Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Majandus ja tööturg
Eestimaa Rohelised
23 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Välistame või piirame arendused ja muu tegevuse, mis põhjavee varusid vähendavad või kvaliteeti ja kättesaadavust halvendavad. Peame iga majandusliku otsuse puhul määravaks kriteeriumiks joogiveevarude kaitstust.
Me pooldame kogu Euroopa Liidus „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga kehtestamist, et automatiseerimine ei suurendaks tulude ebavõrdsust. See on mõõdukas maks automatiseerimisele, mis pidurdab rikkuse koondumist ja annab raha kodanikupalgaks.
Programm
Vältimaks tulude jaotumise ebavõrdsuse suurenemist tootmise ja teeninduse automatiseerimise tõttu, pooldame üle Euroopa Liidu „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga sisseseadmist, selmet soosida inimtöötaja “võidujooksu” tootmis- ja teenindusrobotitega järjest madalama ühikupalga eest, mis tähendab pikemas perspektiivis kindlat kaotust ja vaesumist “Robotite sotsiaalmaks” on mõõdukas maks automatiseerimiselt, mille suurus ei muuda automatiseerimist mõttetuks, aga pidurdab rikkuse koondumist väheste kätte ja annab vajaliku ressursi kodanikupalga maksmiseks.
Me alustame ettevalmistusi kodanikupalga ehk tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuks Eestis. Parima mudeli leidmiseks teeme pilootprojekti, mis kestab vähemalt kaks aastat ja hõlmab vähemalt 2000 juhuslikult valitud katseisikut ja/või kindlat piirkonda, näiteks Hiiumaad ja Saaremaad.
Programm
Alustame ettevalmistusi kodanikupalga kui tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuks Eestis. Selleks: selgitamaks välja kodanikupalga rakendamise parima võimaliku mudeli viime läbi pilootprojekti kestvusega vähemalt kaks aastat ning vähemalt 2000 juhuslikult valitud katseisikuga (kõigist sotsiaalsetest rühmadest või üksnes madalama sissetulekuga perekondadest) ja/või hõlmates tervikuna mõnda kindlalt piiritletud territooriumi (näiteks Hiiumaa ja Saaremaa).
Pilootprogrammi ajal makstakse igale katseisikule vanusest sõltumata kodanikupalka vähemalt keskmise lapse kulutuste ulatuses, mis on kaks korda elatisraha baasmäär. Kuni aprillini 2023 on see 418,40 eurot kuus, pärast seda eeldatavasti umbes 500 eurot.
Programm
Igale katseisikule sõltumata tema vanusest makstakse pilootprogrammi jooksul kodanikupalka summas, mis võrdub vähemalt keskmiste standardkulutustega lapse kohta kuus (kahekordse hetkel kehtiva elatisraha baasmääraga, mida iga-aastaselt indekseeritakse). Kuni aprillini 2023 on see 418,40 eurot kuus, pärast seda eeldatavasti suurusjärgus 500 eurot.
Pärast pilootprogrammi põhjalikku analüüsi ning eeldusel, et programm osutus edukaks, näevad rohelised järgmise sammuna kodanikupalga järk-järgulist kehtestamist kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele ning pikaajalise elamisloa omanikele aastast 2028.
Juhul, kui järjekordne kriis sunnib ühiskonna lukku panema, rakendame pilootprojekti erakorraliselt kogu elanikkonnale.
Kodanikupalga katteallikaks on valdavas osas senine sotsiaalkaitsesüsteem, mis paraku ei suuda pakkuda adekvaatset sotsiaalmajanduslikku kaitset, sealhulgas luua soodsaid tingimusi loomuliku iibe tõusuks taastetasemele.
Sõltumata pilootprogrammist alustame sotsiaalse kaitse reformi peretoetuste ja elatise süsteemi lihtsustamisest.
Suuname asendusteenistujad vanematele inimestele appi, seal hulgas internetiteenuseid õpetama.
