Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Majandus ja tööturg

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Eesti Keskerakond

109 lubadust

  • Me käivitame miljardi euro suuruse riigi abipaketi: 300 miljonit eurot teedeehituseks, 300 miljonit energiatoetusteks ettevõtetele, 200 miljonit riigi ehitustellimusteks ja 200 miljonit innovatsiooniks Ida-Virumaal.

    Programm

    Käivitada miljardi euro suurune riigi abipakett, aitamaks kaasa Eesti ettevõtluse konkurentsivõime hoidmisele ja arendamisele. Peame vajalikuks eraldada teedetaristu ehituseks 300 miljonit eurot, energiatoetusteks ja efektiivsema energiataristu arendamiseks ettevõtetele 300 miljonit eurot, riigi tellimusteks ehitussektoris 200 miljonit eurot ning innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks Ida- Virumaal 200 miljonit eurot.

  • Töötada rohkem Eesti majanduskasvu potentsiaali ning avaliku sektori efektiivsuse tõstmise nimel.

  • Jätkata tööstusparkide arendamist ning toetamist, loomaks võimalusi väärtusahela tekkeks erinevatesse Eesti regioonidesse.

  • Ergutada kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning jätkata elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.

  • Teha Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu tööstussektorile kättesaadavaks vajalikud finantsinstrumendid heade majandustulemuste saavutamiseks.

  • Suurendada teadusarendustegevuse rahastamist ettevõtluse kaudu ning vähendada piiravaid bürokraatlikke meetmeid.

  • Tõsta transiidisektori konkurentsivõimet läbi uute turgude.

  • Liikuda jätkusuutliku ja keskkonnahoidliku majandusmudeli suunas langetamata meie ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega.

  • Väärindada Eesti maavarasid (haruldased muldmetallid, -maagid jne) ja toorainet koduriigis, et soodustada kõrge lisandväärtusega töökohtade teket üle Eesti.

  • Koostada keskkonnahoidliku majanduse tagamiseks kliimaseadus. Seaduses peab olema lisaks keskkonnaliste eesmärkide püstitamisele selgitatud nende mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele. Tagame Eesti ettevõtetele sujuvama ülemineku kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel.

  • Leevendada ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat. Riik peab rakendama andmete kogumisel ühekordse küsimise põhimõtet.

  • Soodustada uute töökohtade loomist. Toetame sotsiaalmaksu erandeid alustavatele ettevõtetele, mis asuvad kõrgema töötuse tasemega regioonides. Eraldi tähelepanu pöörame Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti äärealade traditsiooniliste valdkondade töökohtade hoidmisele ning loomisele.

  • Me võimaldame rahvaaktsiate emiteerimist, et Eesti ettevõtted ja inimesed saaksid rohkem investeerida riigiettevõtetesse. Me ei võõranda strateegilisi äriühinguid valdkondades, kus puudub konkurents ja mille müük ohustaks julgeolekut.

    Programm

    Võimaldada rahvaaktsiate emiteerimist, et Eesti ettevõtetel ja inimestel oleks võimalik investeerida rohkem meie riigiettevõtetesse. Me ei võõranda strateegilisi äriühinguid, mis tegutsevad valdkondades, kus puudub konkurents ning mille võõrandamine võib suurendada julgeolekuriske ning ohustada elutähtsate teenuste osutamist.

  • Kaaluda riigivõlakirjade suuremat emiteerimist, et pensionifondidel oleks võimalik investeerida Eesti majandusse.

  • Kaasaegse konverentsi-, messi- ja kultuurikeskuse loomist Eestisse koostöös avaliku ja erasektoriga. Kaalume võimalust riigikaasfinantseerimisel kohandada selleks Tallinna Linnahall.

  • Laiendada tööhõive suurendamiseks ümberõppe ja täiendkoolituste võimalusi.

  • Arendada üle Eesti kvaliteetset ühistranspordivõrku, sh nõudetransporti, eesmärgiga tagada kõikjal Eestis vajadustele vastavad liikumisvõimalused.

  • Anda kõigile inimestele võimalus kasutada tasuta ühistransporti Tallinnas ja kõigis teistes tasuta ühistranspordiga omavalitsustes. Töötame välja vajalikud meetmed omavalitsustele saamata jääva tulu kompenseerimiseks.

