Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Haridus ja teadus

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

9 lubadust

  • Lõpetame Narva soojuselektrijaamades puidu põletamise.

  • Hoiame ära puidu Eestist väljaveo toorainena ning suurendame Eesti puidutööstuse võimekust väärindada puitu mööblitööstuses, ehituses ja muus pikaajaliselt süsinikku siduvas ja suuremat tulu toovas tootmises. Toetame puidu väärindamisega seotud teadustööd ja rakendusuuringuid.

  • Koolitame 4 aastaga poole Eesti elanikkonnast elanikkonnakaitse koolitustel.

  • Käivitame koostöös Kaitseliiduga arutelu noorteorganisatsioonide töö tõhustamiseks ja võimalikuks ühendamiseks.

  • Rakendame üldhariduskoolides laiapindse riigikaitse õpetuse ja käivitame regulaarsed elanikkonnakaitse harjutused.

  • Toome tagasi noorsoopolitseinikud.

  • Võtame Ukraina sõja õppetunnid arvesse Kaitseväe kõigi tasandite juhtide ettevalmistusel ja koolituste korraldamisel.

  • Parendame riigikaitselist haridust, tagame heal tasemel riigikaitseõppe kõigis koolides. Kasutame paremini Balti Kaitsekolledži rahvusvahelist potentsiaali.

  • Toetame Eesti rahvusliku kaitsetööstuse arendamist, kaitsealast teadus-ning arendustegevust ning kaitsetööstusettevõtete koostööd rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtetega.

Parempoolsed

4 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Innovatsiooni võimendamiseks paneme Eesti ülikoolide õppe ja teaduse kvaliteedi ambitsioonikalt kasvama, et tõsta üks Eesti ülikool maailmas saja parima sekka.

  • Kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks tagame selleks vajaliku riikliku rahastamise ja anname ülikoolide suuremad võimalused eraraha kaasamiseks.

  • Koolivõrgu planeerimisel võtame aluseks, et kooli ainus eesmärk on anda meie lastele maailma parim haridus.

  • Parima eestikeelse koolihariduse viimiseks igasse Eesti nurka loome kaasaegsed õppeplatvormid ja muudame õpetajaameti atraktiivseks.

Eestimaa Rohelised

67 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Me toetame keskkonnahariduse programme ja lasteaiaõpetajate keskkonnahariduse koolitusi, et laps õpiks lasteaias loodusega tasakaalus elama.

    Programm

    Keskkonnaharidus alushariduse osana peab andma lapsele eluteeks kaasa loodusega tasakaalus elamise tunnetuse. Lasteaias peab õppima hoidma ning väärtustama elu, kaitsma elusolendeid ning õppima liigiülest empaatiat. Looduse hoid kui sisemine vajadus saab alguse lapsepõlvest. Toetame keskkonnahariduse programme ja lasteaiaõpetajate keskkonnahariduse koolitusi.

  • Aitame kohalikel omavalitsusüksustel rajada tasuta mängutoad ja laiendada õues tegutsemise võimalusi, et oleks kohti, kus kodus kasvavad lapsed saaksid omavahel mängida. Nii arenevad laste sotsiaalsed oskused ja kodused vanemad saavad omavahel suhelda.

  • Peame vajalikuks logopeedide, psühholoogide, eripedagoogide ja sotsiaaltöötajate suuremat koostööd lasteaedadega. Samuti on oluline nende tegevuse suurem finantseerimine.

  • Parandame teoreetilise õppe seostamist igapäevaeluga. Toetame interdistsiplinaarset ja õppeainete omavahelist sünkroonõpet koolis.

  • Toetame kooliaedade taastamist ja laiendamist.

  • Me leiame, et kool peab arendama infoleidmise ja kriitilise hindamise, analüüsi ja loovuse oskust ning last sotsiaalselt. Selleks aitab kaasa lastega filosofeerimine.

