Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Energeetika ja kliima
Eestimaa Rohelised
19 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Loome teaduspõhise kliimaseaduse.
Koostame riikliku kliimaneutraalsuse juhendi. Sätestame Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid ja tähtajad.
Viime Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu keskkonnateemaliste direktiividega, millega me riigina oleme ühinenud ja endile nende täitmise kohustuse võtnud.
Võtame kaitse alla 1/3 maismaa- ja merealadest ning kehtestame lisaks taastatavaid alasid suurusjärgus 20% maismaa pinnast, et vähendada elurikkuse kadu. Sellist meedet soovitab ka EL elurikkuse strateegia, Eesti kontekstis rohepoliitika eksperdirühma raport 2022.
Arvestame seadusloomes, et looduse taastamine on oluline ka väljaspool kaitsealasid, et tagada muu hulgas toiduturvalisus. Põllumaade kahjustumine, mullavaesus, elurikkuse kadu ja kliimamuutus ohustavad toidutootmist.
Programm
Arvestame seadusloomes, et looduse taastamine on oluline ka väljaspool kaitsealasid, et tagada mh toiduturvalisus. Põllumaade kahjustumine, muldade vaesumine ja toidutootmiseks olulise elurikkuse kadumine ning kliimamuutus on toidutootmise tulevikule väga ohtlikud. Praegusel kursil jätkates seisame silmitsi suurte häiringutega toidusüsteemis.
Toetame energiatõhusust ja taastuvenergia tootmist: aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid elu- ja abihoonetele, toetame väiksemaid tuulegeneraatoreid ja salvestid ning aitame kodu elektrisüsteemi muuta katkestuskindlaks.
Programm
Toetame kodanike energiatõhusat toimimist ja taastuvenergia tootmist. Kõikide elu- ja abihoonete katustele ja seintele, kus see on otstarbekas, aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid. Toetame ka oma vajaduste katmiseks sobivate väiksemate tuulegeneraatorite ja elektrisalvestite paigaldamist. Aitame koduse elektrisüsteemi ümber ehitada nii, et päikesepaneelid, tuulegeneraator ja salvestid tagavad elektri olemasolu ka võrgukatkestuste ajal.
Tagame, et inimeste mõistlik energiakasutus on jõukohane ja elukvaliteeti säilitav ka kõrgete elektri, gaasi ja toasooja hindade korral.
Soosime keskkonnahoidlikult planeeritud ja kaldast kaugel asuvate meretuuleparkide ehitust.
Programm
Soosime keskkonnahoidlikult planeeritud ja kaldast kaugel eemal paiknevate meretuuleparkide ehitust. Läänemere piirkonna meretuulepargid toodavad elektrit väga hästi just talvel, sest tuuled on siis tugevamad. Meretuulepargid suurendavad elurikkust, tekitades meres väärtuslikke vertikaalseid pindu ja varjumisvõimalusi.
Korraldame esimese laine tuuleparkide liitumispunktide kavandamise ja kiirendame planeerimist, et ehitus algaks hiljemalt 2026. Aastatel 2023–2027 korraldame täiendavaid taastuvenergia vähempakkumisi, et 2030 oleks täielik üleminek taastuvenergiale.
Programm
Korraldame nn. esimese laine tuuleparkidele liitumispunktide kavandamise. Kiirendame meretuuleparkide planeerimistoiminguid nii, et ehitusega saab alustada hiljemalt 2026. aastal. Samaaegselt esimese laine tuuleparkide projekteerimisega arendame välja liitumisvõimsused, mis on edaspidi suurema merevõrgu loogilisteks elementideks. Taastuvelektri tootmise investeerimiskindluse loomiseks ja 2030. aastaks täielikuks taastuvenergiale üleminekuks korraldame aastatel 2023 - 2027 täiendavad taastuvenergia vähempakkumised.
Toetame ühistuliste, paljude omanikega tuule- ja päikeseparkide ehitust.
Teeme elektrivõrgud korda ja nutikamaks: loome lokaalsete tootmis- ja salvestuslahenduste programmi ning muudame võrku taastuvenergia liitumiseks. Väiketootjate ühendamiseks on vaja umbes 300M€, mille katab riik. Planeerime merekaabli ning tugevdame ühendusi Soome ja Lätiga.
Programm
Teeme elektrivõrgud korda ja muudame nutikamaks! Loome lokaalsete tootmis- ja salvestuslahenduste programmi. Muudame võrku nii, et tagada võimalikult suure hulga taastuvenergia tootmisseadmete liitumise võimalus. Kõikide väiketootjate võrku ühendamiseks, suurema autonoomia ja varustuskindluse tagamiseks vajalik investeering on suurusjärgus 300M€. Selle kulu peab katma riik kui võrkude omanik. Alustame tuuleparke ühendava ning Rootsi ja Norra hüdroenergia ja Põhjamere tuuleenergia kasutamist võimaldava merekaabli planeerimist. Tugevdame võrguühendusi Soome ja Lätiga.