Me suurendame koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide arvu ning tagame kõigile lastele tasuta psühholoogi ja psühhiaatri abi. Toetame vaimse tervise teemade lisamist õppeprogrammidesse ja anname noortele psühholoogidele õpingute järel rahastatud kutseaasta.
Programm
Suurendame vaimse tervise abi esmatasandi kättesaadavust koolides koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide arvu suurendamise läbi. Kõigile lastele peaks olema tagatud tasuta psühholoogi ning psühhiaatri abi. Toetame vaimsele tervisele keskenduvate teemade osakaalu suurendamist õppeprogrammides. Tagame värsketele psühholoogia eriala lõpetajatele õpingutejärgne rahastatud kutseaasta, toetamaks sisenemist tööturule.
Teeme koostööd omastehoolduskindlustuse loomiseks tingimusel, et selles osalevad kõik täisealised isikud solidaarselt. Sotsiaalhoolekande kvaliteedi tagamiseks reguleerime ja täpsustame seadustes kvalifikatsiooninõuded sotsiaaltöötajatele spetsiifiliste kutsealade ja -nimetuste lõikes.
Eakate probleem on üksildustunne ja sotsiaalne isoleeritus, mis tekitab palju terviseprobleeme. Soosime uut tüüpi, oma privaatset ja ühiste tegevuste ruumi pakkuvate seenior- ja hooldekodude rajamist, kuhu eakas saab kaasa võtta ka endale kõige olulisemad asjad (mööbli, raamatud, kodulooma).
Soosime ka põlvkondadevahelist suhtlust – ühiseid tegevusi lasteaia- või koolilastega; tudengikorterite ehitamist koos eakatekoduga jne.
Toetame koduhooldust ja eluruumide kohaldamist, mis võimaldab eakal või puudega inimesel võimalikult hästi ja kaua omas kodus hakkama saada ning vähendab lähedaste hoolduskoormust.
Inimesel, kes ei saa või ei taha oma kodus elada, peab olema võimalus valida oma soovide järgi erinevate eluasemevormide vahel. Kes tahab kodus elada, peab saama vajaduse järgi koduhooldusteenust, kus töötajatel on külastusteks piisavalt aega.
Programm
Inimesel, kes ei saa või ei taha oma kodus elada, peab olema võimalus vastavalt oma soovidele valida erinevate eluaseme vormide vahel. Nendel, kes tahavad oma kodus elada, peab olema, vastavalt oma vajadustele, ligipääs koduhooldusteenusele, kus töötavad kompetentsed inimesed kellel on külastusteks piisavalt aega.
Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega.
Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad. Toetame tööst põhjustatud haiguse hüvitise loomist vastavalt sotsiaalpartnerite kokkuleppele sooduspensionite reformimiseks.
Toetame töövõime hindamise lihtsustamist.
Hoolekande ja erihoolekande valdkond peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad. Toetame kohamaksumuse kujunemise süsteemi muutmist õiglaseks ja läbipaistvaks. Kindlustame valdkonna finantseerimise riigieelarvest vähemalt 1% tasemel sisemajanduse koguproduktist.
Teeme koostööd omastehoolduskindlustuse loomiseks tingimusel, et selles osalevad kõik täisealised isikud solidaarselt. Sotsiaalhoolekande kvaliteedi tagamiseks reguleerime ja täpsustame seadustes kvalifikatsiooninõuded sotsiaaltöötajatele spetsiifiliste kutsealade ja -nimetuste lõikes.
Me tahame individuaalset lähenemist ümberõppes ja sotsiaaltöös, et igaühel oleks Eesti elu edendav töökoht. Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks juba enne töötuks jäämist.
Programm
On aeg individuaalseks lähenemiseks nii ümberõppes kui sotsiaaltöös. Oleme ühiskonnana tugevad ja kindlad, kui igale inimesele – olgu ta vana või noor, puudega või mitte, on olemas Eesti elu edendav töökoht. Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks juba enne töötuks jäämist, mitte pärast.
