Kogulugu

Abipolitseiniku seadus ↗

Algatatud:
1. juuni 2026
Autor:
Valitsus (Siseministeerium) · koalitsioon algatamise ajal: Reform, Eesti 200
Staadium
Teine lugemine

Eelnõuga võetakse vastu uus abipolitseiniku seadus, mis jagab abipolitseinikud kolme astmesse ning laiendab nende ülesandeid ja volitusi. Samal ajal kehtestatakse rangemad nõuded kandidaatidele, taustakontroll, pikem väljaõpe ja distsiplinaarjärelevalve. Muudetakse ka kohtukordniku õiguste aluseid ja mitut teist seadust. Seadus jõustuks 1. veebruaril 2027.

Põhisätted

  1. Uus seadus asendab kehtiva

    Abipolitseinikke reguleerib kehtiv abipolitseiniku seadus (RT I, 06.07.2023, 9).
    Võetakse vastu uus terviklik seadus, muudetakse 14 teist seadust ja kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Uus seadus jõustub 1. veebruaril 2027.
  2. Kolm astet ja laiemad ülesanded

    Abipolitseinikud aitasid peamiselt korda kaitsta ja ainult koos politseiametnikuga. Iseseisvalt tohtisid nad teha liikluse järelevalvet, jälgida käitumist avalikus kohas ja hoida ära vahetut ohtu.
    Abipolitseinikke võib kaasata ka piirikontrolli, rände järelevalve, kinnipidamise, lubade ja süüteomenetluse ülesannetesse. Kaasata võivad politseiametnikud ning teised PPA ametnikud ja töötajad. III aste võib iseseisvalt valvata objekte, teha alkoholi- ja tubakaseaduse järelevalvet ning valvata riigipiiri ja teha piirikontrolli.
  3. Laiemad volitused ja relvad

    Abipolitseinik võis tulirelva kasutada ainult hädakaitseks või ründava looma neutraliseerimiseks. Kinnipidamine oli lubatud kitsastel alustel ja valdusse sisenemine ainult koos politseiametnikuga.
    II ja III astme abipolitseinikud võivad politseiametniku korraldusel pidada isikut kinni uutel alustel, teha turvakontrolli ja läbivaatust ning siseneda valdusse. Tulirelva kasutamisel on neil samad alused mis politseiametnikul.
  4. Rangemad nõuded kandidaatidele

    Keskharidust nõuti ainult iseseisvalt tegutsevalt abipolitseinikult. Kustutatud karistusi ei arvestatud ning teenistusstaaži ega hiljutise vabastamise nõuet ei olnud.
    II aste vajab keskharidust või selle omandamist. III aste vajab aasta II astme staaži ja 120 tundi tegevust viimase kolme aasta jooksul. Tahtlikud esimese astme kuriteod loevad ka kustutatuna. Viimase aasta jooksul distsiplinaarsüüteo tõttu avalikust teenistusest vabastamine on takistuseks.
  5. Pikem astmeline väljaõpe

    Kehtis 40-tunnine põhiõpe ja õpe ei olnud süsteemselt korraldatud.
    I astme õpe on vähemalt 20 akadeemilist tundi, II astme õpe vähemalt 150 ja III astme õpe vähemalt 40. Astmed saab omandada järjest. SKA-st saab keskne koolitaja ja PPA katab kõik õppekulud.
  6. Taustakontroll ja tervisekontroll

    Kehtestatakse kaheetapiline kontroll: kõigepealt vastavuskontroll, siis taustakontroll avalikest allikatest, sotsiaalmeediast ja registritest. Korduskontrolliks on vaja põhjendatud kahtlust. Tervisekontroll tehakse alles enne II astmele tõusmist PPA kulul.
  7. Distsiplinaarjärelevalve, peatamine ja vabastamine

    PPA viib läbi distsiplinaarmenetlust (karistused: kirjalik noomitus või staatusest vabastamine). Staatuse võib peatada, sealhulgas ühest kolme aastani isiku enda taotlusel. Vabastamisel on PPA-l kaalutlusõigus. Lisandub varaline vastutus kuni kuuekordse keskmise brutokuupalgani.
  8. Kohtukordniku õigused

    Kohtukordniku õigused tulenesid viitest abipolitseiniku seadusele.
    Kohtukordniku õigused sätestatakse otse kohtute seaduses ja korrakaitseseaduse alusel. Erivahendid on käerauad ja sidumisvahend, relvad on gaasiprits ning kummi- või teleskoopkonks. Eelnõuga õigusi ei laiendata.

Kuidas tekst menetluse käigus muutus

  • Juhtivkomisjon on õiguskomisjon.

Hääletused

Hääletusi pole veel toimunud.

Allikad (Riigikogu dokumendid) (9)

Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.