Kogulugu

Spordiseaduse muutmise seadus ↗

Algatatud:
7. oktoober 2024
Autor:
Valitsus (Kultuuriministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200, SDE
Staadium
Vastu võetud18. juuni 2025

Eelnõu muudab spordiseadust. Vabatahtliku spordikohtuniku kulude hüvitise piirmäär tõuseb, dopinguvastaste reeglite kõrval tuleb järgida ka muid spordieetika reegleid ning reeglite rikkujatelt saab toetusi tagasi nõuda. Spordiürituste loakohustus korraldatakse ümber, juriidilise isiku trahvimäär tõuseb ning toetuste ja sportlasestipendiumi andmise tingimusi lihtsustatakse. Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril, mootorispordi võistlusi puudutavad sätted 2026. aasta 1. juunil.

Muudatused ja täiendused

  1. Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitis

    Seletuskirja järgi võis spordiorganisatsioon või spordikool hüvitada vabatahtliku spordikohtuniku kulusid kuludokumente nõudmata kuni 20 eurot päeva eest; aastane piir oli seaduses 1040 eurot.
    Päevane piirmäär tõuseb kuni 45 euroni ja aastane piir 2340 euroni. Seletuskirja järgi on eesmärk katta kohtunikuks olemise hädavajalikud kulud; hüvitise maksmine jääb organisatsiooni võimaluseks, mitte kohustuseks.
  2. Spordieetika reeglid ja nende järgijate ring

    Seletuskirja järgi pidid kehtiva seaduse kohaselt dopinguvastaseid reegleid tundma ja järgima sportlane ja treener.
    Lisaks sportlasele ja treenerile peavad reegleid järgima ka sportlase tugiisik, spordikohtunik ning spordiorganisatsiooni ja spordikooli töötaja ja juhtorgani liige. Peale dopinguvastaste reeglite tuleb järgida ka tulemustega manipuleerimise ja väärkohtlemise vastaseid ning muid spordieetika reegleid; reeglid kehtivad ka spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele.
  3. Toetuste peatamine ja tagasinõudmine reeglite rikkumisel

    Kui sportlasele, treenerile või tugiisikule määratakse reeglite rikkumise eest võistluskeeld või spordis osalemise keeld, kaotab ta keelu ajaks õiguse spordipreemiatele, stipendiumidele ja toetustele. Toetuse andja võib pärast rikkumist määratud raha aasta jooksul karistuse jõustumisest tagasi nõuda; olümpiavõitja riikliku toetuse maksmine peatatakse keelu ajaks ning eluaegse keelu korral kaob õigus sellele.
  4. Milliste spordiürituste jaoks on vaja luba

    Seletuskirja järgi tuli valla- või linnavalitsuselt luba taotleda jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-koondise mängule või turniirile, jalgpalliklubi UEFA karikasarja mängule või turniirile ning meistriliiga klubi sõpruskohtumisele välismaa klubi või koondisega.
    Luba on vaja auto-, mootorratta- ja veemotospordi võistlustele neis võistlusalades ja -klassides, kus korraldatakse tiitli-, meistri- või karikavõistlusi, jalgpalli täiskasvanute rahvuskoondise ja UEFA karikasarja mängudele, häirivat müra või valgust tekitavatele öistele võistlustele ning suurenenud turvariskiga üritustele (nt liikluse ümberkorraldamine, alkoholi müük, pürotehnika). Mootorispordi võistluse korraldaja, kes ei ole alaliit, peab lisama alaliidu kinnituse; alaliit peab kehtestama selleks läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kriteeriumid ja määrama sõltumatu kaebuste lahendaja.
  5. Hooajaluba

    Seletuskirja järgi reguleeris seadus eraldi kodumängude korraldamist ning korraldajad pidid luba taotlema korduvalt, mis tekitas suurt töökoormust nii korraldajatele kui ka omavalitsustele.
    Samas kohas ja samale sihtrühmale korduvalt toimuvate spordiürituste jaoks võib taotleda hooajaloa kuni üheks aastaks. Taotlus tuleb esitada vähemalt üks kuu enne hooaja algust kõigi teadaolevate ürituste andmetega.
  6. Trahv spordiürituse nõuete rikkumise eest

    Seletuskirja järgi oli juriidilise isiku trahv spordiürituse korraldamise nõuete rikkumise eest kuni 2000 eurot ning kohtuväline menetleja oli Politsei- ja Piirivalveamet.
    Juriidilise isiku trahvi ülemmäär tõuseb 20 000 euroni. Kohtuväliseks menetlejaks võib olla ka valla- või linnavalitsus.
  7. Sporditoetuse saamise tingimused

    Seletuskirja järgi pidi sporditoetust saaval spordiorganisatsioonil olema arengukava.
    Igal toetust taotleval organisatsioonil ei pea enam olema arengukava; toetuse liigid, mille puhul seda nõutakse, määrab minister määrusega. Toetust võib saada ka juriidiline isik, kes aitab kaasa riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele spordis, ning minister võib halduslepinguga volitada rahvusliku olümpiakomitee toetusi ja medalipreemiaid määrama ja tagasi nõudma.
  8. Sportlasestipendiumi määramine

