Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) ↗
- Algatatud:
- 12. jaanuar 2026
- Autor:
- Valitsus (Kaitseministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
- Staadium
- Vastu võetud21. aprill 2026
Eelnõu muudab ehitusseadustikku, planeerimisseadust, halduskohtumenetluse seadustikku ning mitut keskkonna- ja metsaõiguse seadust, et kiirendada riigi julgeoleku ja sõjalise riigikaitse tagamiseks vajalike ehitiste planeerimist ja ehitamist. Seletuskirja järgi takistavad seda praegu mitmeetapilised planeerimismenetlused, loamenetlused, ulatuslik kaasamine ja korduvad kohtuvaidlused. Paljude riigikaitseliste ehitiste puhul jäetakse planeerimismenetlus ja osa keskkonnamõju hindamisest vahele, metsa võib raiuda metsateatiseta ning kohtud peavad vaidlused lahendama eelisjärjekorras. Seadus jõustub 2026. aasta 15. mail ja suur osa erisustest kehtib kuni 2032. aasta 31. detsembrini.
Muudatused ja täiendused
Riigikaitselised ehitised ilma planeerimismenetluseta
Seletuskirja järgi planeeriti riigikaitselisi ehitisi riigi eriplaneeringu või detailplaneeringuga, mis võis võtta mitu aastat. Planeerimisseadust ei kohaldatud vaid side ja eelhoiatamise ning osa ladustamisega seotud ehitistele ja Vabariigi Valitsuse otsusel julgeoleku tagamiseks vajalikele ehitistele.Valitsuse otsuseta jäetakse planeerimisseadus kohaldamata ka näiteks Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadele, lasketiirudele, linnakutele, riigikaitselistele teedele ja sõjalise ründe tõkestamiseks vajalikele ehitistele. Erisus kehtib kuni 2032. aasta 31. detsembrini.Valitsuse otsused planeeringute kohta
Kui harjutusvälja, lasketiiru või linnakut on vaja kiiresti ehitada tiheasustusega alale, võib Vabariigi Valitsus pärast kohaliku omavalitsuse arvamuse kuulamist otsustada detailplaneeringu kohustusest loobuda. Riigimaale kavandatava ehitise jaoks võib valitsus peatada samal alal kehtivad planeeringud; otsus kaotab kehtivuse, kui ehitis ei ole viie aastaga valmis.Kohtuvaidluste tähtaeg
Riigikaitselise ehitisega seotud kohtuasja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras ja üldjuhul nelja kuu jooksul, mida võib põhjendatud juhul pikendada kuni kahe kuu võrra. See kehtib kaebustele, mis esitatakse alates 2026. aasta 15. maist.Esialgne õiguskaitse
Seletuskirja järgi sai igas kohtumenetluse etapis korduvalt taotleda esialgset õiguskaitset.Kui kaebus ei ole esitatud enda õiguste kaitseks, näiteks avaliku huvi kaitseks, võib riigikaitselise ehitise vaidluses esialgset õiguskaitset taotleda ainult koos kaebuse, apellatsioon- või kassatsioonkaebusega.Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus
Muudatusettepaneku selgituse järgi eeldati keskkonnaorganisatsiooni põhjendatud huvi, kui vaidlustatud otsus oli seotud tema keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise tegevusega.Riigikaitselise ehitise vaidluses eeldatakse seda üksnes siis, kui organisatsioon on keskkonnakaitse eesmärgiga mittetulundusühing või sihtasutus, mittetulundusühingul on vähemalt 20 liiget ja organisatsioon on Eestis tegutsenud vähemalt kaks aastat.Metsa raiumine metsateatiseta
Riigikaitsemaal ja riigikaitselise ehitise maal võib metsa raiuda metsateatist esitamata, kui Keskkonnaamet on raievajaduse kavandamisel osalenud ja mõju Natura 2000 alale on ilmselgelt välistatud. Sellisel raiel võib kõrvale kalduda metsa majandamise nõuetest; raadamisõiguse tasu maksab valitsusasutus või eraõiguslik juriidiline isik.Ehitamine ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse
Riigikaitselisi ehitisi tohtis teatud tingimustel ehitada ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse Keskkonnaameti nõusolekul.Kui Vabariigi Valitsus on otsustanud, et ehitis on riigi julgeoleku seisukohast oluline, ei ole Keskkonnaameti nõusolekut vaja. Muudele riigikaitselistele ehitistele kehtib nõusoleku nõue edasi.Keskkonnamõju hindamise erand
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ei kohaldata tegevuslubadele nende ehitiste puhul, millele planeerimisseadust ei kohaldata. Seletuskirja järgi vähendatakse nii keskkonnamõju hindamise kohustust.
Kuidas tekst menetluse käigus muutus
- Muudatusettepanekute loetellu kanti üheksa majanduskomisjoni ettepanekut, millest kaks tulenesid keskkonnakomisjoni ja seitse Kaitseministeeriumi ettepanekutest; Riigikogu liikmed ja fraktsioonid ettepanekuid ei esitanud ning õiguskomisjon ja keskkonnakomisjon toetasid eelnõu.
- Lisati keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse eeldamise tingimused riigikaitseliste ehitiste vaidlustes.
