Kogulugu

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seadus (ohjeldusmeetmete rakendamine) ↗

Algatatud:
15. detsember 2025
Autor:
Valitsus (Sotsiaalministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Vastu võetud8. aprill 2026

Eelnõuga lisatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse reeglid ohjeldusmeetmete rakendamiseks vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel. Meetmeid võib kasutada otsusevõimetu patsiendi suhtes, kui tekib otsene oht elule või tervisele ja muud vahendid ei aita. Seletuskirja järgi on eesmärk luua selge õiguslik alus, sest ohjeldamine riivab intensiivselt vabadust. Seadus jõustuks 1. juulil 2026.

Muudatused ja täiendused

  1. Ohjeldusmeetmete lubamine uutes teenustes

    Seletuskirja järgi lubab kehtiv õigus ohjeldusmeetmeid tervishoiuteenuse osutamisel rakendada vaid siis, kui patsient on tahtest olenematul psühhiaatrilisel ravil statsionaarses psühhiaatriaosakonnas.
    Tervishoiuteenuse osutaja võib vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel rakendada ohjeldusmeetmeid otsusevõimetu patsiendi suhtes. Selleks peab olema otsene oht tema või teiste elule või tervisele ning vestlus, veenmine ja suuline rahustamine ei ole aidanud.
  2. Lubatud ohjeldusmeetmete liigid ja nende kasutamise piirid

    Lubatud on füüsiline ohjeldamine, ravimite abil ohjeldamine ja mehaaniline ohjeldamine. Mehaanilise ohjeldamise ajal ei tohi patsient olla teiste patsientide nägemisulatuses. Meede peab olema otsese ohuga proportsionaalne ning see lõpetatakse ohu möödudes viivitamata. Ravi ei tohi meetme ajal katkeda.
  3. Kes otsustab ohjeldamise

    Ohjeldusmeetmeid võib rakendada arsti otsuse alusel. Vältimatu vajaduse korral võib füüsilise või mehaanilise ohjeldamise alustamise otsustada õde või ämmaemand ning ta peab arsti viivitamata teavitama. Meetme jätkamise otsustab arst.
  4. Jälgimine ja dokumenteerimine

    Ohjeldatav patsient peab olema tervishoiutöötaja pideva järelevalve all ning jälgimine ja jätkamise vajadus dokumenteeritakse. Patsiendil on õigus teha märkusi, mis lisatakse ravidokumentidele, ja saada väljavõte andmetest. Jälgimise sageduse kehtestab minister määrusega.
  5. Vestlus ja teavitamine

    Pärast ohjeldamist peab osutaja patsiendiga esimesel võimalusel vestlema, et vältida meetme vajadust tulevikus ja teavitada patsienti tema õigustest. Otsusevõimetu patsiendi esindajat või omaseid teavitatakse esimesel võimalusel. Terviseametit tuleb viivitamata teavitada igast juhtumist, kus ohjeldamine kestab üle 24 tunni järjest.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Esimese ja teise lugemise vahel esitas sotsiaalkomisjon kaks muudatusettepanekut ning mõlemad arvestati täielikult.
  • Eelnõust jäeti välja lause, et mehaanilist ohjeldamist võib rakendada jälgimisruumis. Jäi nõue, et ohjeldatav ei tohi olla teiste patsientide nägemisulatuses.
  • Vältimatu vajaduse korral võib ohjeldamise alustamise otsustada lisaks õele ka ämmaemand. Seda kehtib ka jälgimise ja seisundi kontrolli kohta.
  • Muud muudatused olid tehnilised ja keelelised.

