Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Kaitse ja julgeolek
Eestimaa Rohelised
16 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Panustame mere keskkonnakahjude ennetamisesse ja reostuse likvideerimise võimekusse. Asutame reostustõrje võimekuse tõstmiseks õlifondi, kuhu kogutakse vahendeid reostusohu ja keskkonnakahjude potentsiaalsetelt tekitajatelt: Eesti territoriaalvett läbivatelt nafta- ja kemikaalitankeritelt.
Lõpetame laevade punkerdamise Tallinna reidil ning toome laevade tankimise sadamasse nii, nagu teevad seda kütusereostusohu vältimiseks kõik teised Läänemereäärsed riigid.
Alustame linnade reovee puhastustehnoloogiate inventuuri ja täiustamisega, et leida lahendus mikroplasti, ravimi- ja pestitsiidide jääkide reoveest kõrvaldamiseks. Rahastame vastavasisulisi uuringuid ning pilootprojekte.
Käivitame sademevete eelpuhastuse enne merre juhtimist ning kõrvaldame Eesti sellealase mahajäämuse meie naaberriikide Soome ja Rootsiga võrreldes. Eelistame sademevete puhastamisel ökoloogilisi puhastusmeetodeid.
Tugevdame mereseiret ja panustame rohkem võõrliikide seiresse ja ohjamisse. Kiirendame meetmeid, mis takistavad võõrliikide toomist Läänemerre laevade ballastveega.
Programm
Tugevdame mereseiret. Panustame senisest enam võõrliikide seiresse ja ohjamismeetmetesse, kuna laevade ballastveega Läänemerre toodavad võõrliigid, sealhulgas haigustekitajad mikroobid ja viirused, on muutumas suurimaks ohuks Läänemere ökosüsteemile ning traditsiooniliste kalavarude säilimisele. Kiirendame laevade ballastveega võõrliikide sissetoomist välistavate meetmete rakendamist.
Tagame kaitsekulude piisava taseme Eesti sõjalise kaitse asjakohasena hoidmiseks ja arendamiseks ning liitlaste kohalolu toetamiseks.
Toetame ajateenistuse laiendamist ja arendamist ja riigikaitse õpet valikainena igas koolis, et hoida pidevalt muutuva maailma julgeolekukriisidele vajalik heidutus- ja reageerimisvõimekus. Peame minimaalseks oskusliku sõduri väljaõppe kestuseks 9 kuud.
Toetame asendusteenistuse arendamist ajateenistusega sisult ja panuselt samaväärseks, et luua ja püsivalt tagada erinevate kriiside lahendamiseks vajalikke reservvõimeid nii pääste- ja politseivaldkonna kui ka tervishoiu, sotsiaaltöö ning keskkonnakaitse vaates.
Väärtustame vabatahtlike panust kogukonna turvatunde loomisel ja operatiivsema kriisidele reageerimisvõimekuse hoidmisel.
Seisame jätkusuutliku ning tänasest suuremat toimepidevust tagava energiataristu arendamise eest, et vähendada järjest rohkem tehnoloogiast sõltuva ühiskonna haavatavust erinevatest kriisidest (sh sõjalistest) tulenevate ohtude realiseerumisel.
Arendame erinevaid sõjalise riigikaitse võimeid tasakaalustatult, tagades efektiivse kaitse võrdselt nii mere-, maa-, õhu- kui ka küberdomeenis. Peame vajalikuks mereväele uute aluste soetamist vananenute asemele.
Me võtame suuna sooneutraalsele ajateenistusele, lähtudes Norra kogemusest. Moodustame sama arv väeüksusi, kuid vastuvõtt toimub võimete ja oskuste, mitte soo alusel.
Programm
Võtame suuna sooneutraalsele ajateenistusele, lähtudes Norra positiivsest kogemusest. Kaitseväes ja lahingutegevuses on olulised konkreetsed omadused ja oskused, mitte sugu. Naised ja mehed on sama head võitlejad: nad oskavad relvi kasutada sama hästi, juhtida sõidukeid. Meie ettepanek on moodustada sama arv väeüksusi, aga teha valikuline vastuvõtt kaitseväkke, mis priotiseeriks võimeid ja oskusi, mitte sugu.