- Planeerimisseaduse kohaldamata jätmise loetellu lisati sõjalise ründe tõkestamiseks vajalikud ehitised; kohaliku omavalitsuse maale kavandatava harjutusvälja puhul tuleb lähtuda relvaseadusest.
- Täpsustati, et Vabariigi Valitsuse otsusega määratud riigikaitselisele ehitisele ei ole ranna ja kalda ehituskeeluvööndis vaja Keskkonnaameti nõusolekut.
- Seaduse jõustumine lükati 2026. aasta 1. aprillilt 15. maile; ajutised erisused kehtivad kuni 2032. aasta 31. detsembrini ning planeerimisseaduse senine sõnastus taastub 2033. aasta 1. jaanuaril.
Hääletused
Lõpphääletus
Ametlik otsus: Vastu võetud
· · ·
Fraktsioonide kaupa
- Eesti 200Liikmeid kokku: 13Poolt · 13
- Lauri Hussar
- Diana Ingerainen
- Ando Kiviberg
- Irja Lutsar
- Juku-Kalle Raid
- Marek Reinaas
- Stig Rästa
- Kalev Stoicescu
- Kadri Tali
- Peeter Tali
- Tarmo Tamm
- Tanel Tein
- Toomas Uibo
- Eesti KeskerakondLiikmeid kokku: 7
·
Poolt · 3- Vladimir Arhipov
- Vadim Belobrovtsev
- Lauri Laats
Puudus · 4- Aleksei Jevgrafov
- Andrei Korobeinik
- Anastassia Kovalenko-Kõlvart
- Aleksandr Tšaplõgin
- Eesti Konservatiivne RahvaerakondLiikmeid kokku: 10
·
Ei hääletanud · 2- Helle-Moonika Helme
- Varro Vooglaid
Puudus · 8- Arvo Aller
- Rain Epler
- Mart Helme
- Martin Helme
- Rene Kokk
- Siim Pohlak
- Anti Poolamets
- Evelin Poolamets
- Eesti ReformierakondLiikmeid kokku: 37
·
Poolt · 33- Annely Akkermann
- Yoko Alender
- Anti Haugas
- Jüri Jaanson
- Toomas Järveoja
- Mario Kadastik
- Liina Kersna
- Meelis Kiili
- Signe Kivi
- Toomas Kivimägi
- Mait Klaassen
- Urmas Kruuse
- Katrin Kuusemäe
- Hanah Lahe
- Maris Lauri
- Mihkel Lees
- Eero Merilind
- Marko Mihkelson
- Õnne Pillak
- Valdo Randpere
- Signe Riisalo
- Maido Ruusmann
- Andrus Seeme
- Pipi-Liis Siemann
- Margit Sutrop
- Aivar Sõerd
- Kristina Šmigun-Vähi
- Urve Tiidus
- Madis Timpson
- Vilja Toomast
- Kristo Enn Vaga
- Mart Võrklaev
- Luisa Värk
Puudus · 4- Eerik-Niiles Kross
- Kalle Laanet
- Mati Raidma
- Timo Suslov
- Fraktsiooni mittekuuluvadLiikmeid kokku: 17
· · ·
Poolt · 13- Jaak Aab
- Enn Eesmaa
- Peeter Ernits
- Andre Hanimägi
- Maria Jufereva-Skuratovski
- Jaanus Karilaid
- Tanel Kiik
- Leo Kunnas
- Alar Laneman
- Tõnis Mölder
- Henn Põlluaas
- Kersti Sarapuu
- Jaak Valge
Vastu · 1- Kalle Grünthal
Ei hääletanud · 1- Züleyxa Izmailova
Puudus · 2- Ants Frosch
- Ester Karuse
- IsamaaLiikmeid kokku: 8
·
Poolt · 6- Aivar Kokk
- Tõnis Lukas
- Mart Maastik
- Andres Metsoja
- Helir-Valdor Seeder
- Priit Sibul
Puudus · 2- Lea Danilson-Järg
- Urmas Reinsalu
- Sotsiaaldemokraatlik ErakondLiikmeid kokku: 9
· ·
Poolt · 2- Heljo Pikhof
- Riina Sikkut
Ei hääletanud · 4- Anti Allas
- Madis Kallas
- Helmen Kütt
- Tiit Maran
Puudus · 3- Raimond Kaljulaid
- Lauri Läänemets
- Reili Rand
Allikad (Riigikogu dokumendid) (15)
Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.
- Algatamine · Kaaskiri (pdf)
- Algatamine · Eelnõu docx
- Algatamine · Eelnõu pdf
- Algatamine · Seletuskiri pdf
- Algatamine · Seletuskiri docx
- Algatamine · Seletuskirja lisa (kooskõlastustabel) pdf
- I lugemine · Eelnõu (docx)
- I lugemine · Seletuskiri (docx)
- II lugemine · Eelnõu (docx)
- II lugemine · Seletuskiri (docx)
- II lugemine · Muudatusettepanekute loetelu (docx)
- III lugemine · Eelnõu (docx)
- III lugemine · Vastuvõetud seadus (pdf)
- III lugemine · Kaaskiri Vabariigi Presidendile (pdf)
- Väljakuulutamine · Vabariigi Presidendi otsus (pdf)