Kogulugu

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ↗

Algatatud:
13. jaanuar 2025
Autor:
Valitsus (Sotsiaalministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200, SDE
Staadium
Vastu võetud21. mai 2025

Eelnõu tõstab puudega lapse vanuse ülempiiri 16 eluaastalt 18 eluaastale: puude raskusastet saab lapsel tuvastada kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast. Sellega seoses muudetakse ka muuseumi, ühistranspordi, ravimite, hooldushüvitise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni soodustuste vanusepiiri ning luuakse üleminekusätted. Lisaks tehakse muudatusi abivahendite, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja andmevahetuse reeglites ning Riigikogus lisati eelnõusse vanaduspensioniea kehtestamist puudutavad sätted. Vanusepiiri muudatused jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril, muud sätted osaliselt varem.

Muudatused ja täiendused

  1. Puudega lapse vanusepiir 16 asemel 18

    Seletuskirja järgi tuvastatakse puude raskusastet kuni 16-aastasel lapsel ja makstakse talle puudega lapse toetust (138,08–241,64 eurot kuus). Alates 16. eluaastast loetakse noor tööealiseks: tema töövõimet hinnatakse ja puude korral makstakse puudega tööealise inimese toetust (28,64–53,70 eurot kuus).
    Puude raskusastet tuvastatakse lapsel kuni 18-aastaseks saamiseni ja puudega lapse toetust makstakse kuni selle eani; töövõime hindamine ja töövõimetoetus algavad 18. eluaastast. Seletuskirja järgi on eesmärk kohelda lapsi eri seadustes ühtmoodi. Muudatus jõustub 2027. aasta 1. veebruaril.
  2. Üleminek uuele vanusepiirile

    Kui lapse puude otsus kehtib 2027. aasta 1. veebruaril kuni tema 16-aastaseks saamiseni, pikendab Sotsiaalkindlustusamet seda ja puudega lapse toetuse maksmist kuni 18-aastaseks saamiseni. Vähemalt 16-aastastele, kellel juba on tööealise inimese puude otsus või vähenenud töövõime, makstakse senist toetust otsuse lõpuni ja nende otsuseid pikendatakse kuni 18-aastaseks saamiseni; osadel juhtudel kohaldatakse veel seaduse varasemat redaktsiooni.
  3. Muud puudega lapse soodustused

    Seletuskirja järgi olid mitmed soodustused seotud 16. eluaastaga: tasuta riigimuuseumi külastus ja tasuta sõit riigisisestel liinidel puudega kuni 16-aastasele, 90% ravimisoodustus 4–16-aastastele lastele ning hooldushüvitis alla 16-aastase puudega lapse hooldamisel.
    Kõigis neis soodustustes asendatakse 16 aastat 18 aastaga. Ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses käsitatakse puudega lapsena kuni 18-aastast isikut.
  4. Vanaduspensioniiga 2027. aastaks ja paindlik pension

    Muudatusettepanekute selgituste järgi kehtestas Vabariigi Valitsus vanaduspensioniea kaks aastat ette, kuid volitus läheb 2025. aasta 1. novembril üle ministrile, mistõttu valitsuse kehtestatud 2027. aasta pensioniiga kaotab kehtivuse. Edasilükatud vanaduspensioni valikut puudutav säte vajas seletuskirja järgi tehnilist parandamist.
    Minister kehtestab 2027. aasta vanaduspensioniea, arvestades valitsuse varem kehtestatud iga; seletuskirja järgi on see 65 aastat ja 1 kuu. Paindliku pensioni sätete kohaldamisel loetakse vanaduspensionieaks ka enne 2027. aastat kehtinud iga ning parandatakse sätet, mis lubab enne 2021. aastat pensioniikka jõudnud isikul valida edasilükatud või paindliku vanaduspensioni vahel.
  5. Puudetoetus vangistuse ajal

    Seletuskirja järgi peatati puudega inimese sotsiaaltoetuse maksmine vanglas või arestimajas karistuse kandmise ajaks, välja arvatud juhul, kui inimene vajas puude tõttu individuaalset abivahendit.
    Toetuse maksmine peatatakse ka siis, kui inimene vajab abivahendit. Seletuskirja järgi on abivahend kinnipidamise ajal tagatud Sotsiaalkindlustusameti abivahenditeenuse kaudu. Samuti tunnistatakse kehtetuks vananenud üleminekusätted, mille alusel enam toetusi ei maksta.
  6. Abivahendid: järjekorra asemel raha jaotamine ja väiksem omaosalus

    Seletuskirja järgi võis Sotsiaalkindlustusamet riigieelarve vahendite puudumisel panna inimesi abivahendite järjekorda; sätet on rakendatud sisuliselt ainult ühel korral. Väiksem omaosalus kui 7 eurot oli seaduses lubatud vaid osade abivahendite puhul.
    Järjekorra säte tunnistatakse kehtetuks ja raha nappuse korral võib amet jaotada vahendeid abivahendite ISO-koodide kaupa erinevalt. Riigikogus lisati söögipõlled ja punktkirjavarustus abivahendite hulka, mille omaosalus võib olla väiksem kui 7 eurot. Täpsustatakse ka abivahendi tõendi, kasutusaja ja piirhinna mõisteid ning taotlemise korda.
  7. Nõue rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistile

    Rehabilitatsioonimeeskonnas ei tohi töötada isik, kellel on kehtiv karistus tahtliku kuriteo eest, mis võib ohustada teenust saava inimese elu, tervist või vara. Seletuskirja järgi peab tööandja seda kontrollima ja hindama. Säte jõustub 2025. aasta 1. juulil.
  8. Andmete töötlemine ja vahetamine

