Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Kultuur, keel ja sport

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Eesti Keskerakond

79 lubadust

  • Arendada koostöös omavalitsustega maakondlike kultuurimajade ja rahvamajade võrgustikku, tagamaks ligipääs kultuurile igas Eesti nurgas. Regionaalpoliitiliselt olulise objektina toetame uue Hiiumaa kultuurikeskuse rajamist Kärdlasse.

  • Arendada koostöös kohaliku omavalitsusega välja Tallinna Lauluväljak vastavalt toimunud arhitektuurikonkursile. Lauluväljak peab jääma laulupidude koduks, suurürituste toimumispaigaks ning täitma kaasaegse linnaruumi funktsioone.

  • Toetada Tallinna filmilinnaku rajamist ning Eesti filmitööstuse arengut. Soodustame rahvusvaheliste filmitootjate tulekut Eestisse läbi tagasimaksefondi Film Estonia, toetades meie valdkonna professionaalide tööhõivet.

  • Laiendada Kultuuriranitsa programmi, suurendades toetust iga õpilase kohta 60 euroni. Kõikidel lastel on võimalus läbi Kultuuriranitsa programmi osaleda kultuuriüritustel, näitustel, teatrietendustel sõltumata nende perekondade rahalistest võimalustest ning regionaalsest eripärast.

  • Toetada kultuurivautšerite kasutusele võtmist. Kultuurivautšerid aitaksid parandada majandus- ja sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimeste vaimset heaolu ning enesehinnangut.

  • Täiendada teatrite toetusmeedet, et soodustada külalisetenduste korraldamist igas Eesti maakonnas, arvestades ka saarelist eripära.

  • Laiendada "Muuseumipühapäeva" programmi kõikidesse omavalitsustesse, tagades igakuiselt ühel pühapäeval tasuta sissepääsu muuseumidesse.

  • Toetada professionaalse kõrgkultuuri püsimist ja arengut ning loomemajandust.

  • Kindlustada kultuuri riikliku toetussüsteemi jätkumine ning toetada Eesti kultuuritutvustamist maailmas erinevatel festivalidel ja üritustel.

  • Tugevdada vabakutseliste loovisikute sotsiaalseid garantiisid, tagamaks neile ravikindlustus.

  • Algatada kultuuritöötajate tööandjapensioni seadustamine.

  • Soodustada kultuuri rahastamise erinevaid võimalusi. Ettevõtete ja eraisikute annetuste rahastuse suurendamiseks viime läbi maksupoliitika muutmise analüüsi.

  • Tõsta Eesti autoritele makstava laenutushüvitise fondi mahtu, tagamaks väärikam loometöö tasu.

  • Anda hoogu raamatukogude digivõimekuse parandamisele ning suurendada koostöös omavalitsustega kõrgharidusega raamatukoguhoidja palka Eesti kultuuritöötaja palgamiinimumini.

  • Suurendada teavikute soetamise rahastust, et igas Eesti raamatukogus oleks lai valik kirjandust.

  • Luua koostöös kohalike omavalitsustega programm raamatukoguhoonete kujundamiseks multifunktsionaalseteks kogukonnakeskusteks.

  • Vähendada raamatute ja e-raamatute käibemaksumäära 5 protsendile.

  • Toetada igakülgselt laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning jätkata laulu- ja tantsupeo juhendajate toetamist. Loome toetusmeetme autentsete rahvariiete soetamiseks, et näidata parimal viisil Eesti maakondade ja kihelkondade kultuurilist rikkust.

  • Toetada puuetega inimeste, sh kurtide kultuuri säilimist ja arendamist, võimaldades neile ligipääsu kultuurivähemuste toetusmeetmele.

  • Tugevdada kultuuriasutuste ligipääsetavuse arendamist erivajadustega inimestele, sh pakkuda viipekeele tõlkega teatrietendusi, arendada nägemispuudega inimeste viitesüsteeme kunstinäitustel ning erinevates kultuuriasutustes.

  • Säilitada Eesti kultuurilist mitmekesisust toetades rahvusvähemuste kultuuriüritusi, uurimistööde koostamist ning pärandi säilitamist.

  • Aidata kaasa audiovisuaalse kirjaoskuse ja filmialase teadlikkuse kasvule ühiskonnas, toetades Eesti Filmi Instituudi osalusel filmikultuurikeskuse käivitamist ja filmide (arhiivi) tihedamat sidumist õppekavaga.

  • Tagada Eesti kultuuripärandi säilimine, toetades kaasaegsete pärandihoidlate ehitamist, muuseumide toetusmeetme jätkumist ning kogude digiteerimist kõigile avatud platvormidel.

