Eesti Keskerakond: Loodus ja põllumajandus
Lubadused · 73
Töötada välja kliimaseadus, mis võtab fookusesse kogu roheleppe eesmärgi ning tegevused selle saavutamiseks. Kliimaseaduse loomiseks kutsume kokku kliimakogu, kuhu kaasame meie parimad eksperdid ja teadlased.
Liikuda koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kokkulepitud keskkonna- ja kliimaeesmärkide poole, arvestades nii ökoloogiliste, sotsiaalsete kui ka majanduslike väljakutsetega.
Toetada ja soodustada keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste arendamist kõigis eluvaldkondades. Peame oluliseks keskkonnasõbralikku tootmistehnoloogiasse investeerimist ning taastuvate ja taaskasutatavate materjalide osakaalu suurendamist.
Kaasata kohalikke kogukondi, ettevõtteid ja erialaliite keskkonda puudutavate otsuste tegemisse ning planeerimisse.
Pöörata tähelepanu keskkonnaharidusele kõigis ühiskonnagruppides. Haridusasutuste keskkonna- ja loodushariduse programmides näha ette rohkem looduses õppimist.
Kindlustada looduse ja elurikkuse säilimist meie looduskaitsealadel ning rahvusparkides. Kaasajastada kehtivaid kaitse-eeskirju ja - kavasid.
Soodustada elurikkuse hoidmist linnades, moodustades rohealadest, -koridoridest ja putukaväiladest ühtse terviku.
Me pöörame suuremat tähelepanu tihe- ja hajaasustusalade planeerimisele ning rohealade läbimõeldud kasutusele ja kaitsele. Viime miinimumini logistika ja ladustamise energiakulu ning süsiniku jalajälje. Toetame kogukonna väiketootmisi ja kogukonnaaedu.
Programm
Võtta suurema tähelepanu alla tihe- ja hajaasustusalade maastikuline ning ruumiline planeerimine, tagades kõrgendatud avaliku huviga rohealade ökoloogiliselt ja ruumiliselt läbimõeldud kasutamise ning kaitse.Viia miinimumini logistika, ladustamise jm tarbeks minev energiakulu ning süsiniku jalajälg. Toetame kogukondade väiketootmisi ja kogukonnaaedade teket üle Eesti.
Kiirendada taastuvelektrienergiale üleminekut. Eelisarendada tuule-, päikese- ja bioenergeetikat läbi tasakaalustatud ning tõhusa planeerimise ja arendamise protsessi. 2030. aastal toodetakse Eestis kogu omatarbimiseks minev elekter taastuvatest energiaallikatest.
Liikuda edasi uue põlvkonna tuumaenergeetika arendamise riikliku analüüsimisega, leidmaks selle juures parimad lahendused looduskeskkonna säilitamiseks.
Rahandusministeeriumi hinnang: −0,3 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Jätkata erinevate vesinikutehnoloogia programmide rakendamist. Vesinikutehnoloogia areng peab koostöös erasektoriga saama stabiilsema riikliku toe ja rahastuse.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Parandada Euroopa Liidu rahastuse toel Eesti mere ja siseveekogude keskkonnaseisundit.
Leida maaomanikega kokkulepe kallasraja suuremaks avamiseks ja paremaks kasutamiseks.
Merekaitsealade loomist. Tagame riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kehtestatud meretarnspordi ohutuse ning keskkonnaalased nõuded.
Suurendada riigi võimekust Läänemere kaitsmisel naftareostuse eest.
Liikuda ringmajanduse poole jätkusuutlikult ja keskkonda säästvalt. Peame oluliseks soodustada ettevõtlust, kus pakutakse keskkonnasäästlikke tooteid ning teenuseid.
Anda omavalitsustele võimalus ja vahendid jäätmete paremaks sorteerimiseks ning ringkasutusse võtmiseks järgides "saastaja maksab" põhimõtet.
Rahandusministeeriumi arvamus: Toimub praegu ikka TKO-de , mitte omavalitsuste kaudu.
Vähendada järk-järgult olmejäätmete ladestamist ning suurendada tootmisjääkide väärindamist.
Näha jäätmeid kui ressurssi ning investeerida jäätmekäitluse taristusse. Tõsta ühiskonna teadlikkust ringmajandusest ning pakkuda inimestele piisavalt kvaliteetset ning kättesaadavat jäätmete loovutamise teenust.
Muuta suurüritustel kohustuslikuks jäätmete liigiti kogumine, soodustada korduvkasutuslahenduste eelistamist ning teostada järelevalvet nende nõuete täitmise üle.
Laiendada tänast pandipakendisüsteemi. Peame oluliseks arendada pandipakendisüsteemis piiriülest koostööd lähiriikidega.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Rahandusministeeriumi arvamus: PP ei saa rakendada määrdunud pakenditele, seepärast laiendamine keeruline. Piiriülese koostöö osas on KeM käivitanud projekti, uuritakse võimalusi.
Vähendada toiduraiskamist. Muudame ettevõtetele kaubanduses ja söögikohtades ülejääva toidu annetamise majanduslikult efektiivsemaks ning lihtsamaks.
Loobuda järk-järgult ühekordsete plasttoodete tarbimisest. Koostöös ettevõtjatega rakendame meetmeid pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ühekordse plasti vähendamiseks, ilma et see vähendaks ettevõtete konkurentsivõimet ja tõstaks märkimisväärselt teenuste ning kaupade hinda.
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)Toetada jahitraditsiooni säilimist igas Eesti piirkonnas. Peame oluliseks jahinduseetika ja erinevate jahindusega seotud tegevuste teadvustamist ühiskonnas.
Tagada paremini maaomanike õigused jahikorralduses, säilitades seejuures kogukondliku jahinduse. Suurendame läbipaistvust jahilubade väljastamisel ning reguleerime täpsemalt Jahindusnõukogude rolli Eesti jahinduses.
Keelustada pliid sisaldava laskemoona ja püügivahendite kasutamine jahinduses ning kalanduses vastavalt Euroopa Liidu määrusele.
Lubada haneliste kevadise heidutusjahi põhjendatud pidamist. Suurendada piirkondlikku vajadust arvestades karude ja huntide küttimislimiiti.
Parendada kalade rände- ja kudemise võimalusi. Eemaldame takistused kalade looduslikelt rändeteedelt vastavalt Euroopa Liidu kehtestatud korrale.
Jätkata harrastuskalapüügi arendamist läbi püügiregulatsioonide lihtsustamise ja taristu arendamise.
Suurendada Eesti kalavarusid. Tagada kalandussektori jätkusuutlikkus ja tugev konkurentsivõime eksporditurgudel.