Parandame vangide ümberõpet. Rakendame kõik vangid tööle. Käsitleme vanglatööstust mitte kui kasumit taotlevat ettevõtet, vaid kui kasvatusasutust. Pakume vangidele laialdasi võimalusi (ümber)õppeks.
Toitlustuskohtades müümata jäänud söömiskõlbuliku toidu realiseerimine peab toimuma paindlikult. Selle üleandmine lepingupartneritele peab ettevõtete ja restoranide töötajate jaoks olema lihtne ja ilma liigse bürokraatiata.
Isamaa
34 lubadust
seab eesmärgiks 3% ületava majanduse reaalkasvu
ajakohastab õigusaktidega fikseeritud tulumaksuvabastuse piirmäärad, sh välislähetuse päevaraha, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise ja vastuvõtukulud
otsib võimalusi kriisiaja energiatoetuste laiendamiseks kõikidele kodutarbijatele
viib Eesti elektrivarustuse hiljemalt 2030. aastaks täielikult üle kodumaisele elektrile
toetab uuringute ja analüüsi teostamist Eestis tuumaenergia arendamise küsimuses
loob vastutustundliku laenamise edendamiseks ja konkurentsi parandamiseks riigi initsiatiivil positiivse krediidiregistri
on vastu uutele maksudele ja maksumäärade tõusule
seab eesmärgiks 3% ületava majanduse reaalkasvu,
Erakond parandab Eesti positsiooni rahvusvahelistes edetabelites majandusvabaduse, majanduskeskkonna, maksusüsteemi ja korruptsiooni kohta (Heritage Foundation, Maailmapank, WEF, Transparency International).
Programm
parandab Eesti positsiooni peamistes majandusvabadust, majanduskeskkonda, maksusüsteemi ja korruptsiooni puudutavates rahvusvahelistes edetabelites (Heritage Foundation majandusvabaduse indeks, Maailmapanga äritegemise lihtsuse edetabel, WEF konkurentsivõime edetabel, Transparency International korruptsiooni tajumise indeks),
loob taristule ja riiklikeks investeeringuteks pikema plaani, mis võimaldab investeeringute kaudu juhtida ka majandustsüklit,
kaitseb Euroopas Eesti ettevõtete huve ja kaasab ettevõtete esindusorganisatsioonid ettevõtteid puudutavate Euroopa õigusaktide kooskõlastmise protsessi,
tagab rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel Eesti ettevõtete võrdse kohtlemise ja konkurentsivõime säilitamise,
otsib võimalusi globaalsete kaugtöö vormis töötavate ettevõtete (50-100 töötajaga) peakontorite ja maksutulu Eestisse toomiseks, pakkudes mugavat ja läbipaistvat täisdigitaalset ärikeskkonda (mitte maksusoodustusi),
suurendab kohaliku toodangu konkurentsivõimet, toetab ühisturundust ja vähendab mahetootmise bürokraatiat,
suurendab Kredexi suurprojektide käenduste mahtu ja tõstab ülempiiri, et Eesti ettevõtted saaksid vastu võtta senisest suuremaid välistellimusi.
võimaldab uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise ja ettevõtluse arendamise eesmärgil ligipääsu avaliku sektori kogutud andmete, mis ei ole julgeolekukriitilised ega sisalda delikaatseid isikuandmeid,
toetab kiire interneti viimist kõikjale Eestis,
jätkab e-residentsuse arendamist kui võimalust luua ja pakkuda uusi erasektori teenuseid teiste riikide kodanikele ja ettevõtetele, kes soovivad kasutada e-eestit oma rahvusvahelise ettevõtluse taristuna,
toetab digitaliseerimist ja infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutuselevõttu kui tööviljakuse ja efektiivsuse tõstmise vahendit kogu majanduses,
viib sidetaristu kõikide ehitusprojektide (teede- ja hoonete ehitus) normaalseks ja seadusega kohustatud osaks, toetades sellega ka innovaatiliste liikuvuslahenduste teket ja vähendades CO2 emissiooni,
arendab e-riiki (loe lähemalt valdkonnast KODANIKE RIIK).