Võttes arvesse Ukraina territoriaalkaitse otsustavat panust agressori tõrjumise esimeses faasis, peame vajalikuks Kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide tugevdamist nii isikkoosseisu kui relvastuse ja varustusega.
Toetame palgakasvu sisejulgeoleku valdkonnas - soovime, et nii kui politseinike kui ka päästjate minimaalne palk võrduks 1,2 kordse Eesti keskmise palgaga.
Toetame vabatahtlikke päästekomandosid. Suurendame rahalisi toetusi kütuse ja varustuse soetamiseks ning komandohoonete renoveerimiseks.
Panustame järjepidevalt riigi kodaniku- ja tsiviilkaitse arendamisesse nii varjendite, oskuste, koostöö jm läbi.
Isamaa
41 lubadust
suurendab kaitsekulutusi eesmärgiga viia riigi kaitsevõimekus vastavusse julgeolekukeskkonnaga,
jätkab täielikult mehitatud, välja õpetatud, relvastatud ja varudega kindlustatud kaitseväe arendamist vastavalt plaanidele ning loob vajalikud eeldused plaanide kaasajastamiseks, sealhulgas:
suurendab julgeolekuasutuste rahastamist tõhusa eelhoiatuse ja arendamiseks,
suurendab kaitseväe valmidust ohule reageerimiseks ning jätkab mobilisatsiooni süsteemi tõhustamist,
investeerib täiendavalt küberturvalisusesse,
töötab välja meetmed, et võidelda üheskoos liitlastega desinformatsiooni leviku vastu,
hoiab riigikaitseinvesteeringute tegemisel tähelepanu all üksikvõitleja ning väikeüksuste tasandit,
tähtsustab ühiskonna kaitsevalmidust ja parendab kodanikukaitset, sealhulgas:
suurendab kulutusi elanikonnakaitsele ja laiapindsele riigikaitsele,
suurendab Kaitseliidule riigikaitseliste ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid,
toetab Kaitseliidu kui laiapindset riiki katva organisatsiooni mittesõjalisi tegevusi, tagades Eesti riigi vastupidavuse ja kodanikukaitse vajadused,
kiirendab riigikaitselise sporditaristu, sh lasketiirude rajamist,
motiveerib ettevõtteid looma töötajatele võimalusi riigikaitsesse panustamiseks, luues selleks riigipoolsed soodustused ja tunnustussüsteemi,
viib gümnaasiumis ja kutsekoolis sisse kohustusliku riigikaitseõpetuse,
Rahandusministeeriumi arvamus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kohustuslike kursuste arv kinnitatud. Seetõttu eeldab ettepanek põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist.
suurendab kodanike võimalusi iseseisvalt panustada riigikaitse võimekuse loomisesse, sh suurendab relvaseaduse alusel kodus hoitava laskemoona piirmäära ning lihtsustab tulirelvade soetamist laskmisharrastuse eesmärgil,
võimaldab ajateenistuse raames tsiviilrelvaloa eksami sooritamise,
loob koostöös Kaitseliidu ja kohaliku kogukonnaga maakondadesse noorte kaitsetahte keskused,
toetab Eesti kaitsetööstuse uurimis- ja arendustegevust ning ekspordivõime kasvu,
tugevdab elanikkonnakaitse seadusandlikku baasi,
väärtustab inimest riigikaitse alustalana, selleks:
taastab kaitseväekaplanaadi,
määratleb veteranidena ka Eesti vabadusvõitluse ja riigikaitse taastamise veteranid,
kaasajastab veteranipoliitika, lähtudes muutunud julgeolekukeskkonnast ning tuginedes veteranide esindusorganisatsiooni kogemustele ja ettepanekutele,
vaatab üle kaitseväelaste kui riigiteenistujate staatuse ja vajadusel seadustab muudatused,
toetab koostöös kaitseväe juhtkonnaga jalaväemiinide kasutuselevõttu võimaldavate otsuste ja muudatuse tegemist,
seisab Eesti toidujulgeoleku eest, tagades toiduvarude olemasolu ning hajutatud tootmise ja ladustamise, kaasates partneritena üle Eesti paiknevad mikrotootjad,
seisab Eesti energiajulgeoleku eest (lähemalt loe valdkonnast „MAJANDUS“).