Hääletused

Lõpphääletus

Ametlik otsus: Vastu võetud

· ·

Fraktsioonide kaupa
  • Eesti 200Liikmeid kokku: 13

    ·

    Poolt · 11
    • Lauri Hussar
    • Diana Ingerainen
    • Irja Lutsar
    • Juku-Kalle Raid
    • Marek Reinaas
    • Stig Rästa
    • Kalev Stoicescu
    • Kadri Tali
    • Peeter Tali
    • Tanel Tein
    • Toomas Uibo
    Ei hääletanud · 2
    • Ando Kiviberg
    • Tarmo Tamm
  • Eesti KeskerakondLiikmeid kokku: 7

    · ·

    Poolt · 2
    • Andrei Korobeinik
    • Anastassia Kovalenko-Kõlvart
    Ei hääletanud · 4
    • Vladimir Arhipov
    • Vadim Belobrovtsev
    • Aleksei Jevgrafov
    • Aleksandr Tšaplõgin
    Puudus · 1
    • Lauri Laats
  • Eesti Konservatiivne RahvaerakondLiikmeid kokku: 10

    ·

    Poolt · 3
    • Arvo Aller
    • Helle-Moonika Helme
    • Rene Kokk
    Ei hääletanud · 7
    • Rain Epler
    • Mart Helme
    • Martin Helme
    • Siim Pohlak
    • Anti Poolamets
    • Evelin Poolamets
    • Varro Vooglaid
  • Eesti ReformierakondLiikmeid kokku: 37

    · ·

    Poolt · 32
    • Annely Akkermann
    • Yoko Alender
    • Jüri Jaanson
    • Toomas Järveoja
    • Mario Kadastik
    • Liina Kersna
    • Meelis Kiili
    • Signe Kivi
    • Toomas Kivimägi
    • Mait Klaassen
    • Urmas Kruuse
    • Katrin Kuusemäe
    • Kalle Laanet
    • Hanah Lahe
    • Mihkel Lees
    • Eero Merilind
    • Marko Mihkelson
    • Õnne Pillak
    • Mati Raidma
    • Signe Riisalo
    • Andrus Seeme
    • Pipi-Liis Siemann
    • Timo Suslov
    • Margit Sutrop
    • Aivar Sõerd
    • Kristina Šmigun-Vähi
    • Urve Tiidus
    • Madis Timpson
    • Vilja Toomast
    • Kristo Enn Vaga
    • Mart Võrklaev
    • Luisa Värk
    Ei hääletanud · 1
    • Maido Ruusmann
    Puudus · 4
    • Anti Haugas
    • Eerik-Niiles Kross
    • Maris Lauri
    • Valdo Randpere
  • Fraktsiooni mittekuuluvadLiikmeid kokku: 17

    · ·

    Poolt · 9
    • Enn Eesmaa
    • Peeter Ernits
    • Ants Frosch
    • Andre Hanimägi
    • Maria Jufereva-Skuratovski
    • Leo Kunnas
    • Alar Laneman
    • Henn Põlluaas
    • Jaak Valge
    Ei hääletanud · 6
    • Jaak Aab
    • Kalle Grünthal
    • Züleyxa Izmailova
    • Jaanus Karilaid
    • Ester Karuse
    • Tõnis Mölder
    Puudus · 2
    • Tanel Kiik
    • Kersti Sarapuu
  • IsamaaLiikmeid kokku: 8

    · ·

    Poolt · 4
    • Aivar Kokk
    • Tõnis Lukas
    • Helir-Valdor Seeder
    • Priit Sibul
    Ei hääletanud · 2
    • Mart Maastik
    • Urmas Reinsalu
    Puudus · 2
    • Lea Danilson-Järg
    • Andres Metsoja
  • Sotsiaaldemokraatlik ErakondLiikmeid kokku: 9

    · ·

    Poolt · 2
    • Anti Allas
    • Riina Sikkut
    Ei hääletanud · 3
    • Madis Kallas
    • Helmen Kütt
    • Heljo Pikhof
    Puudus · 4
    • Raimond Kaljulaid
    • Lauri Läänemets
    • Tiit Maran
    • Reili Rand
Allikad (Riigikogu dokumendid) (16)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.