kaasajastab töösuhteid ja sotsiaalseid garantiisid puudutavad seadused, sh ligipääsu töötuskindlustussüsteemile lähtudes muutunud oludest, kus inimesed töötavad mitmel töökohal, osalevad jagamismajanduses ja tegelevad töötamisega samaaegselt ka isikliku ettevõtlusega,
lähtub tööturu regulatsioonide uuendamisel stabiilsuse põhimõttest, et töösuhteid reguleerivad aktid ei saaks pidevate pisimuudatuste objektiks,
eelistab kolmandate riikide kodanikele töölubade andmisel Eesti keskmisest enam palka saavaid töökohti,
tagab iseendale tööd andvatele inimestele minimaalse bürokraatiaga ettevõtlusvõimalused ning võrdse kohtlemise maksustamise ja sotsiaalsete garantiide osas,
laiendab ettevõtluskonto kasutamise võimalusi ka teenuste pakkumiseks ettevõtetele töölepinguga sarnase maksukuluga,
pöörab hariduskorralduses tähelepanu tööturu vajadustele, sh inseneri- ja tehnoloogiaharidusega spetsialistide ettevalmistusele,
laiendab võimalusi pere- ja tööelu ühendamiseks,
kaasajastab töölepinguseadust paindliku koormusega lepingute sõlmimise võimaldamisega,
korrastab kaugtööd puudutava regulatsiooni, täpsustades töötaja ja tööandja vastutuse töökeskkonna, valve-, töö- ja puhkeaja jaotuse jms küsimustes.
peab oluliseks äriturismi arendamist ja osakaalu kasvatamist ning üha kõrgema lisaväärtusega turismisektoritesse sisenemist ja nende laiendamist,
toetab turismisektori arengut, kasvatab Eesti populaarsust turismisihtkohana ja populariseerib siseturismi,
võtab turismiga seotud aspekte arvesse taristuinvesteeringute, transpordi, maksustamise ja muude valdkondade reguleerimisel,
toetab Tallinnasse multifunktsionaalse konverentsi- ja messikeskuse rajamist.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
114 lubadust
Majandusareng põhineb targal, motiveeritud ja hoitud töötajal
Tõstame miinimumpalga 1200 euroni ja toetame üleriigilisi palgalepet. Riik maksab väikeettevõtetele, maaettevõtetele ja omavalitsustele palgatoetust: 2024. aastal 50% ja 2025. aastal 25% lisakulust.
Programm
Tõstame miinimumpalga 1200 euroni ja toetame üleriigiliste palgalepete sündi ka teistel palgatasemetel. Sihime euroopalikku 80% taset palgalepetega kaetuseks kõigist töötajatest. Riik maksab väikeettevõtetele, maapiirkonna ettevõtetele ja omavalitsustele palgatoetust -2024. aastal 50% ja 2025. aastal 25% tööandjatele tekkivast lisakulust ning investeerib aastas 230 miljonit eurot ettevõtete võimekuse tõstmisesse.
Muudame töönädala 4-päevaseks neile, kes ühe päeva nädalas õpivad. Suurendame 2035. aastaks õppepuhkuse mahtu 50 päevani, et iga töötaja saaks õiguse kasutada keskmiselt ühe päeva nädalas õppimiseks ja enese arendamiseks.
Anname töötajale lisapuhkepäeva nädalavahetusele langeva riigipüha korral ja topelttasustame pühapäeval töötamise.
Vabastame erisoodustusmaksust tööandja kulutused 800 euro ulatuses aastas töötaja tervise edendamiseks, spordiga tegelemiseks ning kultuurielamusteks.
Suurendame elukestvas õppes osalejate arvu 50%-ni ning võimaldame vähemalt ühe toetatud karjäärivahetuse tööelu jooksul.
Muudame kaugtööga seotud kulude hüvitamise töötaja õiguseks ning muudame selle tööandjale lihtsaks ja maksuvabaks.