Aitame ettevõtetel, ühistutel ja omavalitsustel katta katused päikesepaneelidega, võtta kasutusele väiksemad tuulegeneraatorid ja luua salvestusvõimalused. Toome sisse päikesepaneelide ja tuulikulabade ringmajanduse kohustuse ning kehtestame reeglid põllumaa samaaegseks kasutuseks põllumajanduseks ja päikeseenergiaks.
Programm
Aitame ettevõtetel, ühistutel ja omavalitsustel katta katused päikesepaneelidega ja võtta kasutusele väiksemad müravabad tuulegeneraatorid. Lisaks aitame luua salvestusvõimalused, et katta võimalikult suur osa nende energiavajadusest, tagada toimimine elektrikatkestuste korral ning hoida kulud madalad. Suvel annavad peamise energia päikesepaneelid. Päikesepaneeli eluiga on vähemalt 35-40a. Viime sisse päikesepaneelide ja tuuliku labade ringmajandamise kohustuse, sest küsimus on ainult maksustamises - tehnoloogiad selleks on olemas. Kehtestame reeglistiku, millisel juhul võib põllumaad kasutada nii taime- ja loomakasvatuseks, mesilaste pidamiseks, liigirikkuse hoidmiseks kui päikeseenergia tootmiseks üheaegselt. Vastav agrisolaarse tootmise suund, mida tähistatakse inglisekeelse terminiga agrivoltaics, on maailmas üha kiiremini levimas.
Eakatel ja vähekindlustatud inimestel on võimalik taotleda taastuvenergia lahenduste rajamise toetust. Toetame jõulist vanade korterelamute küttesüsteemide renoveerimist nii, et toatemperatuuri oleks võimalik lihtsalt reguleerida. Toasooja hind langeks oluliselt.
Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani. Uurime uusi soojussalvestuse võimalusi ja rakendame rohkem soojuspumpade tehnoloogiat, et soojus ei läheks raisku.
Programm
Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani. Vesinikku saab salvestada meretuuleparkides ja päikeseparkides toodetud elektri. Vesiniku transportimiseks varuelektrijaamadeni, ümbertöötlus- ja veeldustehaseni on vajalik ehitada torujuhe. Biogaasi saab toota biojäätmetest, veepuhastusseadmete jäätme mudast, rannaniitude rohust, sõnnikust, roost jne. Soojusenergiat ei tohi lasta raisku minna – uurime uusi soojussalvestuse võimalusi ja rakendame rohkem soojuspumpade tehnoloogiat.
Pooldame puidu kasutamist energiaks ainult kohalikes koostootmisjaamades, kui päikese- ja tuuleenergiat ei jätku. Vaatame üle energiavõsa kasvatamise võimalused, sh elektriliinide kaitsevööndis ja pinnase reostuse likvideerimiseks.
Programm
Pooldame puidu kasutamist energia tootmiseks ainult kohalikes soojuse ja elektri koostootmisjaamades - siis, kui päikese- ja tuuleenergiat ei jätku. Vaatame üle energiavõsa kasvatamise võimalused, sh elektriliinide kaitsevööndis ja pinnase reostuse likvideerimise eesmärgil. Metsavaru on oluline energiatagavara.
Kaasame energiamajanduse ümberkujundamisse teadlasi ja arvestame nende seisukohti. Ei poolda praeguste tehnoloogiatega tuumajaamade rajamist, kuid oleme valmis arutama VI põlvkonna tuumajaama, kui see tehnoloogia tulevikus end õigustab.
Programm
Kaasame kogu energiamajanduse ümberkujundamiseks teadlasi ja arvestame nende seisukohtadega oluliste strateegiliste plaanide koostamisel. Pooldame kõige kaasaaegsemaid lahendusi ja toetame seeläbi teaduse arengut. Meie ei poolda hetkel olemasolevatel tehnoloogiatel põhinevate tuumajaamade rajamist, sest need kahjustavad julgeolekut ja on liiga kallid. Hetkel puuduvad ka turvalised lahendused tuumajäätmete hoiustamiseks aastasadadeks. Ainuüksi Paldiski tuumareaktorite lõppladestuspunkti rajamine ja ladustamine läheb lähiaastatel maksma vähemalt 300M€. Oleme valmis arutama passiivselt ohutu ja senise tuumaenergeetika jäätmeid kasutava VI põlvkonna tuumajaama rajamist, kui see tehnoloogia tulevikus end õigustab.
Taaselustame spetsialistide koolituse elektri välisvõrkude hooldamiseks ja ehitamiseks. Hetkel ei õpetata Eestis välisvõrgu elektrikuid mitte kuskil. Meil on puudus isegi päikesepaneelide paigaldajatest.
Võtame kohalike omavalitsuste rahastamisel arvesse nende panust riigi tasandil energiamajanduse arendamise ja rohepöörde eesmärkide saavutamisse.
