Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Maksud ja eelarve
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
3 lubadust
Maksame toetust liiga kõrgete elektrihindade leevendamiseks, peame vajalikuks nii perede, ettevõtete kui ka omavalitsuste toimetulekut. Koostöös omavalitsustega rakendame toetust ka puiduga kütjatele küttehinna stabiliseerimiseks.
Rahandusministeeriumi arvamus: 2023.a riigieelarves ei ole lubaduse täitmiseks katet kavandatud
Töötame välja meetmete paketi maksimeerimaks sisemaise biogaasi tootmise potentsiaali, et asendada imporditud ja fossiilset maagaasi. Riigipoolsete meetmetega kindlustame kohalikule biogaasile õiglase turu.
Maksame raiemahtude vähendamiseks, metsa ja elurikkuse säilitamiseks erametsaomanikele kompensatsiooni.
Eesti Keskerakond
26 lubadust
Hoida Eesti rahanduspoliitikas kindlat ning stabiilset joont. Riigi rahandusstrateegia peab olema jätkusuutlik, riigivõlg tuleb hoida stabiilsena ning laenuraha tohib kasutada riiklikult olulisteks investeeringuteks ja majanduse elavdamiseks.
Toetada riigieelarve laiapõhjalist revideerimist, et vaadata üle riigi kulude optimaalne planeerimine.
Rakendada vähemalt 20 miljoni euro ulatuses kaasava riigieelarve põhimõtet.
Viia läbi kodanikupalga pilootprojekt mõnes regioonis või omavalitsuses.
Vähendada lõhet keskmise pensioni ja palga vahel. Tõstame keskmise vanaduspensioni koos indekseerimisega ja erakorraliste pensionitõusudega vähemalt 1000 euroni aastaks 2027.
Suunata laekuvatest keskkonnatasudest suurem osa kohalikele omavalitsustele. Eraldame senisest suurema osa põlevkivi ressursitasust Ida-Virumaa omavalitsustele.
Analüüsime taluvustasu maksmise laiendamist erinevates valdkondades.
Luua kõiki krediidiasutusi ja -andjaid ühendav riiklik krediidiandmete register.
Suurendada riiklikku järelevalvet tarbijakrediiti pakkuvate ettevõtete üle ning tõsta tarbijate teadlikkust krediiditeenuste osas.
Võrdsustada tulumaksuvaba miinimum Eestis kehtiva alampalga määraga. Maksumuudatus jätab väiksemat ja keskmist sissetulekut teenivatele inimestele aastas kätte kuni 1100 eurot rohkem.
Me kehtestame kolmeastmelise tulumaksusüsteemi. Kõigile kehtib alampalga suurune tulumaksuvabastus, sellest kuni kahe keskmise palgani maksustatakse tulu 20 protsendiga ja üle selle 30 protsendiga.
Programm
Kehtestada õiglane ja lihtne kolmeastmeline tulumaksusüsteem. Kõigile kehtib alampalga suurune tulumaksuvabastus. Alampalgast kuni kahe keskmise palgani saadavat tulu maksustatakse 20-protsendilise tulumaksumääraga. Kahte keskmist palka ületavat tuluosa maksustatakse 30-protsendilise tulumaksumääraga.
Toetada sotsiaalmaksulae kehtestamist, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist.
Algatada tööandjapensioni seadustamine.
Võimaldada täiendavate vabatahtlike sissemaksete tegemist kogumispensioni. Anname II pensionisambast lahkunutele võimaluse erakorraliselt süsteemiga uuesti liituda.
Kehtestada jagamismajanduses loodud töökohtade aus ja läbipaistev maksustamine.
Rakendada Eestis tegutsevate suurkorporatsioonide maksustamist siin teenitud tulult. Eesti inimeste raha ei tohi liikuda meie majandusest välja.
Analüüsida kogu senist aktsiisipoliitikat ning ühtlustada see lähiriikidega.
Langetada ravimite ja toidukaupade käibemaksu. Alandame ravimite käibemaksu määra üheksalt protsendilt viiele ning vabastame retseptiravimid käibemaksust. Alandame toiduainete käibemaksu määra kahekümnelt protsendilt viiele protsendile, et aidata pidurdada toiduainete kiiret hinnatõusu.
Rahandusministeeriumi arvamus: Direktiivi kohaselt ei ole ravimite käibemaksuvabastus lubatud. Küll aga on ravimite puhul võimalik kehtestada soodusmäär 0%. Palume erakonnal välja tuua võimalikud katteallikad lubaduse teostamiseks
Turismisektori konkurentsivõime tõstmiseks vähendada toitlustusteenuste käibemaksu hotellindusega samale tasemele.
Vähendada raamatute ja e-raamatute käibemaksumäära viiele protsendile.
Muuta dividendidelt kogutud tulumaksu jaotust nii, et osa laekuvast maksutulust läheks maksumaksja elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse.
Laiendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Anname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohaliku maksuna turismimaks.
Suurendada tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.