  • Toetada Tallinn-Helsingi tunneli kavandamist ning Rail Balticu valmimist. Peame oluliseks, et Rail Balticu trassil oleks piisavalt kohalikke peatusi, et pakkuda inimestele mugavat ja kiiret rongiühendust.

  • Kiirendada Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede valmimist 2+2-realisena hiljemalt 2030. aastaks. Töötame välja teedeehituse pika plaani ning tagame selle elluviimiseks stabiilse rahastuse. Teedeehitust rahastame pangalaenu või avaliku ja erasektori koostöölepingu alusel.

  • Kiirendada kruusakattega riigiteede mustkatte alla viimist, selleks eraldame riigieelarvest igal aastal 25 miljonit eurot.

  • Rakendada riigieelarves eraldi toetusmeede kohalikele omavalitsustele ettevõtlusega seotud teede korrastamiseks, eesmärgiga aidata ettevõtlust erinevates Eesti regioonides.

  • Pakkuda kvaliteetset, taskukohast ning kiiret laevaühendust mandri ja suur- ning väikesaarte vahel. Toetame saareelanike eelisülevedu võrreldes teiste reisijatega. Ostame mandri ning suur- ja väikesaarte vaheliseks ühenduseks uued laevad.

  • Toetada kohalike sadamate ja muulide rajamist ning korrastamist. Peame oluliseks liikuda edasi riigi ja erasektori koostöös Sillamäe reisiterminali rajamisega, et elavdada sealse piirkonna majandust.

  • Jätkata Rohuküla raudtee ehitamist. Esimene rong peab Haapsalusse jõudma hiljemalt 2027. aastaks.

  • Korraldada mandri ja Muhumaa vahele püsiühenduse loomise otsustamiseks sellega seotud kohalikes omavalitsustes rahvaküsitlus.

  • Arendada üle Eesti kaasaegseid raudteeühendusi ning soodustada uute keskkonnasäästlike rongide kasutuselevõttu.

  • Tagada rahvusvahelised lennuühendused Tallinnast ja teistest Eesti regionaalsetest keskustest, et arendada Eestit majandus- ja turismisihtkohana.

  • Tagada kvaliteetne ja mugav lennuühendus Tallinnast Hiiumaale ning Saaremaale.

  • Toetada omavalitsusi jalgrattastrateegiate koostamisel ja elluviimisel.

  • Toetada transpordis uute loodussõbralike kütuste kasutusele võtmist. Arendame taristut biogaasi ja vesiniku kasutavate transpordivahendite jaoks.

  • Suurendada liinimahte maakondlikel liinidel, kuna ühistranspordi kasutamine on praeguses kiires hinnatõusu olukorras suurenenud. Soodustame tasuta ühistranspordi liinide korraldamist üle maakondlike piiride.

  • Erinevate ühistranspordiliikide kasutamise integreerimist ning nende sõidugraafikute omavahelist sobitamist. Soodustada tuleb ka ühistranspordi sõlmpunktide juures jalgrattataristu arendamist.

  • Kaasajastada elamufondi väljaspool suurlinnu, et pakkuda mugavaid elamistingimusi ka maapiirkondades. Jätkame korterelamute renoveerimistoetuste programmi, et muuta kogu elamufond energiatõhusamaks.

  • Viia ellu riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori vahel kokkulepitud visiooni "Ehituse pikk vaade 2035" rakenduskava.

  • Jätkata üle Eesti üürimajade programmiga.

  • Energia jõudmist inimeste ja ettevõteteni taskukohase hinnaga. Elektri miinimumvajadus peab olema tagatud kõigile inimestele taskukohase hinnaga.

    Rahandusministeeriumi arvamus: 2023.a riigieelarves ei ole lubaduse täitmiseks katet kavandatud

  • Kiirendada elektriliinide maa alla viimist üle Eesti, et tagada stabiilsem elektrivarustuskindlus.