peab vajalikuks kehtestada Schengeni piirikontroll seoses Ukraina sõjaga, arendada eraldi piirivalve võimekus, luues selleks iseseisva käsuliiniga piirivalve teenistuse, millel on ka riigikaitselised ülesanded,
tühistab Eesti suhtes vaenulike riikide kodanike õiguse hääletada Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel,
kehtestab Eestis elavatele agressorriik Venemaa kodanikele lojaalsusdeklaratsiooni kohustuse, millega isik kinnitab oma hukkamõistu Venemaa agressioonisõjale; tühistab lojaalsusdeklaratsiooniga mitte ühinenud isikute elamisload,
on vastu Venemaa kodanike riiki lubamisele, välja arvatud humanitaarerandid,
toetab Venemaa ja Valgevene kodanikelt relvade kiiret ärakorjamist,
viib sisse täiendavad kinnisvara omandamise piirangud Venemaa kodanikele,
kõrvaldab avalikust ruumist punamonumendid,
jätkab Eesti-Vene kontrolljoone füüsiliste kaitserajatiste kiiret väljaehitamist, et takistada ebaseadusliku migratsiooni kasutamist hübriidründena Eesti riigi vastu, tõhustab lõunapiiril järelevalvemeetmeid Eestisse saabujatest parema ülevaate tagamiseks,
arendab elanikkonna kaitsevõimet, strateegiliste varude soetamist ning varjumisvõimalusi,
ei piira seaduslikult relva omavate Eesti kodanike relvakandmise võimalusi.
otsib võimalusi kriisiaja energiatoetuste laiendamiseks kõikidele kodutarbijatele,
tagab riigi finantsilise valmisoleku ja finantspuhvrid võimalikeks suuremahulisteks kriisideks (julgeolekukriis, tervishoiukriis, energiakriis jms),
toetab energiale (elekter, gaas, toasoe jms) rakendatavate maksude ajutist vähendamist kriisiajaks.
Rahandusministeeriumi arvamus: Elektriaktsiis on praegu EL miimumtasemel ehk 1 eurot MWh kohta ja maagaasi aktsiisimäär on 40 1000m3 kohta. Mõlemaid määrasid langetati seoses koroonakriisiga (1.05.2020) ning on pikendatud kehtivust seoses ebakindla ja halvenenud majandusliku olukorra jätkumise tõttu
tagab kaitse alla võetud maade omanikele õiglase hüvitise ning töötab välja meetmed, millega luuakse omanikele maade range kaitse alla võtmisel või sundvõõrandamistel võimalus nii rahalise väärtuse kui ka kasutusvõimaluse poolest samaväärse asendusmaa soetamiseks,
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
55 lubadust
1. Tõstame kaitsekulutused vähemalt 3%ni SKTst ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%ni SKTst.
2. Optimeerime kaitseministeeriumi valitsemisala struktuuri nii, et sinna jääb alles ainult kolm iseseisvat asutust – kaitsevägi, Kaitseliit ja Välisluureamet.
3. Tugevdame ja arendame riigikantselei kui laiapõhjalise riigikaitse juhtimise tööorgani võimekust, samuti siseministeeriumi juhtimisvõimekust (sisekaitse ühendstaap).
Me taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina, määratleme kriisi- ja sõjaaja ülesanded ning loome reservüksused ja hangime varustuse. Neid ja laiapõhjalise riigikaitse kulusid ei kanta kaitse-eelarvest, vaid vastutavate ministeeriumite eelarvetest.
