Isamaa: Loodus ja põllumajandus
Lubadused · 50
1. viib lõpule metsanduse arengukava koostamise ja kinnitamise, lähtudes loodusteadlaste, metsateadlaste ja valdkonnaga seotud erinevate osapoolte arvamustest ning säästliku majandamise põhimõtetest
2. algatab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse vastuvõtmise
3. tagab õiglased hüvitised looduskaitseliste piirangute aluste maade omanikele
Rahandusministeeriumi hinnang: −3,3 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)seab eesmärgiks hea keskkonnaseisundi saavutamise Eestis, arvestades, et keskkonna valdkonna tegevused toimuksid koostöös teiste eluvaldkondadega (tervis, majandus), aitaksid kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele ning oleksid läbi viidud ressursitõhusalt ja kaasavalt,
jälgib ressursside kasutusel ringmajanduse põhimõtet ja kasvatab jäätmetekitaja motivatsiooni jäätmete mõistlikuks sorteerimiseks.
algatab kogukonnahariduslikke programme inimeste keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks,
rakendab eramaade looduskaitse eesmärkidel riigistamisel või munitsipaliseerimisel samu
tagab õiglased hüvitised looduskaitseliste piirangute aluste maade omanikele:
analüüsib kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alad) efektiivsust ning kaalub uute kaitsealade loomisel hoolikalt maaelu jätkusuutlikkust ja kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
viib lõpule metsanduse arengukava koostamise ja kinnitamise, lähtudes loodusteadlaste, metsateadlaste ja valdkonnaga seotud osapoolte arvamustest ning säästliku majandamise põhimõtetest,
lähtub põhimõttest, et metsanduse arengukava peab edaspidi hõlmama pikemat perioodi kui senine 10 aastat,
toetab taasmetsastamist, erametsade uuendamist ja metsataimede ettekasvatamist ning viib sisse põhimõtte, et raadamisele mineva metsamaa asemel tuleb metsastada samas mahus asendusmaa-ala,
otsib võimalusi väikeomanike motiveerimiseks metsamaad müümise asemel ise majandama.
jätkab loodusvarade uurimist ja teostab Eesti geoloogilise baaskaardistamise,
Rahandusministeeriumi hinnang: −2,5 mln € aastasjuba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)kujundab Eesti majanduse konkurentsivõimeliseks keskkonnasäästlikuks ja vähese süsinikuheitega majanduseks,
langetab otsused suure keskkonnamõjuga investeeringute võimalikkuse üle, lähtudes keskkonnamõjude igakülgse hindamise tulemustest,
soodustab puidu väärindamist kallimateks toodeteks, toetab märkimisväärselt enam puidu kasutamist avaliku sektori hoonete ehitamisel ning kaasaegse biorafineerimistehnoloogia kasutuselevõttu eeldusel, et see ei too kaasa keskkonnakoormuse ja raiesurve suurenemist,
toetab üleminekut kaalupõhisele jäätmekäitluse tasule koos tekkekohas jäätmete sorteerimist hõlbustavate tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga,
peab oluliseks nii Eesti toidujulgeoleku tagamist kui ka Eesti toiduainete ekspordimahtude kasvatamist ning toetab kõiki põllumajandusettevõtteid, kes nendesse panustavad,
toetab talude kui Eesti traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut, sh Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava teise samba toetuste senisest tõhusamat suunamist väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tõstmiseks,
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)toetab noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks starditoetuse maksmist ja ka järgnevaid meetmeid, et edendada põlvkondade vahetust põllumajandussektoris,
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)toetab maaettevõtluse mitmekülgsust ja ÜPP strateegiakava toetuste senisest suuremat suunamist kohaliku ettevõtluse edendamisse eesmärgiga säilitada ja luua konkurentsivõimelise palgaga töökohti,
juba tegemisel (Rahandusministeeriumi hinnangul)parandab põllumajandusettevõtetele arenguks vajaliku krediidi kättesaadavust, arendades nende riskijuhtmist ja otsides võimalusi alternatiivsete krediidivõimaluste loomiseks.
algatab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse vastuvõtmise,
motiveerib põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist turukorralduse ning põllumajandustoetuste kaudu,
otsib võimalusi, et vältida põllumajandusmaa ja -tootmise kontsentreerumist sellisel määral, et see hakkaks ohustama traditsioonilist talutootmist ja looduskeskkonda, samuti põllumajandusmaa koondumist väliskapitali ja kinnisvarafirmade kätte, kelle eesmärk ei ole aktiivne toidutootmine.
toetab ÜPP arendamist ja võrdseid konkurentsitingimusi,
toetab ÜPP toetuste võrdsustamist üle Euroopa, et tagada Eesti põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused,
toetab põllumajandustootmise otsetoetuste osakaalu vähendamist ning maaelu arengu, sealhulgas investeeringu- ning teadus- ja arendustegevuse toetuste osakaalu suurendamist,
toetab tagastamatu abi järkjärgulist asendamist tagastatava abiga (garantiid, soodustingimustel laenud, omakapitali investeeringud jm finantsinstrumendid).