Suunata hiigelkasumeid teenivad kommertspangad senisest rohkem panustama riigikassasse ja osalema ühiskondlikes programmides.
Suurendada järgmise nelja aasta jooksul alampalka, et Eesti kehtiv alampalk oleks üle 1000 euro kuus
Toetada puuetega noorte aktiivseid eluviise tagamaks neile võimalused osaleda täisväärtuslikult ühiskonnas.
Parempoolsed
13 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
lükata edasi tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. See ei ole tänases majandusolukorras põhjendatud, vastupidi, annab inflatsioonile hoogu juurde;
jätta riigieelarvest välja nn katuserahad ning vähendada valitsuse reservfondi 156 238 000 euro võrra ehk langetada reservfondi maht tänavuse aasta tasemele;
loobuda ebaõiglasest ja Eesti perede tegelikke vajadusi mitte arvestavast peretoetuste tõusust 860 euroni kuus;
viia kõik riigipoolsed toetused targale e-riigile kohaselt andme- ja vajaduspõhiseks;
lõpetada tasuta ühistranspordi projekt ning doteerida ühistransporti edaspidi vaid tõendatud vajaduse korral ning mahus.
Eesti maksusüsteem on hinnatud maailmas kõige konkurentsivõimelisemaks. Hoiame seda.
Maksukoormust ei tohi tõsta. Mistahes muudatused maksustamisel peavad soodustama jõukuse juurde loomist ehk ettevõtlust, eksporti ja uute töökohtade loomist.
Alustame tööjõumaksude langetamist, et hõlbustada ettevõtlusega alustamist ja uute töökohtade loomist. Kasvav maksubaas ja majanduskasv toob riigieelarvesse lisatulu.
Parempoolsed ei toeta uute varamaksude kehtestamist.
Tagame korras rahanduse ja tasakaalus riigieelarve kui riigi rahandusliku iseseisvuse alussambad.
Lõpetame riigi püsikulude katmiseks laenamise.
Astume vastu rahakülvile ja häälte ostmisele võlarahaga. Algatame negatiivse lisaeelarve, et rookida riigieelarvest välja valimiste eel sinna sisse kirjutatud populism.
Peatame avaliku sektori paisutamise. Kasutame kriisi keskvalitsuse ametnikkonna kärpimiseks ning üleminekuks andmepõhisele riigihaldusele.
Eestimaa Rohelised
21 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Tõstame tulumaksuvaba tulu piiri 1000 euroni kuus.
Töötava pensionäri töötasule rakendub eraldi arvestatav lisa-tulumaksuvabastus 400 euro ulatuses, et soodustada jõukohast panustamist ja heaolu ning vähendada üksildust ning vaesust.
Maksumäär maksuvaba tulu ületavale osale kuni kahe mediaanpalga piirini on 15%. Kahe mediaanpalga määra ja nelja mediaanpalga määra ületavad osad maksustatakse vastavalt 20% ja 23% määraga.
Tulumaksu kuni 2% kasutamise otsustab maksumaksja soovi korral ise, toetades näiteks meelepärast MTÜ-d.
Teeme vajadusel maksuerandeid innovatiivsetele ettevõtetele, kes selgelt panustavad üldise hüve kasvu ja kelle tegevus omab riigile laiemat positiivset mõju. See kehtib sotsiaalselt vastutustundlike ja keskkonnasäästlike ettevõtete kohta.
Vabastame ettevõtete kulutused töötajate haiguste ennetusele, tervishoiule, taastusravile, hambaravile, (omaste)hooldusele, lastehoiule, tööandjapensionile jmt karistuslikust erisoodustusmaksust.
Vabastame ettevõtete kulutused ühistranspordile, jalgrattakasutusele ja töötajate majutusele erisoodustusmaksust.
Vabastame maksudest ettevõtete teaduspõhised ennetusprogrammid, mis on suunatud töötajatele ja nende peredele, et muutused tervisekäitumises oleksid suuremad ja püsivamad.
Programm
Vabastame maksudest ettevõtete teaduspõhised ennetusprogrammid, mis on suunatud nii töötajatele kui ka töötaja perekonnale, sest siis on muutused töötajate tervisekäitumises suuremad ja püsivamad. 2017. aastal maksid ettevõtted ametlikult töötajate tervisekulutusi 5 miljoni euro eest ja töötervishoiule kulutati 18 miljoni ringis. Samal ajal on ainuüksi ajutisest töövõimetusest tulenevad otsesed kulud, mida on võimalik oluliselt vähendada töötajate tervise eest parema hoolitsusega, suurusjärgus 690 miljonit eurot. Riigi otsene rahaline kaotus moodustab sellest 290 miljonit, tööandjate kaotus teist samapalju ja töötajate kaotus on hinnatud 110 miljonile eurole. Siia lisanduvad veel kaudsed kulud.
Võimaldame inimesel maksuvabalt kasutada pensionifondi kogunenud raha enda või lapse elupäästvaks raviks, kui Haigekassa selle eest ei tasu.