    Seletuskirja järgi ei sisaldanud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) kantavate andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid ning ministeeriumide ametnikel ei olnud õigust töödelda isiku viibimiskoha andmeid.
    STAR-i kantakse ka tegutsemise ja osalemise piirangute andmed, erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse puhul psüühikahäire diagnoos ning nende teenuste vajaduse hindamise andmed. Töötukassa saab töövõime hindamiseks ja tööturumeetmete pakkumiseks puude raskusastmega seotud piirangute andmeid. Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võivad andmeid poliitika kujundamiseks ja statistikaks töödelda nii, et isik ei ole otseselt tuvastatav.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Esimese lugemise järel muudatusettepanekuid tähtajaks ei esitatud; arvamuse saatsid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Kõik muudatusettepanekud esitas sotsiaalkomisjon.
  • Eelnõust jäeti välja säte, millega oleks kaotatud võimalus panna vähemalt 16-aastane noor erihoolekandeteenuse järjekorda; see tehti Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekul.
  • Sotsiaalministeeriumi ettepanekul lisati eelnõusse riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused vanaduspensioniea 2027. aastaks kehtestamise ning edasilükatud ja paindliku vanaduspensioni kohta.
  • Lisati muudatus, mille järgi võib söögipõllede ja punktkirjavarustuse omaosalus olla väiksem kui 7 eurot.
  • Jõustumissätteid muudeti: osad sätted jõustuvad 2025. aasta 1. juulil, 1. septembril ja 1. novembril, pensioniea säte 2027. aasta 1. jaanuaril ning vanusepiiri muudatused 2027. aasta 1. veebruaril.

Hääletused

Lõpphääletus

Ametlik otsus: Vastu võetud

· ·

Fraktsioonide kaupa
  • Eesti 200Liikmeid kokku: 13

    ·

    Poolt · 12
    • Lauri Hussar
    • Diana Ingerainen
    • Ando Kiviberg
    • Irja Lutsar
    • Juku-Kalle Raid
    • Marek Reinaas
    • Stig Rästa
    • Kalev Stoicescu
    • Kadri Tali
    • Tarmo Tamm
    • Tanel Tein
    • Toomas Uibo
    Puudus · 1
    • Peeter Tali
  • Eesti KeskerakondLiikmeid kokku: 7

    ·

    Poolt · 6
    • Vladimir Arhipov
    • Vadim Belobrovtsev
    • Aleksei Jevgrafov
    • Anastassia Kovalenko-Kõlvart
    • Lauri Laats
    • Aleksandr Tšaplõgin
    Ei hääletanud · 1
    • Andrei Korobeinik
  • Eesti Konservatiivne RahvaerakondLiikmeid kokku: 10

    ·

    Ei hääletanud · 8
    • Arvo Aller
    • Rain Epler
    • Helle-Moonika Helme
    • Mart Helme
    • Martin Helme
    • Rene Kokk
    • Evelin Poolamets
    • Varro Vooglaid
    Puudus · 2
    • Siim Pohlak
    • Anti Poolamets
  • Eesti ReformierakondLiikmeid kokku: 37

    ·

    Poolt · 33
    • Annely Akkermann
    • Yoko Alender
    • Anti Haugas
    • Jüri Jaanson
    • Toomas Järveoja
    • Mario Kadastik
    • Liina Kersna
    • Meelis Kiili
    • Toomas Kivimägi
    • Mait Klaassen
    • Urmas Kruuse
    • Katrin Kuusemäe
    • Kalle Laanet
    • Hanah Lahe
    • Maris Lauri
    • Mihkel Lees
    • Eero Merilind
    • Õnne Pillak
    • Valdo Randpere
    • Signe Riisalo
    • Maido Ruusmann
    • Andrus Seeme
    • Pipi-Liis Siemann
    • Timo Suslov
    • Margit Sutrop
    • Aivar Sõerd
    • Kristina Šmigun-Vähi
    • Urve Tiidus
    • Madis Timpson
    • Vilja Toomast
    • Kristo Enn Vaga
    • Mart Võrklaev
    • Luisa Värk
    Puudus · 4
    • Signe Kivi
    • Eerik-Niiles Kross
    • Marko Mihkelson
    • Mati Raidma
  • Fraktsiooni mittekuuluvadLiikmeid kokku: 17

    · ·

    Poolt · 13
    • Jaak Aab
    • Enn Eesmaa
    • Peeter Ernits
    • Andre Hanimägi
    • Züleyxa Izmailova
    • Maria Jufereva-Skuratovski
    • Jaanus Karilaid
    • Tanel Kiik
    • Leo Kunnas
    • Alar Laneman
    • Tõnis Mölder
    • Kersti Sarapuu
    • Jaak Valge
    Ei hääletanud · 3
    • Ants Frosch
    • Ester Karuse
    • Henn Põlluaas
    Puudus · 1
    • Kalle Grünthal
  • IsamaaLiikmeid kokku: 8

    · ·

    Poolt · 4
    • Aivar Kokk
    • Helir-Valdor Seeder
    • Priit Sibul
    • Riina Solman
    Ei hääletanud · 3
    • Tõnis Lukas
    • Mart Maastik
    • Urmas Reinsalu
    Puudus · 1
    • Andres Metsoja
  • Sotsiaaldemokraatlik ErakondLiikmeid kokku: 9

    · ·

    Poolt · 7
    • Anti Allas
    • Madis Kallas
    • Helmen Kütt
    • Lauri Läänemets
    • Tiit Maran
    • Reili Rand
    • Riina Sikkut
    Ei hääletanud · 1
    • Heljo Pikhof
    Puudus · 1
    • Raimond Kaljulaid
Allikad (Riigikogu dokumendid) (16)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.