Kogulugu

Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) ↗

Algatatud:
14. september 2026
Autor:
Valitsus · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu viib rehabilitatsiooniteenused Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) tervishoiusüsteemi, kus neid korraldab ja eest tasub Tervisekassa. Teenuse saamine sõltuks tervisest tulenevast vajadusest ja tervishoiutöötaja saatekirjast, mitte puude raskusest ega töövõimest. Seadus jõustuks 1. oktoobril 2027.

Muudatused ja täiendused

  1. Uus rehabilitatsiooniteenuse peatükk rahvatervishoiu seaduses

    Rahvatervishoiu seaduses määratletakse rehabilitatsioon teenuste kogumina, mida osutatakse enne ravi, ravi kõrval või pärast ravi, et leevendada terviseseisundi mõju igapäevaelule ja arendada iseseisvat toimetulekut. Minister kehtestab määrusega teenuse liigid, meeskonna koosseisu ja tingimused.
  2. Tervisekassa korraldab teenust; kes võib osutada

    SKA korraldab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (SRT) ja sõlmib lepingud osutajatega, kellel on SRT tegevusluba.
    Rehabilitatsiooni korraldab Tervisekassa. Teenust osutavad haiglavõrgu haiglad, igas maakonnas vähemalt üks haigla. Teised tervishoiuteenuse osutajad võivad osutada, kui neil on rehabilitatsiooni- või perearstitegevusluba või vähemalt kaks luba füsioterapeudi, logopeedi, psühholoogilise ravi või psühhiaatria iseseisvaks osutamiseks. Tervisekassa sõlmib osutajatega halduslepingud.
  3. Saatekiri tervishoiutöötajalt SKA taotluse asemel

    SRT saamine algab taotlusega SKA-le ja sõltub memorandumi kohaselt puude raskusest või töövõime hindamisest.
    Rehabilitatsioonivajaduse tuvastab ja saatekirja annab perearst, muu eriarst või õde. Seejärel võtab Tervisekassa teenuse eest tasumise üle. Saatekiri tehakse e-konsultatsioonina, milleks muudetakse ka ravikindlustuse seadust.
  4. Osutaja kohustused, dokumenteerimine ja 30-aastane säilitamine

    Osutaja peab tagama kvalifitseeritud meeskonna, dokumenteerima teenuse kindlas andmevormingus, kirjeldama kvaliteedijuhtimist ja kasutama raha tõhusalt. Andmeid säilitatakse 30 aastat pärast teenuse lõppu ja kokkuvõte saadetakse tervise infosüsteemi ambulatoorse epikriisina. Enamikku kohustustest kontrollib Terviseamet. Varem oli SRT osutajatel rehabilitatsiooniplaanid ja memorandumi järgi lühem säilitusaeg (3 aastat).
  5. Meeskonnaliikmete kvalifikatsioon ja konfidentsiaalsus

    Meeskonnaliikmel peab olema vajalik kutsealane ettevalmistus või sobiv kutse- või kõrgharidus, täpsemad nõuded kehtestab minister. Kõik liikmed peavad hoidma teenuse saaja andmed konfidentsiaalsena, kui seadus või teenuse saaja nõusolek ei näe ette teisiti.
  6. Rahastamine riigieelarvest Tervisekassa kaudu

    Saatekirjaga isikute puhul võtab Tervisekassa tasumise üle tervishoiuteenuste loetelu alusel. Teenust ja selle korraldamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu riigieelarveliste võimaluste piires. Muudel juhtudel tasub teenuse eest isik ise. Varem tasus SRT eest SKA sotsiaalhoolekande seaduse alusel.
  7. Üleminek: automaatsed saatekirjad kehtivate SRT otsuste puhul

    Isik, kelle SKA otsus SRT eest tasumise üleVõtmise kohta lõpeb 30. septembril 2027, võib sama otsusega pöörduda osutaja poole kuni 31. detsembrini 2027. Saatekiri koostatakse automaatselt sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest andmetest: nimi, isikukood ja otsuse kehtivusaeg. Sotsiaalministeerium peab rehabilitatsioonireeglite mõju analüüsima hiljemalt 2031. aastaks.
  8. Sotsiaalse rehabilitatsiooni lõpp sotsiaalhoolekande seaduses

    Sotsiaalhoolekande seadus reguleerib SRT-d ja selle tegevusluba. SKA võtab vastu loataotlusi.
    SRT sätted tunnistatakse kehtetuks, samuti SRT tegevusloa riigilõiv ja töövõimetoetuse seaduse andmevahetuse säte. Alates 1. veebruarist 2027 SKA loataotlusi vastu ei võta. Alates 1. oktoobrist 2027 on SRT tegevusload kehtetud. Registrites olevad SRT andmed arhiveeritakse, neid säilitatakse 5 aastat (sotsiaalteenuste register) või 10 aastat (sotsiaalkaitse infosüsteem) ja seejärel anonüümitakse.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Viimane tekst erineb algselt esitatust vaid päisemärke poolest: juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (9)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.