  • Arendada elektrivõrgu taristut üle Eesti, arvestamaks heitlikke ilmastikuolusid, muutusi energiaturgudel ja -tootmisel. Elering koostöös jaotusvõrgu ettevõtjatega peab tugevdama elektrivõrku saartel ning Eesti lääne- ja kaguosas.

  • Soojusenergia ja elektrienergia koostootmisjaamade rajamist üle Eesti.

  • Jätkata põlevkivielektri tootmist seni kuni energiasõltumatus ja varustuskindlus on tagatud muude juhtivate elektritootmise võimsustega.

  • Fikseerida riiklike seisukohtadena põlevkiviõli tootmise jätkamine. Soodustame läbi innovatsiooni kogu põlevkivisektori keskkonnajalajälje vähendamist.

  • Toetada Eestis riigi energia omatarbimise katmist taastuvenergiaga 2030. aastaks. Suurendame taastuvenergia osakaalu nii elektri- kui soojuse tootmisel ja transpordikütuste tarbimisel ning tagame energiaturul kõikide tootjate, sh mikrotootjate võrdse kohtlemise.

  • Toetada biomassi, sh põllumajandusliku biomassi ja biojäätmete kasutamise suurendamist energia tootmisel.

  • Toetada Eestisse LNG püsiterminali rajamist.

  • Eesti Energia tootmisvõimsuste piisaval tasemel hoidmist, et Eestis oleks tagatud energiajulgeolek.

  • Kasutada CO2 kvoodi müügist saadavat tulu energeetika valdkonna arendamiseks.

  • Suurendada kodumaise roheenergia tootmist, selleks vähendame bürokraatlike piiranguid.

  • Pakkuda energia tootmisel ja maavarade kaevandamisel suuremat kohaliku kasu instrumenti asukohajärgsetele omavalitsustele ja sealsetele elanikele.

  • Panustada riiklike meetmetega tänavavalgustuse uuendamisse. Liikumisanduritega valgustite paigaldamisega vähendame ligi poole võrra halduskulu ja säästame energiat.

  • Toetada inimesi ning ettevõtteid tuuleenergia, päikeseenergia ja bioenergia kasutuselevõtul.

  • Me soodustame uuenduslikke taastuvenergia finantseerimismudeleid. Kaalume turu avamist energiateenusel põhinevatele mudelitele (PPA), et rahastada kortermajade renoveerimist ning omavalitsuse või ettevõtte infrastruktuuri taastuvelektri tulust.

    Programm

    Soodustada innovaatilisi taastuvenergeetika finantseerimismudeleid. Kaalume turu avamist energiateenusel baseeruvatele finantseerimismudelitele (PPA - Power Purchase Agreement) finantseerimaks kortermajade renoveerimist, aga ka kohaliku omavalitsuse või ettevõtte infrastruktuuri rajamist taastuvelektri tootmisest saadavast tulust.

  • Kiirendada meretuuleparkide rajamist arvestades Eesti riigi energiatarbimist ja keskkonnaohutust. Meretuuleparkide rajamisel teha koostööd kogukondade ja sektoritega, keda need investeeringud otseselt puudutavad.

  • Liikuda edasi Paldiski energiasalve (pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaam) projektiga.

  • Liikuda edasi uue põlvkonna tuumaenergeetika kasutuselevõtu analüüsiga Eestis. Tuumaenergeetika kasutamisel peab olema laiem ühiskondlik kokkulepe ning tagatud maksimaalne keskkonnahoid.

  • Me soodustame energia tootmist ja salvestamist kogukondade lähedal. Loome kogukondadele soodsamad tingimused oma elektri tootmiseks ja toetame aastaks 2025 energiaühistute teket igas suuremas asulas.

    Programm

    Soodustada energiatootmist ja salvestamist kohalikele kogukondadele maksimaalselt lähedal. Hajaenergeetika teadlik arendamine tugevdab kodanike turvatunnet ja riigi julgeolekut. Selleks loome soodsamad tingimused kogukondadele oma elektri tootmiseks ja toetame aastaks 2025 energiaühistute teket igas suuremas asulas.

  • Soodustada nutikate lahenduste pakkumist elektritarbimise vähendamiseks ning tiputarbimise hajutamiseks, mis aitab hoida tarbimiskulud madalad.