Lihtsustame tööst põhjustatud haiguste, sh kutsehaiguste tuvastamise ja hüvitamist Töötukassa kaudu.
Kõrge tööhõive tagamiseks soodustame nii osaajaga tööd kui ka tööaja paindlikku kasutamist.
Soodustame vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ja arendame selleks edasi toetatud töö keskusi.
Muudame õpilaste tööampsude ja praktika eest tasumise tööandja jaoks maksuvabaks.
Muudame töötuskindluse süsteemi, et õigus töötuskindlustushüvitisele tekiks ka töösuhte lõppemisel töötaja algatusel või poolte kokkuleppel.
Langetame tööjõumakse piiratud töövõimega inimestele, pensionäridele, õppivatele noortele ja omastehooldajatele.
Sõlmime kolmepoolse kokkuleppe tööandjate, töövõtjate ja riigiga vajaliku välistööjõu mahu ning palkade kohta.
Eesti vajab nutika ja kestliku majanduse arenguhüpet
Suuname 300 miljonit rakendusuuringute programmi, välisinvesteeringute toomiseks ja suurettevõtete käendamiseks, et teadmismahukates ettevõtetes ja targas tööstuses tekiks üle Eesti tasuvamaid töökohti.
Toetame tarka tööstust kõikjal Eestis, sh ettevõtete robotiseerimist, automatiseerimist ja digiteerimist.
Teeme riigi digitaristu, süsteemid ja avaandmed kasutatavaks ettevõtetele ja teadusasutustele. Jätkame sammudega tarkvaralahenduste taaskasutuse edendamiseks koodivaramu kaudu.?Loome tehisintellekti kompetentsikeskuse, et anda hoogu uute digitehnoloogia rakendamisele ettevõtluses.
Muudame Eesti majanduse ringmajanduseks. Loome suurte taastuvenergeetika ja ringmajanduse projektide rahastamise instrumendid, sh rohevõlakirjade süsteemi, vajaduse korral käendame investeeringuid.
Soodustame digi-ja kõrgtehnoloogia taristu investeeringuid ja töökohtade teket. Investeerime küberturbesse ja Eesti võimekusse olla küberturbe valdkonnas teerajaja.
Riigi energiasüsteemi reformimisel arvestame ettevõtete vajadustega, tagades energiasõltumatuse ja -hindade stabiilsuse ettevõtete jaoks.
Toetame Eestis alustanud ja kasvanud ettevõtteid rahvusvahelistele turgudele jõudmisel.
Rakendame riigivalitsemises sotsiaalset innovatsiooni soodustavaid finantsinstrumente, sh mõjuhankeid ning ühiskondliku mõju osakuid.
Soodustame riigi hankepoliitikaga innovatsiooni ettevõtetes.
Vähendame mikroettevõtete bürokraatiat aruandluses ja riigiga asjaajamises.
Muudame digitaalseks ja senisest kiiremaks menetluse planeerimisest ehitise kasutusloani. ?Hoiame riigi julgeoleku ja oluliste teenuse kättesaadavuse tagamiseks ning majanduse suunamiseks strateegilised ettevõtted riigi omandis.
Jätkame innovatiivsetele iduettevõtetele suunatud välistööjõu lahenduste nagu start-up-viisa kasutamist. Arendame edasi välistöötajate kohanemisele suunatud tugisüsteeme ja teenuseid.
Anname maailma tippülikoolide lõpetajatele võimaluse saada lihtsustatud korras Eesti viisa töötamiseks või ettevõtlusega alustamiseks.
Toetame välisinvesteeringute Eestisse toomist, nende jaotumist üle Eesti ja seeläbi tasuvamate töökohtade loomist. Selleks loome regionaalseid soodustusi.
Tagame Eesti ettevõtetelevõrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu siseturul ja liikmesriikides.
Eesti on hästi ühendatud seesmiselt ja rahvusvaheliselt
Katame Eesti aastaks 2027 ülikiire (5G) internetiga.
Suurendame teehoidu suunatavaid vahendeid ning viime mustkattele 200 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid aastas.