Korraldame taastuvenergia toetuse ümber nii, et see tuleb otse riigieelarvest, mitte tarbijatelt. Taastuvenergia toetuse rida elektriarvel loob moonutatud pildi ja diskrimineerib taastuvelektri tootjat, sellal kui põlevkivienergeetikat on toetatud maksumaksja rahast.
Eesti Keskerakond
0 lubadust
Selle teema kohta lubadusi pole.
Isamaa
22 lubadust
toetab investeeringuid uutesse, sh juhitavatesse energiavõimsustesse ja ühendustesse, mis tagavad Eesti varustuskindluse, energiajulgeoleku ja madalama energiahinna,
Erakond teeb energiamajanduse arendamise ning energia- ja ressursitõhususe riiklikuks prioriteediks, tõstab uute elektritootmisvõimsuste kiirema rajamise suutlikkust ning allutab vastavate asutuste tegevuse sellele eesmärgile.
Programm
seab energiamajanduse arendamise ning energia- ja ressursitõhususe suurendamise Eesti majanduse, energia varustuskindluse tagamise ja julgeoleku huvides riiklikuks prioriteediks, sh tõstab uute elektrienergia tootmisvõimsuste kiirema rajamise suutlikkust ning allutab vastavate asutuste tegevuse sellele eesmärgile,
seisab energiaturul Eesti energiasõltumatuse, ettevõtete konkurentsivõime ja kodumajapidamiste huvide eest ning peab oluliseks põlevkivienergeetika potentsiaali säilitamist ja arendamist, kuni Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus on tagatud muul viisil,
loob investeerimiskeskkonna, et Eesti elektritarbimine oleks hiljemalt 2030. aastaks täielikult kaetud kodumaise elektritootmisega ja Eestist saaks taas energiat eksportiv riik,
loob meetmed, mis võimaldavad ära kasutada Eesti rannikuvete meretuuleparkide potentsiaali,
toetab tuumaenergia arendamise uuringuid ja analüüsi,
jätkab kaugkütte eelisarendamist linnalistes piirkondades ning fossiilkütuseid kasutavate hoonete liitmist kaugküttesüsteemidega ning peab vajalikuks olemasolevate kaugküttevõrkude moderniseerimise lõpuleviimist,
otsib võimalusi langetada CO2 kvootide hind mõistlikule tasemele üle-euroopalisekokkuleppena,
Rahandusministeeriumi arvamus: EL tasemel läbirääkimised EL CO2 kauplemissüsteemi muudatuste üle lõpetati 2022.a lõpus, neile täiendavate muudatuste kokkuleppimine eeldab uut läbirääkimisprotsessi
kasutab CO2 kvootide müügitulu elektrihinna langetamiseks ja elektritarbimise vähendamiseks tehtavateks investeeringuteks avalikus ja erasektoris,
toetab elektri universaalteenuse pakkumise jätkamist maksimaalses ulatuses (sh kodutarbijad, väikesed ja keskmised ettevõtted, omavalitsused, kolmas sektor),
sünkroniseerib elektri võrguühendused Euroopaga tagamaks Eesti energiasõltumatuse Venemaast,
edendab taastuvenergia tarbimist avaliku sektori poolt,
toetab taastuvenergia projektide planeeringute kiiremat elluviimist, sh planeeringutega kaasneva ajakulu vähendamist,
toetab Eesti elamufondi kaasajastamist ja energiasäästlikumaks muutmist, sellega seotud bürokraatia vähendamist ning standardlahenduste loomist,
soodustab kodumajapidamistes ja ettevõtetes taastuvatel energiaallikatel põhineva elektritootmise kasutuselevõttu, seadustab elektri mikrotootja staatuse tema aastase tarbimisvõimsuse mahus ning tagab võimaluse müüa oma tarbimist ületav elektrienergia võrku mõistlikel tingimustel,
toetab võimalusi erakapitali suuremaks kaasamiseks Eesti energiaportfelli laiendamisse (sh PPA-de kasutusvõimalusi parandades ja uusi võrguvõimsusi luues),
rakendab üleriigilise energiasäästmise teavitusprogrammi,
jätkab energiakokkuhoiule suunatud meetmeid riigiasutustes,
alustab ettevalmistusi elektrivõrgu õhuliinide asendamiseks maaliinidega ja trassikoridoride kasutusse võtmiseks metsa- ja põllumaana.
toetab algatusi taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks, säästva põllumajanduse ja metsanduse arengut ning jõupingutusi looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks,
aitab ühiskonnas ennetada kliimapopulismi ning lihtsustatud ja propagandistlikke lähenemisi, mis ei arvesta ökosüsteemi terviklikkusega,
aitab teadvustada, et negatiivsete keskkonnamõjude ja saaste viimine ühest kohast teise või – globaalses kontekstis – Euroopast teistesse maailmajagudesse ei säästa keskkonda ega paranda kliimat.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.