  • Käivitada Eesti mõisate renoveerimise ja hoidmise riiklik programm. Hoiame ja säilitame meie ajaloolisi mõiskomplekse ning anname neile uue hingamise.

  • Tagada muinsuskaitse tõhus töö kaitsealuste objektide säilitamisel, töötades koos kohalike omavalitsustega pärandi restaureerimisel, konserveerimisel ja taastamisel.

  • Leida tänapäevaseid võimalusi arhitektuurimälestiste kasutusele võtmiseks. Lähtume põhimõttest - vana hoone taaskasutusse võtmise ökoloogiline jalajälg on väiksem kui uusehitusel.

  • Pakkuda võimalusi muinsuskaitse all olevates hoonetes kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgiga vähendada hoonete ülalpidamiskulusid ja keskkonna jalajälge.

  • Säilitada ajaloolise ning kultuurilise väärtusega hooneid, arvestades muinsuskaitse spetsialistide ja kunstiajaloolaste arvamusega.

  • Konserveerida Maarjamäe memoriaal koostöös Tallinna linnaga ning liita kogu ala Eesti Ajaloomuuseumi välinäitusega.

  • Kaardistada kõik Eesti looduslikud pühapaigad ning tagada nende korrashoid ja säilimine.

  • Tagada seadusloomes südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus. Selle rakendamine peab olema tasakaalus kõikide teiste põhiseadusest tulenevate õigustega.

  • Toetada kirikute igapäevast lahtiolekut ja toimimist. Kirikutel on oluline roll rahva kultuuritemplitena, sealhulgas rahva vaimse tervise toetajana ja hingehoiu pakkujana.

  • Toetada usundiõpetuse laialdasemat pakkumist valikainena.

  • Jätkata sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandeasutuste kaplanaadi riigipoolset rahastamist.

  • Taastada kaitseväes kaplaniteenistus, et tagada reserv- ja tegevväelastele kaitsetahte säilimine ning pakkuda neile moraalset tuge.

  • Toetada Eesti diasporaasid välismaal, et tagada võimalus saada emakeelset usutalitust ning usuõpetust.

  • Kindlustada Eesti kirikute ja kloostrite korrashoid ning nende säilimine järgmistele põlvedele.

  • Koostada kõikidest Eesti kirikutest 3D mudelid, mille abil oleks võimalik meie pühapaikadega tutvuda interaktiivselt üle maailma

  • Hoida eesti keelt, kultuuri ning pärandit, et tagada eestluse säilimine ja edasiviiv areng põlvest põlve.

  • Toetada Eesti majade tegevust välismaal, et tagada meie kultuuri ja keele säilimine väliseestlaste hulgas.

  • Laiendada ja mitmekesistada eesti keele õppimise võimalusi välismaal.

  • Pakkuda Eesti kodakondsuse taotlejatele tasuta eesti keele kursusi ja tasustatud õppepuhkust keele õppimiseks.

  • Toetada rahvuslike kogukondade suuremat integreeritust Eesti ühiskonda.

  • Luua riiklik nõuandev rahvusvähemuste konsultatiivnõukogu Vabariigi Valitsuse juurde.

  • Edendada aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimalusi muukeelsele elanikkonnale.

  • Parandada avaliku sektoriga suhtlemiseks loodud e-keskkondade tõlget teistesse keeltesse.

  • Asendada tänased stipendiumid spordisüsteemis sportlase palgaga, mis tagaks sinna juurde käivad sotsiaalgarantiid.

  • Võimaldada igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures.

  • Seada riiklikuks prioriteediks inimeste vaimne ja füüsiline tervis. Eesmärgi täitmiseks propageerime üle riigi liikuvat ning sportlikku eluviisi.

  • Tõsta kutsekvalifikatsiooniga treenerite palka, võrdsustades nende palgad vähemalt õpetajate miinimummääraga.

  • Toetada liikumisharrastuse kontseptsiooni elluviimist. Toetame kohalikke omavalitsusi kergliiklusteede ja terviseradade võrgustike loomisel. Rajame üle Eesti multifunktsionaalseid avalikus kasutuses olevaid spordiväljakuid.

  • Arendada ja toetada regionaalseid tervisespordikeskusi igas Eesti suuremas regioonis. Arendame lõpuni Lõuna-Eestis Kääriku ja Tehvandi spordibaasid, Lääne-Eestis Palivere spordikompleksi ning alustame Põhja-Eesti piirkonda uue riikliku spordikeskuse rajamist.

