Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Maksud ja eelarve

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Eestimaa Rohelised

21 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Tõstame tulumaksuvaba tulu piiri 1000 euroni kuus.

  • Töötava pensionäri töötasule rakendub eraldi arvestatav lisa-tulumaksuvabastus 400 euro ulatuses, et soodustada jõukohast panustamist ja heaolu ning vähendada üksildust ning vaesust.

  • Maksumäär maksuvaba tulu ületavale osale kuni kahe mediaanpalga piirini on 15%. Kahe mediaanpalga määra ja nelja mediaanpalga määra ületavad osad maksustatakse vastavalt 20% ja 23% määraga.

  • Tulumaksu kuni 2% kasutamise otsustab maksumaksja soovi korral ise, toetades näiteks meelepärast MTÜ-d.

  • Teeme vajadusel maksuerandeid innovatiivsetele ettevõtetele, kes selgelt panustavad üldise hüve kasvu ja kelle tegevus omab riigile laiemat positiivset mõju. See kehtib sotsiaalselt vastutustundlike ja keskkonnasäästlike ettevõtete kohta.

  • Vabastame ettevõtete kulutused töötajate haiguste ennetusele, tervishoiule, taastusravile, hambaravile, (omaste)hooldusele, lastehoiule, tööandjapensionile jmt karistuslikust erisoodustusmaksust.

  • Vabastame ettevõtete kulutused ühistranspordile, jalgrattakasutusele ja töötajate majutusele erisoodustusmaksust.

  • Vabastame maksudest ettevõtete teaduspõhised ennetusprogrammid, mis on suunatud töötajatele ja nende peredele, et muutused tervisekäitumises oleksid suuremad ja püsivamad.

    Programm

    Vabastame maksudest ettevõtete teaduspõhised ennetusprogrammid, mis on suunatud nii töötajatele kui ka töötaja perekonnale, sest siis on muutused töötajate tervisekäitumises suuremad ja püsivamad. 2017. aastal maksid ettevõtted ametlikult töötajate tervisekulutusi 5 miljoni euro eest ja töötervishoiule kulutati 18 miljoni ringis. Samal ajal on ainuüksi ajutisest töövõimetusest tulenevad otsesed kulud, mida on võimalik oluliselt vähendada töötajate tervise eest parema hoolitsusega, suurusjärgus 690 miljonit eurot. Riigi otsene rahaline kaotus moodustab sellest 290 miljonit, tööandjate kaotus teist samapalju ja töötajate kaotus on hinnatud 110 miljonile eurole. Siia lisanduvad veel kaudsed kulud.

  • Võimaldame inimesel maksuvabalt kasutada pensionifondi kogunenud raha enda või lapse elupäästvaks raviks, kui Haigekassa selle eest ei tasu.

  • Vähendame mahetoidu, taastuvenergia, keskkonnasäästliku ühistranspordi ja parandustöökodade käibemaksu 5 protsendini.

  • Kehtestame pestitsiidi-aktsiisi keskkonnaohtlikele tehisainetele.

  • Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks: tööga seotud sotsiaalhüved ja toetused viiakse proportsiooni töökoormusega, osalise töö tõttu ei kao kogu toetus ning sissetulek peab tööle asudes kasvama.

    Programm

    Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks. Sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega / töö eest saadava tasuga. Osalise koormusega töötamine ei tohi automaatselt kaotada inimese kogu toetust. Inimese sissetulekud peavad tööle asudes suurenema, mitte samaks jääma või vähenema.

  • Võtame suuna lühemale 4-päevasele (32 tundi) töönädalale, mis hoiab inimeste tervist ja suurendab õnnetunnet.

  • Ettevõtted, mis lähevad täielikult üle taastuvenergiale, saavad järgneval aastal tulumaksuvabastuse, mille ulatus sõltub energiasäästu ja taastuvenergia tootmisesse tehtud investeeringutest..

  • Tagastame käibemaksu muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimise kuludelt, et omanikud hoolitseksid oma varaga paremini.

    Programm

    Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt. See maksusoodustus motiveeriks omanikke oma muinsuskaitse aluse vara eest paremini hoolt kandma ja võimaldaks võtta kasutusele selleks otstarbeks oluliselt enam vahendeid.

  • Eesti vajab kiiresti ehitusjäätmete ja ehitusmaterjalide taaskasutuse ja ümbertöötlemise programmi ning vastavaid maksusoodustusi.

  • Me nõuame, et ELi süsinikulekke maks, mis võetakse järk-järgult kasutusele alates 2026. aastast, kehtestataks kiiremini, juba alates 2024. aastast. Maks tuleb imporditavatele kaupadele ja teenustele, mille tootjamaal pole ELiga võrreldavaid heitmenõudeid.