    Programm

    Leiame, et kool peab arendama oskust leida vajalikku informatsiooni ja seda kriitiliselt hinnata, analüüsi- ja sünteesioskust ning loovust õpitut igapäevaelus ja maailma mõtestamisel rakendada. Sellele aitab kaasa lastega filosofeerimine. Kool peab arendama last sotsiaalselt, andma võimekuse teisi kuulata ja ühiselt toimida.

  • Varustame koolid kaasaegsete vahenditega käeliseks ja füüsiliseks tegevuseks ning praktilisteks õppeks tehnoloogia, -, bioloogia-, füüsika- ja keemiatundides.

  • Loome võrdväärsed võimalused kõigi tasemete hariduse omandamiseks. Pooldame tervikliku õppevideotega loengute keskkonna loomist kõigis üldhariduse õppeainetes. Me ei poolda põhi- ja keskhariduse koondamist keskustesse.

  • Väikesed algkoolid peavad säilima ja need tuleb piisava arvu õpilaste olemasolul taastada, et võimaldada õpilastel koolis käimist elukoha lähedal, mis on maapiirkondade arendamiseks ja noorte maale asumiseks ja elama jäämiseks ülioluline.

  • Pooldame õppeainete omavahelist suuremat lõimimist, et lapsel kujuneks välja võimalikult seostatud ja terviklik maailmapilt.

  • Põimime loodusväärtused, keskkonnahoiu põhimõtted ja austuse looduse vastu igasse õppekavasse, haridusastmesse, õppeainesse ning haridusasutusse.

  • Suurendame gümnaasiumis valikainete osakaalu ja võimalust valida valikaine mõnest teisest gümnaasiumist, kutsekoolist või kõrgkoolist.

  • Suurendame valikainete osakaalu põhikoolis, andes koolidele võimaluse ise leida tee õpiväljundite omandamiseks ja õpilastele individuaalsete õppekavade alusel õppimiseks.

  • Soodustame paikkondliku keele, murde ja kultuuri õpetamist üldhariduskoolis ning osalist õpet paikkondlikus keeles (näiteks seto või võru keeles).

  • Viime kehalise kasvatuse ja vahetundides sisse mediteerimise ja jooga. Need saavad olema koolide jaoks vabatahtlikud.

  • Võimaldame kõigil õpilastel valikainena õppida usundiõpetust, mis annab ülevaate maailma usunditest ja religioossete uskumuste suurest varieeruvusest, sh põlisrahvaste loomislood.

  • Toetame laste ja noorte loodusainete ja leiutamisringe üle riigi.

  • Toetame eestikeelsete õppimisvõimaluste asutamist ja laiendamist välismaal asuvates koolides, kui seal on piisavalt suur eesti kogukond. Toetame üleilmse eestikeelse veebikooli loomist neile, kes peavad elama Eestist eemal.

  • Laiendame e-õppe võimalusi neile õpilastele, kellele see paremini sobib ja kes elavad koolimajadest kaugel ning koolides, kus pole vastava aine õpetajat.

  • Me vähendame kohustuslikku õppekoormust ja õpetajate töökoormust. Selle asemel loome võimalused vabatahtlikuks juurdeõppimiseks, nii et õppepäevade arv aastas jääb samaks.

    Programm

    Vähendame kohustuslikku õppekoormust, millega väheneb ka õpetajate töökoormus. Selle asemel loome võimalused vabatahtlikult õppida juurde üldaineid, valmistuda riigieksamiteks ja olümpiaadideks, õppida teaduskoolis või ülikoolis, omandada praktilisi oskuseid huvikoolis, kutsekoolis või töökohal, mille tulemusena õppepäevade arv aastas jääb samaks.

  • Võtame prioriteediks võitluse koolikiusamise vastu ja töötame välja vastavad meetmed, kuidas muuta kool turvaliseks õpikeskkonnaks. Koolide edetabeli moodustamisel peame oluliseks ka koolikiusamise indeksi arvestamist.

  • Reformime merehariduse, muudame selle ülesehituse läänepärasemaks, vähendame õppekavade killustatust ja dubleerimist.

  • Loome akadeemilise puhkuse võtmise võimaluse üldhariduskooli õpilastele, et vähendada koolist välja langemist.