Vähendame mahetoidu, taastuvenergia, keskkonnasäästliku ühistranspordi ja parandustöökodade käibemaksu 5 protsendini.
Kehtestame pestitsiidi-aktsiisi keskkonnaohtlikele tehisainetele.
Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks: tööga seotud sotsiaalhüved ja toetused viiakse proportsiooni töökoormusega, osalise töö tõttu ei kao kogu toetus ning sissetulek peab tööle asudes kasvama.
Programm
Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks. Sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega / töö eest saadava tasuga. Osalise koormusega töötamine ei tohi automaatselt kaotada inimese kogu toetust. Inimese sissetulekud peavad tööle asudes suurenema, mitte samaks jääma või vähenema.
Võtame suuna lühemale 4-päevasele (32 tundi) töönädalale, mis hoiab inimeste tervist ja suurendab õnnetunnet.
Ettevõtted, mis lähevad täielikult üle taastuvenergiale, saavad järgneval aastal tulumaksuvabastuse, mille ulatus sõltub energiasäästu ja taastuvenergia tootmisesse tehtud investeeringutest..
Tagastame käibemaksu muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimise kuludelt, et omanikud hoolitseksid oma varaga paremini.
Programm
Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt. See maksusoodustus motiveeriks omanikke oma muinsuskaitse aluse vara eest paremini hoolt kandma ja võimaldaks võtta kasutusele selleks otstarbeks oluliselt enam vahendeid.
Eesti vajab kiiresti ehitusjäätmete ja ehitusmaterjalide taaskasutuse ja ümbertöötlemise programmi ning vastavaid maksusoodustusi.
Me nõuame, et ELi süsinikulekke maks, mis võetakse järk-järgult kasutusele alates 2026. aastast, kehtestataks kiiremini, juba alates 2024. aastast. Maks tuleb imporditavatele kaupadele ja teenustele, mille tootjamaal pole ELiga võrreldavaid heitmenõudeid.
Programm
Uue maksuna oleme kogu Euroopa Liidule välja pakkunud süsinikulekke maksu, mille sisseviimisega on seni lubamatult venitatud, nüüd otsustatud kohaldada järk-järgult alates 2026. aastast nn piirimeetme nime all. Süsinikulekke maks kehtestatakse nendele imporditavatele kaupadele ja teenustele, mille tootmisriigis pole vastavas sektoris kehtestatud ELiga võrreldavaid keskkonnanõudeid heitmete vähendamiseks või neid ei täideta. See peab vältima reostava ja raiskava tootmise kolimist lõdvemate keskkonnanõuetega riikidesse ja keskkonna arvelt kasumi teenimist, transpordisaastet ning soodustama kohalikku säästvat tootmist ja ringmajandust. Nõuame kiiremat ja forsseeritumat kehtestamist juba alates 2024. aastast.
Me toetame Tobini maksu ehk väga väikese maksu kehtestamist rahvusvahelistele rahaülekannetele ning embargot maksuparadiisidele. Need muutused eeldavad riikidevahelist koostööd.
Programm
Toetame rahvusvahelise finantsstabiilsuse suurendamist niinimetatud Tobini maksu – rahvusvahelistelt rahaülekannetelt võetavat väga tagasihoidliku suurusega maksu – sisseseadmist ja maksuparadiisidele embargo kehtestamist. Tobini maks oma suurusega ei mõjuta reaalmajanduse toimimist, aga muudab kahjumlikuks üksteisele kiirelt järgnevad rahasiirdamised. Neid muutusi saab ellu viia teha vaid riikidevahelises koostöös, muutes selle arusaama meie väärtuspõhise välispoliitika osaks. Kuulutame sõja maksuparadiiside kaudu laialdaselt rahastatavale ebaseaduslikule ning laastavale kalapüügile ja metsaraiele.
Võtame ajale jalgu jäänud ning keskkonnakahju, suurt sotsiaalset ebavõrdsusust ja ebaõiglust mittearvestava sisemajanduse kogutoodangu (SKT) asemel kasutusele inimese ja keskkonna heaolu arvestavad majandust ning eelarvepoliitikat iseloomustavad näitajad.
Me maksustame fossiilkütusetööstuse ülikasumid kogu Euroopa Liidus ja lõpetame selle tööstuse toetamise maksumaksja rahaga.
Programm
Maksustame fossiilkütusetööstuse ülikasumid kogu Euroopa Liidus ning lõpetame fossiilkütusetööstuse subsideerimise maksumaksja rahaga. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel subsideeriti seda keskkonda hävitavat sektorit ainuüksi 2020. aastal 5,9 triljoni dollariga ning aastaks 2025 võib see summa kasvada 7 triljoni dollarini. Seda on rohkem kui kogu planeedi riikide tervishoiukulutused kokku.
Teadvustame, et globaliseeruvas maailmas on paljud (põlis)kultuurid tarbimisühiskonna poolt ohustatud - parandamaks nende väljavaateid, on vaja arendada üleilmset koostööd nende vahel.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.