Programm
4. Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning nende täitmiseks vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega. Selleks vajalikke kulusid, nagu ka laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamiseks vajalikke kulusid tervikuna, ei kanta kaitse-eelarvest, vaid konkreetsete ülesannete eest vastutavate ministeeriumite eelarvetest.
5. Koostame kiiremas korras kuni 2045. aastani ulatuva tervikliku sõjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva uue (erakorralise) sõjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034. See sisaldaks muuhulgas:
a) detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkondade) taastamist koos staapide ja alluvate üksustega;
b) sõjaaja kaitseväe suurendamist kuni 55 000 inimeseni, millele lisanduks 40 000 inimest täiendusreservi;
c) ajateenistuse mahu suurendamist 4500 kutsealuseni aastas;
d) miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse ning keskmaa õhutõrje võimekuse arendamise lõpuleviimist;
e) kaudtulevõimekuse kahekordistamist ning vähemalt kompanii suuruse tankiüksuse loomist mõlemas jalaväebrigaadis;
f) iseseisva kaitsevõimega seostamatute tegevuste lõpetamist;
g) oma ülesannete täitmiseks vajaliku sõjalise luure- ja vastuluurevõimekuse loomist kaitseväes;
h) küberkaitse väejuhatuse reorganiseerimist küberkaitse, infosõja ja elektroonilise võitluse väejuhatuseks;
i) tsiviilsektori ressursi võimalikult laialdase rakendamise võimaldamiseks adekvaatsete võõrandamise ja kompenseerimise reeglite välja töötamist;
j) öise lahingupidamise võime suurendamist kaitseväes ja Kaitseliidus;
k) tehniliselt innovatiivsete lahenduste, muuhulgas mehitamata õhu- ja maasõidukite kasutuselevõttu.
Koostame kuni 2045. aastani riigikaitse arenguvisiooni ja kuni 2034. aastani arengukava, mis määrab kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja omavalitsuste ülesanded elanikkonna kaitses.
Programm
6. Koostame kuni 2045. aastani ulatuva laiapõhjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva laiapõhjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2034, milles määrateletaks kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja kohalike omavalituste ülesanded vähemalt elanikkonna kaitse põhivaldkodades (toidu-, vee-, ja kütusevarud, elektrienergia, meditsiin, varjendid, teavitamine, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskorra ning küberturvalisuse tagamine).
7. Tugevdame Kaitseliitu, muuhulgas:
a) loome väljaõppe tõhustamiseks ja juhtimise parandamiseks Kaitseliidus 60 täiendavat tegevväelase ametikohta;
b) varustame kõik Kaitseliidu võitlevad üksused kaitseväega samal tasemel;
c) kaotame bürokraatlikud takistused Kaitseliidu omavahendite kasutamiseks;
d) kaotame bürokraatlikud takistused vabatahtlikele pealikele oma allüksuste tegevuse planeerimisel ja elluviimisel.
8. Taotleme meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt eelseisvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime sõjalist abi meie Euroopa suurriikidest liitlastelt.
9. Eesti rahvuslike huvide edendamiseks NATOs püüame saavutada, et:
a) määratletaks uued, praegusele julgeolekuolukorrale vastavad väevõimekuseesmärgid Balti riikidele: Eestile ja Lätile kaks, Leedule kolm kohapeal paiknevat jalaväebrigaadi;
b) Baltikumis loodaks liitlasvägede armeekorpuse staap;
c) igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede kaugõhutõrje üksus;
d) NATO Baltikumi õhuturbemissioon muudetaks õhukaitsemissiooniks (tehtaks korda Lielvarde lennuväebaas Lätis, igasse Balti riiki paigutataks 10-12 liitlasvägede hävituslennukit);
Rahandusministeeriumi arvamus: Eeldab NATO tasemel otsust
e) Läänemerel paikneks NATO riikide sõjalaevade flotill.