  • Tagada Eesti tegutsemine võimeka ja jätkusuutliku mereriigina toetades selleks riigilaevastikule püsiva baasrahastuse eraldamist.

  • Tuua rohkem laevu Eesti lipu alla läbi uuendatud tervikmeetmete kontseptsiooni ja konkurentsivõimelise seadusandluse.

  • Tõsta Eesti mereala ohutust ja turvalisust tagades riigilaevastikule vajalikud investeeringud laevade uuendamiseks ja rohestamiseks.

  • Toetada merenduses lisatöökohtade loomist ja kindlustada lisatulud riigieelarvesse, selleks loome maksuerisused tulevase Eesti laevandusregistri jaoks.

  • Toetada Eesti merenduse konkurentsivõimet läbi kaasajastatud veeteede tasude süsteemi ja maksutaseme vähendamise. Tagame Eestit läbivate kaubakoridoride konkurentsivõimelisuse ja keskkonnasõbralikkuse.

  • Luua ja seadustada püsiv reisilaevade toetusmeede sarnaselt teistele lähiriikidele, et tagada Eesti majandusjulgeolek, maksutulu, töökohad ning hoida mereriigina meie head mainet.

  • Eesti majandusjulgeoleku ja sadamate konkurentsivõime tagamiseks ehitada uus jäämurdja.

  • Kaasajastada Eesti merenduse seadusandlust ning luua vajadusel uus kontseptsioon, et vähendada avaliku sektori halduskoormust ja luua ettevõtjate jaoks toetav ärikeskkond.

  • Suurendada investeeringuid veeteedesse. Laevakanalite süvendamine peab olema tagatud piisava püsirahastusega, et head ja kiired ühendused saartega oleksid igal ajal tagatud.

  • Toetada riigireforme, et vähendada killustumist merendusvaldkonnas ja suurendada koordinatsiooni eri osapoolte vahel valdkonna täieliku potentsiaali saavutamiseks.

  • Luua toetusmeetmed Eesti sadamate ja meretööstuse konkurentsivõime tagamiseks ning arendamiseks.

  • Jätkata viimase miili projektiga, et hiljemalt 2027. aastaks oleks üle Eesti inimestele ja ettevõtetele tagatud kiire ja taskukohane internetiühendus.

  • Personaalsete ja proaktiivsete e-riigi teenuste loomisel soodustada koostööd avaliku ja erasektori vahel.

  • Tagada stabiilsed eelarvelised vahendid Eesti digiriigi pidevaks arendamiseks ning olemasolevate süsteemide korrashoiuks.

  • Luua seadusandlikud eeldused isesõitvate autode, droonide ja robotkullerite testimiseks ja kasutamiseks üle Eesti.

  • Tõsta küberturvalisuse kompetentsi ja riigi küberturvalisuse võimekust, panustades nii haridusele kui koostööle erasektoriga.

  • Asendada infosüsteemide Eestis hoidmise kohustus võimalusega hoida neid Euroopa Liidu piires. Anname teenusepakkujatele võimaluse kasutada rahvusvahelisi pilveteenuseid.

  • Arvestada sidetaristu vajadustega suurte infrastruktuuride ehitamisel ja arendamisel. Planeeringutel ja teede ehitusel peab arvestama kiire side- ja internetiühenduse loomise võimaldamisega.

  • Luua konsolideeritud riiklik IT asutus kohalikele omavalitsustele oma e- teenuste kaasajastamiseks ja arendamiseks.

  • Soodustada avaliku sektori avaandmete kiiret ja lihtsat kasutamist uute tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisel ning majanduse konkurentsi tõstmisel, arvestades iga inimese privaatsusega.

  • Muuta seadusandlust, et kliendi ja ettevõtte vaheline suhtlus oleks väiksema keskkonnajalajäljega, selleks rakendame üle välja e-arve ja e-kviitungi süsteemi.

  • Arendada avalikus sektoris olevate andemete ristkasutust, vähendamaks andmete küsimise dubleerimist.

  • Liikuda sideteenuste pakkumisel tehnoloogianeutraalsuse suunas.

  • Arendada õppijakeskset hariduslugu kui personaalse õpitee ja elukestva õppe keskkonda.

