Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus ↗
- Algatatud:
- 9. oktoober 2023
- Autor:
- Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
- Staadium
- TAGASI_VOETUD_TAISKOGUL_MENETLEMATA
Eelnõu kehtestab kriminaalmenetluses kohtueelse menetluse kindlad tähtajad. Seletuskirja järgi on eesmärk vältida inimõiguste rikkumist, mis tuleneb kohtueelse menetluse ülemäärasest kestusest. Seadus jõustuks 1. aprillil 2024.
Muudatused ja täiendused
Kriminaaltoimiku esitamine prokuratuurile 10 päeva jooksul
Seletuskiri ei kirjelda kehtivat § 222 lõike 1 sõnastust. Juurdluse mõiste on seletuskirja järgi kehtivast õigusest kadunud ja eelnõu toob selle sisuliselt tagasi.Kümne päeva möödumisel menetluse alustamisest edastab uurimisasutuse ametnik kriminaaltoimiku prokuratuurile. Prokuratuuri korraldusel esitab ta ka kohtueelse menetluse kokkuvõtte.Tähtaja hulka ei arvata aega, mil kurjategija või olulised asjaolud on tuvastamata
10-päevase tähtaja hulka ei arvata aega, mil kuriteo toimepannud isik ei olnud tuvastatud või ei olnud selgunud muud kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt olulised koosseisulised asjaolud.Prokuratuuri pädevus kohtueelse menetluse lõpuleviimisel
Seletuskiri ei kirjelda paragrahvi 223 kehtivat sõnastust.Prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab menetluse. Ta võib teha lisatoiminguid, kõrvaldada toimikust tähtsusetut materjali ning vajaduse korral lõpetada menetluse uurimisasutust kaasamata.Toimiku kaitsjale esitamise tähtaeg ja pikendamine
Kriminaaltoimik esitakse kaitsjale hiljemalt kolme kuu ja kümne päeva möödumisel menetluse alustamisest. Riigi peaprokurör võib tähtaega erandkorras pikendada kolme kuu võrra ja Riigikohus erakordselt keerukatel juhtudel veel kolme kuu võrra.
Kuidas tekst menetluse käigus muutus
- Eelnõu viimases tekstis on lisandunud vaid märge, et juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Hääletused
Hääletusi pole veel toimunud.
Allikad (Riigikogu dokumendid) (7)
Eelnõu ametlik leht Riigikogu veebilehel: menetlus ja kõik dokumendid.