  • Rahastamisel arvestame ka andekust lisavajadusena. Andeka lapse õpetaja oluline roll on lapse võimete mõistmisel, arendamisel ja tunnustamisel.

  • Anname igale lapsele ja noorele võimaluse tasuta osaleda vähemalt ühe huvikooli või -ringi tegevuses.

  • Soodustame kogupäevakoolide levikut.

  • Lõimime koolid, raamatukogud ja kogukonnakeskused huvihariduse/mitteformaalhariduse võrgustikuks.

  • Keskendume tervist toovale kehakultuurile ja igapäevase liikumiskultuuri arendamisele, et liikumine värskes õhus ja looduses oleks meie lastele kättesaadav.

  • Töötame välja nii tänaseid kui lähituleviku vajadusi arvestava kutsekoolitustellimuse, kaasates kõiki asjassepuutuvaid osapooli. Parandame kutsekoolide õppekeskkonda ja praktikabaasi.

  • Anname töötajatest huvitatud osapooltele paindlikud võimalused nii otseselt koolituses osaleda, õpipoisiõpet ja töökohapõhist õpet võimaldada, praktikakohti pakkuda kui ka koolitust rahaliselt maksuvabalt toetada.

  • Anname üldhariduskoolis õppijale võimaluse võtta kutsekoolist koolitusi mingi arv tundide ulatuses, et nad saaksid mingi kursuse või koolituse tunnistuse kooli lõpetamisel. Kaasame kutsekoole täiskasvanute elukestvas õppes.

  • Kutsekoolide õppekavad peaks teaduspõhiselt välja töötama vastavat eriala õpetavad kõrgkoolid koostöös ettevõtjatega, kus Ideaalis võiks kutsekoolidel olla võimalik valida eri õppekavade vahel.

  • Võimaldada kutsekoolide õpilastel osaleda vastava eriala projektides kõrgkoolides.

  • Tagame kutsehariduse omandamise võimalused kõigile soovijatele.

  • Tervitame 2022. aasta valitsuskoalitsiooni leppes ette nähtud kõghariduse rahastuse tõusu 15% aastas ja hoolitseme selle jätkumise eest, kompenseerimaks teravat alarahastust eelnenud aastatel.

  • Toetame eestikeelsete bakalaureuseastme õppekavade arengut paralleelselt ingliskeelsetega.

  • Toetame loodushoiu, ökoloogia ja jätkusuutlikkuse teemade lisamist kõigisse õppekavadesse, kus neid seni veel ei ole.

  • Toetame teaduskondade ülest interdistsiplinaarset koostööd.

  • Peame vajalikuks õppejõudude ja teadustöötajate eraldi tunnustamist ja erinevaid atesteerimise kriteeriume. Sõltuvalt erialast ja õppeastmest võib õpetamisoskus olla õppejõule vajalikum kui artiklid rahvusvahelise levikuga ajakirjades ja oskus projektidele rahastust taotleda.

  • Võimaldame töötavatele üliõpilastele tasuta õppimist osakoormusega, soosides sellega erialase töö või praktikakohtade leidmist. Kutse- ja kõrghariduse õppekavade koostamisel tuleb kaasata ettevõtteid, kus õppurid hiljem tööle asuvad.

  • Võimaldame tasuta kõrgharidust ainepunkti põhiselt praeguse ajapõhise õppekava täitmise asemel, et anda üliõpilastele võimalus ise valida õppimise tempo ja ühitada õppimine tööga.

  • Õppelaen peab olema sotsiaalse õigluse tagamise meede, mitte panganduslik äriprojekt. Arvestame õppelaenu intressi määramisel tegelikku elukalliduse tõusuga ja pikendame õppelaenu tagasimakse tähtaega. Kustutame osa õppelaenust lapse sünni korral.

  • Me pöörame tähelepanu välisüliõpilaste, -õppejõudude ja -teadlaste lõimimisele ülikooli ja Eesti ühiskonda. Meie prioriteet on, et võimalikult paljud rahvusvahelised kraadiõppurid jääksid Eestisse tööle.