  • Soodustada tööhõive kasvu, pöörates tähelepanu alahõivatud gruppidele (noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega inimesed). Uute töökohtade loomisel ning täitmisel tuleb eelistada kohalikku tööjõudu.

  • Ergutada kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning jätkata elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.

  • Laiendada tööhõive suurendamiseks ümberõppe, täiendkoolituste ja täiskasvanuhariduse võimalusi ning riiklikke tööturu tugiteenuseid.

  • Tõsta ühiskonnale eeskujuks peresõbralikke ettevõtteid, kes avavad oma töötajate laste tarbeks hoiutubasid, võimaldavad emadel ja isadel teha kaugtööd ning hoolitsevad selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.

  • Kaasajastada töötuskindlustussüsteemi ning võimaldada vähemalt osalist hüvitist ka omal soovil töölt lahkujatele.

  • Suurendada tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.

  • Suurendada ausa konkurentsi toetamiseks Maksu- ja Tolliameti vahendeid võitluseks varimajanduse ning ümbrikupalkadega.

  • Arendada täiskasvanute digioskuseid, et tõsta tootlikkust ning meie inimeste konkurentsivõimet kiirelt areneva majanduse ja tööturu tingimustes.

  • Vähendada soolist, ealist ja rahvuspõhist palgalõhet, mille aluseks on koostöö ning läbipaistev ja õiglane palgapoliitika nii avalikus kui erasektoris.

  • Suurendada riigi- ja rahvuspühadega seonduvate puhkepäevade arvu. Muudame puhkepäevaks sellele eelneva või järgneva tööpäeva juhul kui rahvus- või riigipüha langeb nädalavahetusele.

  • Tagada riigipalgaliste töökohtade õiglane regionaalne jaotus. Avaliku sektori töökohtade väljaviimisega pealinnast tuleb jätkata, võimaldades ka kaugtöö tegemist.

  • Jätkata kolmepoolseid läbirääkimisi (riik, tööandjad ja ametiühingud) alampalga kokkuleppimisel ja teistes tööturgu mõjutavates küsimustes.

  • Kaasata riikliku tööpoliitika väljakujundamisse ka väikeettevõtete esindusorganisatsioonid.

  • Kaasata senisest enam ametiühinguid töötajate heaolu ja õigusi puudutavasse seadusloomesse.

  • Luua õigusselgus platvormitöö mõiste ja maksunduse osas. Tagame platvormitöötajatele vajalikud sotsiaalsed garantiid (tervise-, töötus- ja pensionikindlustus) koos kollektiivse esindamise õigusega.

  • Soodustada osalise töövõimega inimeste tööturule integreerimist ja elukestvat õpet ning töötute ümberõpet.

  • Arendada eakatele ja erivajadustega inimestele sobilikke ning paindlikke töövõimalusi, et toetada nende aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.

  • Toetada aktiivsete tööturumeetmete ja noorsootöö abil mittetöötavate ning mitteõppivate noorte (NEET-noorte) tööellu suunamist.

  • Suurendada järgmise nelja aasta jooksul alampalka, et Eesti kehtiv alampalk oleks üle 1000 euro kuus. Tagame alampalga järjepideva tõusu, et vähendada palgavaesust ja ebavõrdsust tööturul.

  • Võimaldada täiendavate vabatahtlike sissemaksete tegemist kogumispensioni. Anname II pensionisambast lahkunutele võimaluse erakorraliselt süsteemiga uuesti liituda.

  • Tagada alates teisest päevast töötajale haiguspäevade hüvitamine koostöös riigi ja tööandjaga.

  • Suurendada riigiametite ja ametnike rolli nõustamaks ettevõtteid hea ja turvalise töökeskkonna loomisel.

  • Kasutada avalikus sektoris enam tähtajalist töösuhet. Soodustame erinevates riigiasutustes- ja ametites töötajate rotatsiooni ja konkurentsi.

  • Parandada tööohutust ning tõsta töötervishoiuteenuste kättesaadavust. Suurendame läbi riikliku tellimuse töötervishoiu spetsialistide arvu.

