Kogulugu

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) ↗

Algatatud:
14. september 2026
Autor:
Valitsus · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõu muudab tervishoiuteenuste korraldamise seadust ja Kaitseväe korralduse seadust. Seletuskirja järgi on eesmärk siduda tegevusluba rohkem teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutusega, täpsustada tervishoiutöötaja registreeringu peatamist, kiirabi korraldust ja teenuse osutamist kriisis. Seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril, kuid osa sätteid jõustub üldises korras.

Muudatused ja täiendused

  1. Registreeringu peatamise alused

    Seletuskirja järgi sai Terviseamet registreeringu peatada Terviseameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Kohtuotsusega kohaldatud tegutsemiskeelu korral peatati registreering kuni kolmeks aastaks.
    Terviseamet võib registreeringu peatada ka siis, kui töötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral tegutsemisnõudeid või kaldub põhjendamatult kõrvale üldtunnustatud praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendile. Kohtuotsusega kehtestatud keelu korral peatatakse registreering keelu ajaks.
  2. Ettekirjutus ja täienduskoolitus enne peatamist

    Enne peatamist teeb Terviseamet üldjuhul ettekirjutuse, millega võib kohustada läbima täienduskoolituse, ja määrab tähtaja. Kulud kannab tervishoiutöötaja. Vahetu ohu korral võib peatada ka ilma ettekirjutuseta.
  3. Eksam registreeringu taastamiseks ja tasu ülempiir

    Seletuskirja järgi oli teooria- ja praktikaeksami tasu seaduses ülempiiriga 1000 eurot. Peatamise lõpetamiseks eksamit nõutud ei ole.
    Peatamise lõpetamiseks tuleb sooritada teooria- ja praktikaeksam ning tasuda selle eest. Eksamitasu ülempiir tõstetakse 3500 euroni koos käibemaksuga.
  4. Tegevusloa taotluse sisu ja kontroll

    Seletuskirja järgi keskendub tegevusloa süsteem peamiselt formaalsetele nõuetele. Taotlusel esitati tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud.
    Taotlusele lisandub kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse kava ja töötaja registreerimiskood. Terviseamet hindab ka teenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse meetmeid ning võib nõuda teenuste kirjeldust.
  5. Kiirabi mõiste ja Häirekeskus

    Seletuskirja järgi ei väljendanud kehtiv sõnastus piisavalt selgelt, et kiirabi osutatakse Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel.
    Kiirabi on Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel osutatav ambulatoorne teenus. Kiirabibrigaadi pidaja tagab ööpäevaringse valmisoleku. Haiglatevaheliseks transpordiks võib olla Häirekeskusest sõltumatuid eriotstarbelisi brigaade.
  6. Kiirabi rahastamise leping

    Rahastamise lepingu periood oli viis aastat ning lepingut ei pidanud sõlmima kõigi kiirabibrigaadi pidajatega.
    Lepinguperiood on kümme aastat ja leping sõlmitakse avalikul konkursil valituks osutunud pidajaga.
  7. Teenus kriisiolukorras

    Kriisis võib teenuseosutaja Terviseametiga kooskõlastatult jätkata muus tegevuskohas. Minister võib lubada teenust ilma tegevusloata ja välisorganisatsioonidel ilma registreeringuta.
  8. Välisriigi relvajõudude meditsiinipersonal

    Välisriigi relvajõudude tervishoiutöötajad võivad teatud juhtudel osutada teenust ilma tegevusloa ja registreeringuta. Vabariigi Valitsus võib selle kriisi lahendamiseks otsustada.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (6)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.