    Programm

    Pöörame tähelepanu välisüliõpilaste, -õppejõudude ja -teadustöötajate integreerimisele ülikooliellu ja Eesti ühiskonda, arvestades nende erinevat kultuuritausta ja mittetäielikku eesti keele oskust. Meie prioriteet on, et võimalikult paljud rahvusvahelised kraadiõppurid jääksid Eestisse ja siseneksid siinsele tööjõuturule.

  • Kehtestame ülikooli õppejõududele baastöötasu.

  • Tagame tasuta eestikeelse kõrghariduse jätkumise, et igal Eesti inimesel oleks hoolimata oma ühiskondlikust ja majanduslikust positsioonist võimalik riigikeeles jõuda hariduses nii kaugele kui ta soovib.

  • Toetame erivajadustega inimeste tugispetsialistide kättesaadavust lastele, õppijatele, lapsevanematele ja õpetajatele, loome rahalisi stiimuleid ning toetusmehhanisme teenuse pakkumisel ja tulemuslikkuse tagamisel.

  • Parandame lisavajadusega inimestele suunatud kutsehariduse võimalusi.

  • Muudame õppe elukestvaks ja elukeskseks. Tagame inimestele võimaluse end täiendada ja ümber õppida arvestades muudatustega tehnoloogias ja ühiskonnas ning nende rolliga ühiskonnas.

  • Muudame täiskasvanute hariduse haridussüsteemi loomulikuks osaks.

  • Võimaldame täiskasvanutele õppeks ja ümberõppeks õppelaenu.

  • Võimaldame täiskasvanud õppijale omandada põhi- ja gümnaasiumiharidust paindlikumalt, näiteks eksternina ja õppides videoloengute põhjal.

  • Toetame lapse ja lapsevanema koosõpet ja koos koolitamist, näiteks võimalust osaleda mõõduka raha eest õpetajate poolt pakutavatel kursustel – toetame põlvkondadevahelist sidusõpet, kus erinevad põlvkonnad õpivad üksteiselt.

  • Töötame välja erineva emakeelega inimestele ühised haridusprogrammid, soodustamaks integratsiooni.

  • Edendame süsteemmõistelist mõtlemist toetavaid haridusprogramme.

  • Toetame elanikkonna teadlikkust tõstvaid ja vastutuse võtmisele suunatud haridusprojekte.

  • Me parandame pedagoogide ja andragoogide väljaõpet ja metoodikat, et õpetaja pakuks õpilasele tema eripärale sobivaid ülesandeid ning toetaks teda iseseisvaks õppijaks kasvama.

    Programm

    Parandame pedagoogide ja andragoogide väljaõpet ja metoodikat – efektiivne õpetaja koos teiste õpetajatega ilmutab tahet ja kohandab oma õpetamismeetodeid, pakkudes õpilasele individuaalsust arvestavaid õppeülesandeid, kaasab õpilasi eesmärkide püstitamisele ja toetab nende arenemist autonoomseks ennast reguleerivaks õppijaks.

  • Algajat õpetajat toetavad mentor ja kolleegid ning nende koormus on alguses väiksem.

  • Toetame õpetajate enesetäiendamist ja loome võimalused õppepuhkuseks.

  • Viime teaduse rahastamise lähema 10 aasta jooksul kolme protsendini SKPst, millest poole moodustab riiklik teadusrahastus.

  • Toetame akadeemiliste teadustöötajate projektidest sõltumatut põhipalka. Teadustöö kvaliteedi peab tagama atesteerimine, mitte konkurents.

  • Kohustame riigiasutusi ja ettevõtteid tellima teadlastelt uuringuid ja ekspertarvamusi riiklikult tähtsates küsimustes ning arvestame nende tulemustega otsustusprotsessis.

  • Me kõrvaldame liigse bürokraatia teadustööks vajalike vahendite soetamisel, näiteks riigihanke kohustuse, et teadlased saaksid projektirahaga säästlikult ümber käia.