  • Kehtestada välistööjõu puhul teatud sektorites sektoripõhine keskmisest palgast suurem palganõue, arvestades sektori majandusnäitajaid ja konkurentsivõimet.

  • Vaadata üle töölepinguseadus ning ajakohastada seda tööturu olukorda arvestades.

  • Soodustada senisest enam tööandja võimalusi oma töötajatele lastehoiuteenuse pakkumiseks, selleks vaatame üle tänased kehtivad regulatsioonid.

  • Suurendada kollektiivlepinguga seotud töötajate hulka Eesti tööjõuturul.

Eestimaa Rohelised

23 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • Välistame või piirame arendused ja muu tegevuse, mis põhjavee varusid vähendavad või kvaliteeti ja kättesaadavust halvendavad. Peame iga majandusliku otsuse puhul määravaks kriteeriumiks joogiveevarude kaitstust.

  • Me pooldame kogu Euroopa Liidus „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga kehtestamist, et automatiseerimine ei suurendaks tulude ebavõrdsust. See on mõõdukas maks automatiseerimisele, mis pidurdab rikkuse koondumist ja annab raha kodanikupalgaks.

    Programm

    Vältimaks tulude jaotumise ebavõrdsuse suurenemist tootmise ja teeninduse automatiseerimise tõttu, pooldame üle Euroopa Liidu „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga sisseseadmist, selmet soosida inimtöötaja “võidujooksu” tootmis- ja teenindusrobotitega järjest madalama ühikupalga eest, mis tähendab pikemas perspektiivis kindlat kaotust ja vaesumist “Robotite sotsiaalmaks” on mõõdukas maks automatiseerimiselt, mille suurus ei muuda automatiseerimist mõttetuks, aga pidurdab rikkuse koondumist väheste kätte ja annab vajaliku ressursi kodanikupalga maksmiseks.

  • Me alustame ettevalmistusi kodanikupalga ehk tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuks Eestis. Parima mudeli leidmiseks teeme pilootprojekti, mis kestab vähemalt kaks aastat ja hõlmab vähemalt 2000 juhuslikult valitud katseisikut ja/või kindlat piirkonda, näiteks Hiiumaad ja Saaremaad.

    Programm

    Alustame ettevalmistusi kodanikupalga kui tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuks Eestis. Selleks: selgitamaks välja kodanikupalga rakendamise parima võimaliku mudeli viime läbi pilootprojekti kestvusega vähemalt kaks aastat ning vähemalt 2000 juhuslikult valitud katseisikuga (kõigist sotsiaalsetest rühmadest või üksnes madalama sissetulekuga perekondadest) ja/või hõlmates tervikuna mõnda kindlalt piiritletud territooriumi (näiteks Hiiumaa ja Saaremaa).

  • Pilootprogrammi ajal makstakse igale katseisikule vanusest sõltumata kodanikupalka vähemalt keskmise lapse kulutuste ulatuses, mis on kaks korda elatisraha baasmäär. Kuni aprillini 2023 on see 418,40 eurot kuus, pärast seda eeldatavasti umbes 500 eurot.

    Programm

    Igale katseisikule sõltumata tema vanusest makstakse pilootprogrammi jooksul kodanikupalka summas, mis võrdub vähemalt keskmiste standardkulutustega lapse kohta kuus (kahekordse hetkel kehtiva elatisraha baasmääraga, mida iga-aastaselt indekseeritakse). Kuni aprillini 2023 on see 418,40 eurot kuus, pärast seda eeldatavasti suurusjärgus 500 eurot.

  • Pärast pilootprogrammi põhjalikku analüüsi ning eeldusel, et programm osutus edukaks, näevad rohelised järgmise sammuna kodanikupalga järk-järgulist kehtestamist kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele ning pikaajalise elamisloa omanikele aastast 2028.

  • Juhul, kui järjekordne kriis sunnib ühiskonna lukku panema, rakendame pilootprojekti erakorraliselt kogu elanikkonnale.

  • Kodanikupalga katteallikaks on valdavas osas senine sotsiaalkaitsesüsteem, mis paraku ei suuda pakkuda adekvaatset sotsiaalmajanduslikku kaitset, sealhulgas luua soodsaid tingimusi loomuliku iibe tõusuks taastetasemele.