Rahandusministeeriumi arvamus: Eeldab NATO tasemel otsust
10. Astume välja või peatame osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis. Arendame miinisõja pidamise võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus.
11. Loome tsiviilkohtusüsteemil baseeruva sõjaaja kohtusüsteemi ning teeme seadusandluses uue arengukava täitmiseks vajalikud muudatused.
12. Anname kaitseväele ja Kaitseliidule vajalikud luure ja vastuluureõigused riigikaitse valdkonnas.
Rahandusministeeriumi arvamus: Vajab seadusete muutmist vähemalt järgmiselt: Kaitseliidu seadus, Kaitseväe korralduse seadus, Julgeolekuasutuste seadus, Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus
13. Keelustame julgeolekukaalutlustel kaitseobjektide ümber paikneva kinnisvara müügi välismaalastele.
14. Viime ehitusseadustikku nõude, mille kohaselt tuleb tiheasustusega piirkondade uute suurehitiste rajamisel luua varjendid, samuti korraldame nende rajamise (või korrastamise) olemasolevatesse hoonetesse.
15. Viime riigikaitseõpetuse igasse gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse.
16. Toetame kodumaise kaitsetööstuse arengut, muuhulgas:
a) täiendame riigikaitseseadust, sätestades, et kaitsetööstus on osa Eesti riigikaitsest;
b) loome ülikoolide, kaitsetööstusettevõtete ning kaitse- ja siseministeeriumi koostöös kaitsetööstuse arendustegevusele suunatud koostööplatvormi;
c) loome Eesti kaitsetööstusettevõtete omakapitali toetusmeetme kasvufaasis olevatele kaitsetööstuse ettevõtetele;
d) toetame Eesti kaitsetööstusettevõtete eksporti välisturgudele.
17. Hoiame kaitseväelaste palgad vastavuses elukalliduse tõusuga, vaatame üle tegevväelaste ja kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised nende teenistuse ja jõupingutuste väärtustamise ning õiglasema kompenseerimise eesmärgil.
Tõstame riigikaitsesse panustajate staatust maksusoodustuste, tööturusoodustuste ja sõjas osalejate hüvedega. Tühistame seaduse, millega kaotataks kaitseväepensionid (447 SE).
Programm
18. Tõstame riigikaitsesse panustajate sotsiaalset staatust ühiskonnas laiaulatusliku meetmete paketi abil, mis sisaldab muuhulgas maksusoodustusi, soodustuste loomist tööjõuturul ning hüvesid Eesti iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest peetavas võimalikus sõjas osalejatele. Tühistame kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigikogu XIII koosseisu 447 SE), mis käsitab kaitseväepensionide kaotamist.
19. Sõjalise valmisoleku tõstmiseks anname reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule.
20. Taastame kaitseväe kaplaniteenistuse.
Tõstame riigikaitse kulud lähiaastatel vähemalt 3%-ni SKT-st, ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5%-ni SKT-st.
Suurendame sõjaaja kaitseväe kuni 55 000 inimeseni, millele lisandub 40 000 inimest täiendusreservi.
Kahekordistame kaudtulevõimekuse ning loome vähemalt kompanii suuruse tankiüksuse mõlemas jalaväebrigaadis.
Tagame keskmaa õhutõrje võimekuse Eesti võtmepiirkondadele ja lühimaa õhutõrjevõime kõigile üksustele.
Viime lõpule miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse arendamise.
Suurendame ajateenistujate arvu 4500 kutsealuseni aastas.
Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega.
Loome sõjalise luure- ja vastuluurevõimekuse kaitseväes.
Taastame detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkonnad) koos staapide ja alluvate üksustega.
Peatame osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis ning arendame miinisõja võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus.
Tagame Eesti toidujulgeoleku ja stabiilse isevarustamise kõigi põhitoiduainetega koos vajalike reservidega kriiside puhuks. Päästame Eesti rahvusriigi.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.