    Programm

    Kõrvaldame liigse bürokraatia teadustööks vajalike vahendite soetamisel, nagu riigihanke kohustus, et teadlased saaksid projektirahadega võimalikult säästlikult ümber käia. Juhtiv teadlane toimib sisuliselt ettevõtjana projektide turul – et saada järgmise projekti rahastus, tuleb ressursse säästlikult kasutada. Seetõttu puudub vajadus hankesüsteemiks, mille üks eesmärke on tagada säästlik ressursikasutus.

  • Toetame doktorikraadiga spetsialistide ja teadlaste juurdekasvu ja rakendamist Eestis. Selleks kujundame eesmärgipärased stipendiumid, võimaldame järeldoktori kohti Eestis nii siin kui mujal doktorikraadi kaitsnutele.

  • Me suurendame riigipoolset rahastusfondi, et Eesti teadlased saaksid täisväärtuslikult osaleda välisprojektides. Toetame rahaliselt ka Euroopa teadusgrantide taotluste koostamist ja välismaise teaduskoostöö arendamist.

    Programm

    Tõstmaks Eesti teaduse nähtavust maailmas, suurendame välisprojektides täisväärtuslikult osalemiseks riigipoolse rahastuse fondi. Võimaldame teadustöötajatele rahalist toetust mahukate Euroopa teadusgrantide taotluste koostamiseks ja sellesuunaliseks koostööks välismaa teadusasutustega ja teaduskoostöövõrkudes osalemiseks.

  • Teeme maksusoodustusi erainvesteeringutele teadusesse. Vabastame ettevõtete makstavad teadustöö stipendiumid üksikisiku maksudest samadel alustel riiklike stipendiumitega.

  • Roheliste juhtimisel saab Eestist üks maailma tehisintellekti väljatöötamis- ja rakendamiskeskus.

  • Tunnustame võru ja setu keelt Eestis omaette põliskeeltena, lõpetades nende kohtlemine murdekeele või piirkondliku erikujuna.

Isamaa

38 lubadust

  • suurendab kõrgkoolide rahastamist, rõhuga eestikeelsetel õppekavadel ning aitab kaasa Eestisse pikaks ajaks jäävate välisõppejõudude eesti keele omandamisele, et nad saaksid osaleda asjaajamisel ja õpetada ka eestikeelsetel õppekavadel,

  • korraldab kõrgkoolide rahastamise lähtudes eesmärgist soodustada eesti teaduskeele arengut:

  • bakalaureuse- ja magistritasemel tuleb tagada eestikeelne õpe; juhul kui õppekava on ingliskeelne, siis peab olema ka sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalus,

  • ülikoolid peavad välisüliõpilastele kõigil tasemetel pakkuma eesti keele ja kultuuri õpet,

  • vähemalt 50% doktorantuuri lõpetajatest peavad oskama eesti keelt B2 tasemel,

  • võõrkeelsetele väitekirjadele tuleb lisada ammendav eestikeelne kokkuvõte, et edendada eesti teaduskeele arengut.

  • tõstab õpetaja töötasu alammäära 125 %-ni Eesti keskmist palgast,

  • eraldab vahendid alushariduse ja huvikoolide õpetajate palgatõusuks, makstes selleks riigipoolset palgatoetust analoogiliselt treenerite ning laulu- ja tantsukollektiivide juhtide palgasüsteemile,

  • väärtustab õpetaja kandvat rolli eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisel läbi aegade ning kaitseb õpetajat selles töös,

  • õpetajakutse populariseerimiseks jätkab ülikoolide pedagoogilistel erialadel stipendiumi maksmist, loob nõustamissüsteemi ja toetab alustavale õpetajale tuge pakkuvaid algatusi,

  • taastab õpetaja karjäärimudeli, milles kvalifikatsiooni tõstmine toob kaasa suurema palga,

  • vähendab õpetaja koormust,

  • suurendab klassijuhataja palgalisa,

  • toetab jätkuvalt põhimõtet, et lasteaiaõpetaja töötasu peab olema vähemalt 90% kooliõpetaja töötasu alammäärast bakalaureusekraadi ja 100% magistrikraadi omamisel.