  • Soodustada ettevõtete seas sponsorluse pakkumist nii harrastus- kui ka tippspordile läbi maksuerisuste tegemise. Spordi rahastamine peab suurenema nii avaliku kui ka erasektori osalusel.

  • Suurendada tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.

  • Rajada Tallinnasse Eesti Spordi Maja, et koondada kokku ühte hoonesse meie erinevad spordialaliidud.

  • Suurendada Eesti Olümpiakomitee programmi "Team Estonia" rahastust vähemalt ühe miljoni euro võrra igal aastal.

  • Tagada spordivaldkonnale piisav rahastus, et saavutada dokumendis "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" püstitatud eesmärgid.

  • Sporditaristu rajamisel arvestada nii tippsportlaste, noorte kui ka vanemaealiste vajadustega.

  • Toetada laste liikumisaktiivsuse tõstmist koolides. Iga kooli kõrvale loome koostöös kohalike omavalitsustega jalgrattaparkla.

  • Avada koolide välispordirajatised avalikus kasutamiseks. Avaliku sektori rahaga rajatud sporditaristu peab saama maksimaalse kasutuse.

  • Laiendada Eesti Olümpiakomitee projekti "Sport kooli!", eesmärgiga suurendada noorte huvi spordi ja liikumise vastu.

  • Toetada riiklikult Eestis täna juba toimuvaid tippspordi suurüritusi (näiteks Rally Estonia, WTA tenniseturniir jne) ning tuua siia uusi rahvusvahelisi tippspordi sündmusi. Läbi tippspordi ürituste paraneb Eesti kui turismiriigi maine ning külastatavus ja elavneb majandus.

  • Rahastada rohkem ujumise algõpetuse kursusi nii haridusasutustes kui ka täiskasvanutele. Eesti inimeste ujumisoskus ja teadlikkus veeohutusest peab paranema.

  • Suunata rohkem vahendeid invaspordi arendamisse. Eesti puuetega inimeste osalus spordis peab tõusma nii harrastajate kui ka tippsportlaste seas. Meie tippsportlastel peab olema võimalus osaleda nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.

  • Taastada spordirühm kaitseväes, et arendada läbi spordi suuremat ühiskonna kaitsetahet. Oluline on tagada tippsportlastele ajateenistuse läbimiseks tingimused, mis võimaldavad neil enda erialast sportlikku vormi säilitada.

  • Jätkata koostöös kohalike omavalitsuste ja Eesti Jalgpalli Liiduga multifunktsionaalsete jalgpalli sisehallide rajamist. Iga Eesti maakond peab saama 2027. aastaks vähemalt ühe multifunktsionaalse sisehalli.

  • Ehitada riigi ja erasektori koostöös välja Pirita Velodroomile rahvusvahelistele nõuetele vastav spordikompleks koos sisetrekiga.

  • Rajada pallimängualade rahvusvaheliste suurtvõistluste korraldamiseks vastav multifunktsionaalne sporditaristu, et Eesti saaks korralda tiitlivõistluste valikmänge ja -turniire.

  • Toetada riiklikult olümpianormidele vastava ujula rajamist Tallinnasse.

  • Ehitada koostöös Kaitseministeeriumiga Tapale ujula.

  • Renoveerida koostöös kohaliku omavalitsusega Narva Kreenholmi staadion ning ehitada välja sealne spordikompleks koos abihoonetega.

  • Taastada Eesti kui suusariigi kuulsus ja maine. Liigume edasi suusatunneli projekti ettevalmistamisega koostöös erasektoriga.

  • Soodustada ekstreemspordialade arengut Eestis, et edendada harrastussporti noorte seas ning toetada professionaalsete ekstreemsportlaste püüdlusi saavutamaks rahvusvaheliselt häid tulemusi. Loome programmi koostöös erasektoriga ekstreemhallide rajamiseks Eesti eri piirkondadesse.

  • Renoveerida koostöös kohaliku omavalitsusega rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamiseks sobiv Kadrioru staadion.

  • Arendada koostöös kohaliku omavalitsusega välja Võrumaa uisukeskus.

  • Panustada riiklikult Tallinna "Euroopa Spordipealinn 2025" programmi ja tegevustesse.

  • Tugevdada riigi rolli koostöös ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega võitlemaks dopingu ning spordivõistlustega manipuleerimise vastasesse võitlusesse, et tagada puhas ja aus sport.

  • Toetada riiklikult e-spordi arengut koostöös erasektoriga.

  • Tagada igale põhikooli õpilasele koolipäeva õppeprogrammi raames vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.