Tihendame reisirongiliiklust, sealjuures suurendame rongide ja väljumiste arvu praegustel põhiliinidel ning arendame rongiliiklust linna-eeslinna suundadel.
Tihendame maakondades ühistranspordi liinivõrku ning muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks üle Eesti.
Soodustame ühistranspordiliikide ühilduvust.
Toetame linnapiirkondades linna ja maa ühist ühistranspordi korraldamist (sh trammiliine lähivaldadega), eraldame investeeringuvahendeid liikuvuskeskuste ning rattateede ehitamiseks.
Koostöös Lätiga uuendame raudteetaristu ja loome head ühendused Tartu-Riia suunal.
Taastame Rohuküla raudtee.
Arendame välja kasutajasõbraliku üle-eestilise taristu elektritranspordi laialdasemaks kasutamiseks.
Kohustame arendajat uute asumite ja hoonete ehitamisel rajama nüüdisaegset IT-ja elektritaristut, sh elektriautode laadimispunkte.
Tagame tõrgeteta parvlaevaliikluse, arvestades kohalike elanike ja ettevõtete vajadusi.
Meretranspordi ja Eesti ekspordi toetamiseks jätkame riikliku veeteedetasu konkurentsivõimelise määraga.
Rekonstrueerime Rohuküla-Heltermaa laevateel asuvad kanalid.
Tõstame põhimaanteede liiklusohutust ning muudame raudteeülesõidud ohutumaks.
Suurendame liikluskorralduslike ja juhte abistavate innovaatiliste transpordilahenduste laialdasemat kasutuselevõttu Eestis.
Loome elektrijalgrataste soetuse ja taristurajamise toetusprogrammi sarnaselt elektriautodele.
Alandame jalg-ja tõukerataste käibemaksu 5%-le.
Rahandusministeeriumi arvamus: Otseselt tõukeratast kui toodet käibemaksudirektiivi vähendatud määra lubatud toodete listis ei ole, kuid need mahuvad tõlgenduse poolest jalgrataste alla
Vähendame lamellrehvide käibemaksu 5%-le.
Rahandusministeeriumi arvamus: Käibemaksu soodusmäära kehtestamine on vastuolus Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga
Soodustame alternatiivsete keskkonnasäästlike kütuste tootmist ja kasutamist transpordis.
Parandame rahvusvahelisi otselennuühendusi Tallinnast ja Tartust. Ühendame rahvusvaheliste lendudega ka Eesti teisi keskusi, tihendame sisemaiseid lennuühendusi.
Eesti maksusüsteem on õiglane ja jätkusuutlik
Kehtestame õiglase astmelise tulumaksu ja kaotame maksuküüru. Tulumaksuvaba summat ületav sissetuleku osa maksustatakse 20% tulumaksuga ning 3000 eurost suuremale sissetuleku osale rakendub 28% maksumäär.
Maksustame dividendid alates esimesest eurost 28% maksumääraga, tõstame regulaarselt makstavate dividendide maksumäära.
Kehtestame ajutise riigikaitsemaksu 5 aastaks 1% tuludelt, v.a pensionid.
Võimaldame kohalikel omavalitsusel kehtestada täiendavaid kohalikke makse (nt ummikumaks suuremates linnades, turismimaks).
Rakendame kõigi töötamise vormide puhul nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu tasumise kohustust, laiendades sotsiaalseid garantiisid kõigile töötajatele ja ka üheinimeseettevõtetele.
Rahandusministeeriumi arvamus: Muudatus eeldab üsna suurt paradigma muutust, mis eeldab tugevat poliitilist tuge ning Maksuameti ressursside suurendamist.
Toetame Euroopa Liidu algatust, et suured hargmaised ettevõtted maksaksid tulumaksu riigis, kus nad oma kasumi teenivad.
Eesti haridussüsteem on maailmatasemel ja võrdseid võimalusi loov
Tagame õpetajate miinimumpalga vähemalt 130% eelneva aasta Eesti keskmisest palgast.
