
- Irja Lutsar
- Juku-Kalle Raid
- Marek Reinaas
- Stig Rästa
- Kalev Stoicescu
- Kadri Tali
- Peeter Tali
- Tarmo Tamm
- Tanel Tein
- Toomas Uibo
- Eesti KeskerakondLiikmeid kokku: 7
·
Poolt · 6- Vladimir Arhipov
- Vadim Belobrovtsev
- Aleksei Jevgrafov
- Anastassia Kovalenko-Kõlvart
- Lauri Laats
- Aleksandr Tšaplõgin
Puudus · 1- Andrei Korobeinik
- Eesti Konservatiivne RahvaerakondLiikmeid kokku: 10
· · ·
Poolt · 1- Rain Epler
Erapooletu · 1- Martin Helme
Ei hääletanud · 6- Arvo Aller
- Helle-Moonika Helme
- Rene Kokk
- Siim Pohlak
- Evelin Poolamets
- Varro Vooglaid
Puudus · 2- Mart Helme
- Anti Poolamets
- Eesti ReformierakondLiikmeid kokku: 37Poolt · 37
- Annely Akkermann
- Yoko Alender
- Anti Haugas
- Jüri Jaanson
- Toomas Järveoja
- Mario Kadastik
- Liina Kersna
- Meelis Kiili
- Signe Kivi
- Toomas Kivimägi
- Mait Klaassen
- Eerik-Niiles Kross
- Urmas Kruuse
- Katrin Kuusemäe
- Kalle Laanet
- Hanah Lahe
- Maris Lauri
- Mihkel Lees
- Eero Merilind
- Marko Mihkelson
- Õnne Pillak
- Mati Raidma
- Valdo Randpere
- Signe Riisalo
- Maido Ruusmann
- Andrus Seeme
- Pipi-Liis Siemann
- Timo Suslov
- Margit Sutrop
- Aivar Sõerd
- Kristina Šmigun-Vähi
- Urve Tiidus
- Madis Timpson
- Vilja Toomast
- Kristo Enn Vaga
- Mart Võrklaev
- Luisa Värk
- Fraktsiooni mittekuuluvadLiikmeid kokku: 17
· ·
Poolt · 10- Jaak Aab
- Enn Eesmaa
- Peeter Ernits
- Züleyxa Izmailova
- Maria Jufereva-Skuratovski
- Tanel Kiik
- Leo Kunnas
- Alar Laneman
- Tõnis Mölder
- Jaak Valge
Ei hääletanud · 6- Ants Frosch
- Kalle Grünthal
- Andre Hanimägi
- Jaanus Karilaid
- Ester Karuse
- Henn Põlluaas
Puudus · 1- Kersti Sarapuu
- IsamaaLiikmeid kokku: 8
· ·
Poolt · 4- Aivar Kokk
- Mart Maastik
- Helir-Valdor Seeder
- Priit Sibul
Ei hääletanud · 2- Urmas Reinsalu
- Riina Solman
Puudus · 2- Tõnis Lukas
- Andres Metsoja
- Sotsiaaldemokraatlik ErakondLiikmeid kokku: 9
· ·
Poolt · 6- Anti Allas
- Helmen Kütt
- Lauri Läänemets
- Tiit Maran
- Reili Rand
- Riina Sikkut
Ei hääletanud · 1- Madis Kallas
Puudus · 2- Raimond Kaljulaid
- Heljo Pikhof
Allikad (Riigikogu dokumendid) (17)
Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.
- Algatamine · Kaaskiri (pdf)
- Algatamine · Eelnõu docx
- Algatamine · Eelnõu pdf
- Algatamine · Seletuskiri docx
- Algatamine · Seletuskiri pdf
- Algatamine · Seletuskirja lisa 1 (toimetulekutoetuse muudatuste mõjud) pdf
- Algatamine · Seletuskirja lisa 2 (rakendusaktide kavandid) pdf
- Algatamine · Seletuskirja lisa 3 (kooskõlastustabel) pdf
- I lugemine · Eelnõu (docx)
- I lugemine · Seletuskiri (docx)
- II lugemine · Eelnõu (docx)
- II lugemine · Seletuskiri (docx)
- II lugemine · Muudatusettepanekute loetelu (docx)
- III lugemine · Eelnõu (docx)
- III lugemine · Vastuvõetud seadus (pdf)
- III lugemine · Kaaskiri Vabariigi Presidendile (pdf)
- Väljakuulutamine · Vabariigi Presidendi otsus (pdf)