    Programm

    Uue maksuna oleme kogu Euroopa Liidule välja pakkunud süsinikulekke maksu, mille sisseviimisega on seni lubamatult venitatud, nüüd otsustatud kohaldada järk-järgult alates 2026. aastast nn piirimeetme nime all. Süsinikulekke maks kehtestatakse nendele imporditavatele kaupadele ja teenustele, mille tootmisriigis pole vastavas sektoris kehtestatud ELiga võrreldavaid keskkonnanõudeid heitmete vähendamiseks või neid ei täideta. See peab vältima reostava ja raiskava tootmise kolimist lõdvemate keskkonnanõuetega riikidesse ja keskkonna arvelt kasumi teenimist, transpordisaastet ning soodustama kohalikku säästvat tootmist ja ringmajandust. Nõuame kiiremat ja forsseeritumat kehtestamist juba alates 2024. aastast.

  • Me toetame Tobini maksu ehk väga väikese maksu kehtestamist rahvusvahelistele rahaülekannetele ning embargot maksuparadiisidele. Need muutused eeldavad riikidevahelist koostööd.

    Programm

    Toetame rahvusvahelise finantsstabiilsuse suurendamist niinimetatud Tobini maksu – rahvusvahelistelt rahaülekannetelt võetavat väga tagasihoidliku suurusega maksu – sisseseadmist ja maksuparadiisidele embargo kehtestamist. Tobini maks oma suurusega ei mõjuta reaalmajanduse toimimist, aga muudab kahjumlikuks üksteisele kiirelt järgnevad rahasiirdamised. Neid muutusi saab ellu viia teha vaid riikidevahelises koostöös, muutes selle arusaama meie väärtuspõhise välispoliitika osaks. Kuulutame sõja maksuparadiiside kaudu laialdaselt rahastatavale ebaseaduslikule ning laastavale kalapüügile ja metsaraiele.

  • Võtame ajale jalgu jäänud ning keskkonnakahju, suurt sotsiaalset ebavõrdsusust ja ebaõiglust mittearvestava sisemajanduse kogutoodangu (SKT) asemel kasutusele inimese ja keskkonna heaolu arvestavad majandust ning eelarvepoliitikat iseloomustavad näitajad.

  • Me maksustame fossiilkütusetööstuse ülikasumid kogu Euroopa Liidus ja lõpetame selle tööstuse toetamise maksumaksja rahaga.

    Programm

    Maksustame fossiilkütusetööstuse ülikasumid kogu Euroopa Liidus ning lõpetame fossiilkütusetööstuse subsideerimise maksumaksja rahaga. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel subsideeriti seda keskkonda hävitavat sektorit ainuüksi 2020. aastal 5,9 triljoni dollariga ning aastaks 2025 võib see summa kasvada 7 triljoni dollarini. Seda on rohkem kui kogu planeedi riikide tervishoiukulutused kokku.

  • Teadvustame, et globaliseeruvas maailmas on paljud (põlis)kultuurid tarbimisühiskonna poolt ohustatud - parandamaks nende väljavaateid, on vaja arendada üleilmset koostööd nende vahel.

Parempoolsed

13 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • lükata edasi tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. See ei ole tänases majandusolukorras põhjendatud, vastupidi, annab inflatsioonile hoogu juurde;

  • jätta riigieelarvest välja nn katuserahad ning vähendada valitsuse reservfondi 156 238 000 euro võrra ehk langetada reservfondi maht tänavuse aasta tasemele;

  • loobuda ebaõiglasest ja Eesti perede tegelikke vajadusi mitte arvestavast peretoetuste tõusust 860 euroni kuus;

  • viia kõik riigipoolsed toetused targale e-riigile kohaselt andme- ja vajaduspõhiseks;

  • lõpetada tasuta ühistranspordi projekt ning doteerida ühistransporti edaspidi vaid tõendatud vajaduse korral ning mahus.

  • Eesti maksusüsteem on hinnatud maailmas kõige konkurentsivõimelisemaks. Hoiame seda.

  • Maksukoormust ei tohi tõsta. Mistahes muudatused maksustamisel peavad soodustama jõukuse juurde loomist ehk ettevõtlust, eksporti ja uute töökohtade loomist.

  • Alustame tööjõumaksude langetamist, et hõlbustada ettevõtlusega alustamist ja uute töökohtade loomist. Kasvav maksubaas ja majanduskasv toob riigieelarvesse lisatulu.