Tagame igale lapsele lasteaialapsest gümnaasiumiõpilaseni ühe tasuta huviringi.
Tagame tasuta lasteaiakoha igale lapsele, toetame riigi poolt lasteaialaste toiduraha kulusid analoogselt koolitoiduga ning pakume investeerimistoetust lasteaiahoonete ehitamisel ja renoveerimisel.
Seome lasteaiaõpetaja, huvihariduskoolide õpetajate ja noorsootöötajate palga õpetajate palgakasvu kokkuleppega ning maksame selleks omavalitsustele piisavat riigitoetust.
Varustame haridusasutused tugispetsialistidega, makstes tugispetsialistidele 150% ning erirühmade õpetajatele 130% õpetaja miinimumtöötasust.
Arendame välja õpetaja karjäärimudeli ja kujundame palgadünaamika õpetaja karjääri jooksul. Eraldame õpetajate karjäärimudeli toetamiseks täiendava palgavahendite puhvri 25% palgafondist.
Toetame alustavat õpetajat ning pakume talle lisatuge, mentorlust ja õppematerjale ning lisaressurssi koolidele, et ta saaks töötada mõistliku koormusega.
Väärtustatakse senisest enam klassijuhatajatööd. Õpetajatele on tagatud klassijuhataja töö eest vääriline töötasu.
Toetame õpetaja turvalisust koolis, tema vaimset tervist ning seame koostöös ametiühingutega piiri õpetaja töökoormusele.
Seame sisse õpetaja tasustatud vaba semestri enesetäiendamise eesmärgil.
Kahekordistame vastuvõttu õpetajate ja tugispetsialistide koolitamiseks ja loome õppijatele stipendiumid.
Toetame kõrgharidusega spetsialistide karjääripööret pedagoogi kutse omandamiseks.
Asume süsteemselt koolitama tugiisikuid ja abiõpetajaid, sealjuures tagame tugiisikutele abiõpetaja omadega sarnased sotsiaalsed garantiid.
Tagame kõikides koolides väikeklassid, kus erivajadustega lapsed saavad sobivat õpet.
Toetame lasteaedades muusika-ja liikumisõpetajate ametikohtade olemasolu.
Koostöös õpetajate esindusorganisatsioonide ja õpilasorganisatsioonidega vaatame üle ja nüüdisajastame riikliku õppekava. Laiendame õpilase võimalusi õppe isikupärastamiseks.
Toetame kvaliteetse gümnaasimihariduse kättesaadavust kõigis Eestimaa piirkondades.
Soodustame väikekoolide püsimist ja loomist paikades, kus kogukonnad seda vajavad.
Aitame kutseõppeasutustel kujuneda piirkondlikeks arengumootoriteks.
Arendame digitaalset haridusplatvormi, et eestikeelset üldharidust saaks omandada üle maailma. ?Soodustame üldhariduse ja kutseõppe lõimimist eelkutseõppe ja karjääriplaneerimise kaudu.
Kaasame rohkem spetsialiste, et ennetada ja vähendada kiusamist lasteaedades ja koolides.
Valmistame kõik õpetajad, tugispetsialistid ja abiõpetajad õpetajakoolituse ja täiendusõppe kaudu ette õpetamiseks mitmekesises ja -keelses klassiruumis.
Koostöös kohalike omavalitsustega teeme tasuta menstruatsioonitooted kättesaadavaks kõigis Eesti koolides.
Rahandusministeeriumi arvamus: Rahastamissüsteem ja toodete valik vajavad kokkuleppimist.
Soodustame formaal-ja mitteformaalõppe lõimimist.
Pikendame koolikohustust 18-aastaseks saamiseni või kutse omandamiseni.
Ühtne Eesti kool on koosõppiv kool
Toetame üleminekut eestikeelsele õppele arvestades seadusega võimaldatud erandeid.
Seame eesmärgiks koosõppiva kooli mudeli, kus erineva keele-ja kultuuritaustaga lapsed õpivad koos.