    Seletuskirja järgi määrati sportlasestipendium avaliku konkursi korras, mille kohta tuli avaldada teade.
    Avaliku konkursi nõue kaob. Stipendiumi makstakse rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee või nende liikmeks oleva organisatsiooni juhtorgani otsuse alusel ning otsusest teavitatakse veebilehel.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 7. oktoobril 2024; esimene lugemine lõpetati 4. novembril 2024 ning tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitatud. Kultuurikomisjon kuulas ära huvirühmade, sealhulgas mootorispordi alaliitude arvamused.
  • Kultuurikomisjon lisas õiguse töödelda treeneri tööjõukulu toetuse menetlemisel treeniva lapse või noore puude andmeid ja nädala treeningkoormust ning andis Tervisekassale õiguse saada treeningkoormuse andmeid noorsportlaste tervisekontrollide korraldamiseks.
  • Mootorispordi loakohustust täpsustati: see kehtib võistlusaladel ja -klassides, kus korraldatakse või on taotlusele eelnenud kahel aastal korraldatud tiitli-, meistri- või karikavõistlusi, ning ka samaväärsetel võistlustel. Alaliidu kinnituse andmisele lisati kriteeriumide ja sõltumatu kaebuste lahendaja nõue.
  • Esialgse eelnõu järgi pidi kodumängude säte kehtetuks muutuma; komisjoni ettepanekul asendati see hooajaloa võimalusega.
  • Seaduses võeti läbivalt kasutusele sõna „paralümpia“ ning olümpiavõitja toetuse sättes parandati ekslik sõna „pension“ sõnaks „toetus“.
  • Jõustumine lükati 2025. aasta 1. jaanuarilt ja 1. aprillilt 2026. aasta 1. jaanuarile ning mootorispordi sätete osas 2026. aasta 1. juunile.

Hääletused

Lõpphääletus

Ametlik otsus: Vastu võetud

· · ·

Fraktsioonide kaupa
  • Eesti 200Liikmeid kokku: 13

    Poolt · 13
    • Lauri Hussar
    • Diana Ingerainen
    • Ando Kiviberg
    • Irja Lutsar
    • Juku-Kalle Raid
    • Marek Reinaas
    • Stig Rästa
    • Kalev Stoicescu
    • Kadri Tali
    • Peeter Tali
    • Tarmo Tamm
    • Tanel Tein
    • Toomas Uibo
  • Eesti KeskerakondLiikmeid kokku: 7

    Poolt · 7
    • Vladimir Arhipov
    • Vadim Belobrovtsev
    • Aleksei Jevgrafov
    • Andrei Korobeinik
    • Anastassia Kovalenko-Kõlvart
    • Lauri Laats
    • Aleksandr Tšaplõgin
  • Eesti Konservatiivne RahvaerakondLiikmeid kokku: 10

    ·

    Ei hääletanud · 7
    • Arvo Aller
    • Rain Epler
    • Mart Helme
    • Martin Helme
    • Rene Kokk
    • Evelin Poolamets
    • Varro Vooglaid
    Puudus · 3
    • Helle-Moonika Helme
    • Siim Pohlak
    • Anti Poolamets
  • Eesti ReformierakondLiikmeid kokku: 37

    · ·

    Poolt · 33
    • Annely Akkermann
    • Yoko Alender
    • Anti Haugas
    • Jüri Jaanson
    • Toomas Järveoja
    • Mario Kadastik
    • Liina Kersna
    • Meelis Kiili
    • Signe Kivi
    • Mait Klaassen
    • Urmas Kruuse
    • Katrin Kuusemäe
    • Kalle Laanet
    • Hanah Lahe
    • Maris Lauri
    • Eero Merilind
    • Õnne Pillak
    • Mati Raidma
    • Valdo Randpere
    • Signe Riisalo
    • Maido Ruusmann
    • Andrus Seeme
    • Pipi-Liis Siemann
    • Timo Suslov
    • Margit Sutrop
    • Aivar Sõerd
    • Kristina Šmigun-Vähi
    • Urve Tiidus
    • Madis Timpson
    • Vilja Toomast
    • Kristo Enn Vaga
    • Mart Võrklaev
    • Luisa Värk
    Ei hääletanud · 1
    • Toomas Kivimägi
    Puudus · 3
    • Eerik-Niiles Kross
    • Mihkel Lees
    • Marko Mihkelson
  • Fraktsiooni mittekuuluvadLiikmeid kokku: 17

    · ·

    Poolt · 10
    • Enn Eesmaa
    • Ants Frosch
    • Andre Hanimägi
    • Maria Jufereva-Skuratovski
    • Tanel Kiik
    • Leo Kunnas
    • Alar Laneman
    • Tõnis Mölder
    • Henn Põlluaas
    • Kersti Sarapuu
    Ei hääletanud · 6
    • Jaak Aab
    • Peeter Ernits
    • Kalle Grünthal
    • Züleyxa Izmailova
    • Jaanus Karilaid
    • Jaak Valge
    Puudus · 1
    • Ester Karuse
  • IsamaaLiikmeid kokku: 8

    · · ·

    Poolt · 3
    • Aivar Kokk
    • Tõnis Lukas
    • Riina Solman
    Erapooletu · 1
    • Priit Sibul
    Ei hääletanud · 3
    • Mart Maastik
    • Andres Metsoja
    • Urmas Reinsalu
    Puudus · 1
    • Helir-Valdor Seeder
  • Sotsiaaldemokraatlik ErakondLiikmeid kokku: 9

    · ·

    Poolt · 4
    • Anti Allas
    • Lauri Läänemets
    • Tiit Maran
    • Heljo Pikhof
    Ei hääletanud · 2
    • Madis Kallas
    • Reili Rand
    Puudus · 3
    • Raimond Kaljulaid
    • Helmen Kütt
    • Riina Sikkut
Allikad (Riigikogu dokumendid) (15)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.