  • Parempoolsed ei toeta uute varamaksude kehtestamist.

  • Tagame korras rahanduse ja tasakaalus riigieelarve kui riigi rahandusliku iseseisvuse alussambad.

  • Lõpetame riigi püsikulude katmiseks laenamise.

  • Astume vastu rahakülvile ja häälte ostmisele võlarahaga. Algatame negatiivse lisaeelarve, et rookida riigieelarvest välja valimiste eel sinna sisse kirjutatud populism.

  • Peatame avaliku sektori paisutamise. Kasutame kriisi keskvalitsuse ametnikkonna kärpimiseks ning üleminekuks andmepõhisele riigihaldusele.

Isamaa

28 lubadust

  • seisab stabiilse euro eest, seab eesmärgiks, et tarbijahinna indeksi kasv ei ületaks keskpikas perspektiivis 2% aastas ja rakendab eelarvepoliitikat, mis toetab inflatsioonieesmärgi saavutamist ja hoidmist,

  • peab võimalikuks riigi võlakoormuse suurendamist eestluse elujõudu, majanduse konkurentsivõimet ja riigi kaitsevõimet kasvatavate investeeringute tegemiseks,

  • tagab kontrolli monopolide üle ja kaitseb tarbijat suhetes turgu valitsevat seisundit omavate ettevõtjatega.

  • on vastu uutele maksudele ja maksumäärade tõusule,

  • viib ellu perepõhise tulumaksureformi (loe lähemalt valdkonnast RAHVUS),

  • toetab ettevõtete maksukoormuse vähendamist ning otsib võimalusi tööjõumaksude vähendamiseks,

  • ajakohastab õigusaktidega fikseeritud tulumaksuvabastuse piirmäärad, sh välislähetuse päevaraha, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis, vastuvõtukulud,

  • lihtsustab dividendide maksustamise korda ja muudab selleks regulaarsete dividendide soodusmäära (14/86) rakendamise vabatahtlikuks,

  • lõpetab dividendide topeltmaksustamise neil, kes omavad alla 10% osalust.

  • seab eesmärgiks hea kapitali kättesaadavuse ja võimalikult madalad laenuintressid nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Selleks:

  • hoiab Eesti krediidireitingu vähemalt tänasel tasemel,

  • toetab suuremat konkurentsi kapitali- ja krediiditurul,

  • parandab kapitali kättesaadavust,

  • loob vastutustundliku laenamise edendamiseks ja konkurentsi parandamiseks riigi initsiatiivil positiivse krediidiregistri,

  • tagab seadusega reaalse ja toimiva järelevalve hoiu-laenuühistute üle,

  • vähendab rahapesu regulatsioonide järgimisega seonduvat bürokraatiat ning parandab rahapesu tõkestamiseks vajaliku info (sh PEP-ide nimekirja) kättesaadavust riiklikest registritest,

  • laiendab krediidiasutuste võimalusi tagada serverite ja andmebaaside maksimaalne kriisikindlus, kättesaadavus ja turvalisus ka pilveteenusena,

  • toetab prioriteetsena Eesti finantstehnoloogia ettevõtete kasvu ning parandab nende konkurentsikeskkonda ja konkurentsivõimet globaalselt regulatiivsete muudatuste, sihtprogrammide ja e-identiteedi arenduse kaudu

  • tõstab prospektimääruse lävendi maksimaalse võimaliku tasemeni,

  • jätkab riigile kuuluvate ettevõtete või nende osaluste börsile viimist,

  • laiendab mittepankadest krediidiandjate ja -vahendajate (KAV) võimalusi kaasata kapitali Eesti börsilt,

  • kasvatab oma- ja sarnase kapitali pakkumist väärtpaberiturul, kaasates selleks võimalusel riigi ja EL fondide vahendeid,

  • laiendab pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi,

  • jagab majandusraskuste süvenedes rohkem riigipoolset kaitset võlgnikele kohtumenetluses, täitemenetluses ja suhetes inkassoteenuse osutajatega.

  • loob ja viib ellu programme kodude, avalike hoonete, tehnorajatiste ning transpordi energiasäästlikumaks muutmiseks,

  • suurendab Natura 2000 jt looduskaitsealuste alade omanikele suunatud toetuste mahu riigieelarves,

  • rakendab maavarade kaevandamisel sarnaselt tuuleenergia tootmisega taluvustasu, mida kaevandaja peab maksma paikkonna elanikele,

  • toetab ringmajanduse mudeli muutumist senisest regionaalsemaks, et tagada konkurentsivõime valdkonna ettevõtete toodetele ja ressursi kättesaadavusele.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.