  • tagab eestikeelse kõrghariduse kättesaadavuse,

  • tagab Eesti kultuuri elujõu hoidmiseks ja majanduses lisaväärtuse loomiseks teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise 1% SKT-st,

  • võimaldab tõsta ülikooli professori palgamäära Eesti keskmisest 4-kordseks,

  • kaasprofessoril 3-kordseks ja doktorikraadiga lektoril 2-kordseks; selle rakendamiseks viib sisse vajalikud muudatused kõrgkoolide rahastamise alustesse,

  • tõstab õppelaenu piirmäära, pikendab tagasimakseperioodi ning tagab lapsevanemaks saamisel õppelaenu osalise kustutamise,

  • otsib võimalusi motiveerida Eestis kõrghariduse omandanud inimesi oma haridust just Eestis rakendama.

  • viib kutsehariduse õppekavad ja koolivõrgu vastavusse tööturu vajadustega,

  • kaasab tööandjad koostöösse kutse- ja kõrgharidusvõrgustikuga, loob tõhusa töökohal toimiva kutseõppe süsteemi ning jätkab ja laiendab õpipoisikoolitust ja teisi tööpraktika vorme eesmärgiga anda noortele tööeluks vajalikud oskused,

  • kasvatab õpilase valikuvabadust, kaotades barjäärid ja nn tupikteed noore liikumiselharidussüsteemis ning pakub kutsekoolide ja gümnaasiumide ühisõppekavu,

  • tagab kutseõppeasutuse lõpetajale gümnaasiumi lõpetajaga võrdsed võimalused õpingute jätkamiseks.

  • kujundab kõigi haridustasemete õppekavad vastavalt Eesti ühiskonna ja õpilaste arengu vajadustele, sh

  • viib gümnaasiumis ja kutsekoolis sisse kohustusliku riigikaitseõpetuse, et tagada noortele vajalikud teadmised kriisiolukorras tegutsemiseks,

    Rahandusministeeriumi arvamus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kohustuslike kursuste arv kinnitatud. Seetõttu eeldab ettepanek põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist.

  • pöörab erilist tähelepanu eesti rahvuse, keele ja kultuuri, religioonide ja vaimse pärandi, terve perekonna loomise ja hoidmise ning rahatarkuse alase teadlikkuse tõstmisele,

  • suurendab koolide otsustusõigust kooli eripärast lähtuva valikainete programmi pakkumisel,

  • lõimib üld- ja kutsehariduse ühisõppekavad, andmaks lisavõimalusi nii gümnaasiumide kui ka kutseõppeasutuste õpilastele,

  • arendab lapses ja noores tööharjumust koostöös koolide tööõpetuse valdkonna, huvijuhtide ja ettevõtjatega; soodustab lastele töö pakkumist suveperioodil, otsides võimalusi talupidajate kaasamiseks ja lastelaagrite sidumiseks maaettevõtlusega,

  • tagab riigi-, munitsipaal- ja erakoolidele ühetaolised rahalised võimalused hariduse pakkumiseks, et toetada haridussüsteemi mitmekülgsust,

  • seisab vastu koolikiusamisele, toetab koolide kiusamisvabaks muutmise programme ninghoolitseb õpilaste vaimse tervise eest,

  • töötab välja ja rakendab koolijuhtide atesteerimise süsteemi, et tagada õppeasutuste kõrge tase,

  • võimaldab mitmekülgset huviharidust.

  • arendab koostöös kõrgkoolidega mikrokraadide süsteemi, et laiendada täiskasvanute enesetäiendusvõimalusi,

  • laiendab koostöös töötukassa ja ettevõtjatega karjääripöörde ja praktikaõppe võimalusi, et suurendada paindlikkust tööturul,

  • loob motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks, sh tõstab eakate teadlikkust digi- ja nutivaldkonnas ning arendab erivajadustega inimeste võimalusi tööelus osalemiseks.

  • 4. viib lasteaiad, koolid ja kaitseväelised asutused üle mahetoitlustamisele, eelistades kohalikku toorainet

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.