Valmistame kõrgkoolides ette piisavalt keele-ja aineõpetajaid, kelle abil saab toimuda sujuv ja aineteadmiste tasemel kvaliteetne üleminek eestikeelsele õppele seni vene-või mitmekeelse õppega koolides.
Tagame täieliku koolihõive sõjapõgenike perede lastele, seades nad varakult eestikeelsele õpperajale.
Toetame seoses üleminekuga eestikeelsele õppele muu kodukeelega lastele koolides ja lasteaedades oma kultuuri ja emakeele õppimist.
Tagame võimaluse kultuurilise erikallakuga koolidele praktiseerida mitmekeelset õpet, tagades hea eesti keele lõpetajatele.
Pakume koolidele ja õpetajatele piisavalt tuge õppe korraldamiseks mitmekeelses klassiruumis ja muu kodukeelega laste lõimimiseks.
Toetame rahvuskultuuriseltside ja pühapäevakoolide tegevust omakultuuri hoidmiseks.
Toetame välismaalt Eestisse naasnud rahvuskaaslaste pereliikmete (taas)lõimumist eestikeelsesse haridussüsteemi.
Kujundame üle-eestilised õpetajavahetus-ja mentorlusmudelid kümblus-ning lõimitud aine-ja keeleõppe metoodika kasutamiseks erinevates mitmekeelsetes koolikeskkondades.
Teadus-ja arendustegevus on Eesti edu võti
Suurendame teadus-ja arendustegevuse rahastust 5 aastaga 3%-ni SKP-st, millest riik panustab 1%.
Tagame tasuta kõrghariduse kättesaadavuse kõigil õppeastmetel.
Doktorikraadiga õppejõu miinimumpalk peab olema vähemalt kaks keskmist Eesti palka.
Tõstame vajaduspõhise õppetoetuse 500 euroni ning nüüdisajastame õppelaenu tingimusi.
Tagame õppejõudude piisava palgaraha riigi tellitud õppekavadel õpetamiseks, et ülikoolid ei peaks teadusrahastust kasutama õppetöö doteerimiseks.
Teeme kõrgkoolides tavapäraseks nüüdisaegsed tööõiguse põhimõtted, sealjuures tagame mõistliku palgakindluse ja vähendame sõltuvust projektipõhisest rahastusest.
Tõstame riikliku doktoranditoetuse võrdseks Eesti keskmise palgaga.
Loome koostöös ettevõtetega programmid väljaspool Eestit kõrghariduse ja teaduskraadi omandanud üliõpilaste naasmiseks Eesti teadusasutustesse ja tööturule.
Peame oluliseks baasteaduste piisavat rahastust ülikoolides, et luua tugev teoreetiline alus rakendusteadustele ja valmistada ette head õpetajad Eesti koolidele.
Toetame Eesti teadlaste võimekust osaleda rahvusvahelistes teadus-ja arendustegevuse programmides ning neid programme juhtida.
Loome eriprogrammeEesti kultuuri, ajaloo, ühiskonna, majanduse ja looduse uurimise rahastamiseks.
Suurendame nõudlust doktorikraadiga töötajate rakendamiseks avalikus sektoris.
Toetame eestikeelse teaduse ja teaduskeele arengut.
Suurendame rakendusuuringute ja arendusprojektide süsteemset rahastust, et teadustöö tulemused jõuaksid ettevõtlusesse ja poliitika kujundamine oleks teadmispõhine.
Toetame teadus-ja arendustegevuse (TA) kasvu ettevõtetes, sealjuures kehtestame teadus-ja arendustegevuse maksuerandid ettevõtetes TA-investeeringutele.
Kasutame ammendunud karjääride ja maardlate alasid tuule-, päikese ja hübriidparkide rajamiseks.
Seisame Euroopa Liidu poolt seoses Ukraina-vastase agressiooniga Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ning toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Toetame Ukraina saamist Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
Arendame edasi e-residentsust ning hõlbustame e-residentide ja nende loodud ettevõtete panustamist Eesti majandus-ja poliitiliste huvide edendamisse.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.