  • Sõltumata pilootprogrammist alustame sotsiaalse kaitse reformi peretoetuste ja elatise süsteemi lihtsustamisest.

  • Suuname asendusteenistujad vanematele inimestele appi, seal hulgas internetiteenuseid õpetama.

  • Me suurendame koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide arvu ning tagame kõigile lastele tasuta psühholoogi ja psühhiaatri abi. Toetame vaimse tervise teemade lisamist õppeprogrammidesse ja anname noortele psühholoogidele õpingute järel rahastatud kutseaasta.

    Programm

    Suurendame vaimse tervise abi esmatasandi kättesaadavust koolides koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide arvu suurendamise läbi. Kõigile lastele peaks olema tagatud tasuta psühholoogi ning psühhiaatri abi. Toetame vaimsele tervisele keskenduvate teemade osakaalu suurendamist õppeprogrammides. Tagame värsketele psühholoogia eriala lõpetajatele õpingutejärgne rahastatud kutseaasta, toetamaks sisenemist tööturule.

  • Teeme koostööd omastehoolduskindlustuse loomiseks tingimusel, et selles osalevad kõik täisealised isikud solidaarselt. Sotsiaalhoolekande kvaliteedi tagamiseks reguleerime ja täpsustame seadustes kvalifikatsiooninõuded sotsiaaltöötajatele spetsiifiliste kutsealade ja -nimetuste lõikes.

  • Eakate probleem on üksildustunne ja sotsiaalne isoleeritus, mis tekitab palju terviseprobleeme. Soosime uut tüüpi, oma privaatset ja ühiste tegevuste ruumi pakkuvate seenior- ja hooldekodude rajamist, kuhu eakas saab kaasa võtta ka endale kõige olulisemad asjad (mööbli, raamatud, kodulooma).

  • Soosime ka põlvkondadevahelist suhtlust – ühiseid tegevusi lasteaia- või koolilastega; tudengikorterite ehitamist koos eakatekoduga jne.

  • Toetame koduhooldust ja eluruumide kohaldamist, mis võimaldab eakal või puudega inimesel võimalikult hästi ja kaua omas kodus hakkama saada ning vähendab lähedaste hoolduskoormust.

  • Inimesel, kes ei saa või ei taha oma kodus elada, peab olema võimalus valida oma soovide järgi erinevate eluasemevormide vahel. Kes tahab kodus elada, peab saama vajaduse järgi koduhooldusteenust, kus töötajatel on külastusteks piisavalt aega.

    Programm

    Inimesel, kes ei saa või ei taha oma kodus elada, peab olema võimalus vastavalt oma soovidele valida erinevate eluaseme vormide vahel. Nendel, kes tahavad oma kodus elada, peab olema, vastavalt oma vajadustele, ligipääs koduhooldusteenusele, kus töötavad kompetentsed inimesed kellel on külastusteks piisavalt aega.

  • Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega.

  • Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad. Toetame tööst põhjustatud haiguse hüvitise loomist vastavalt sotsiaalpartnerite kokkuleppele sooduspensionite reformimiseks.

  • Toetame töövõime hindamise lihtsustamist.

  • Hoolekande ja erihoolekande valdkond peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad. Toetame kohamaksumuse kujunemise süsteemi muutmist õiglaseks ja läbipaistvaks. Kindlustame valdkonna finantseerimise riigieelarvest vähemalt 1% tasemel sisemajanduse koguproduktist.

  • Teeme koostööd omastehoolduskindlustuse loomiseks tingimusel, et selles osalevad kõik täisealised isikud solidaarselt. Sotsiaalhoolekande kvaliteedi tagamiseks reguleerime ja täpsustame seadustes kvalifikatsiooninõuded sotsiaaltöötajatele spetsiifiliste kutsealade ja -nimetuste lõikes.

  • Me tahame individuaalset lähenemist ümberõppes ja sotsiaaltöös, et igaühel oleks Eesti elu edendav töökoht. Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks juba enne töötuks jäämist.

    Programm

    On aeg individuaalseks lähenemiseks nii ümberõppes kui sotsiaaltöös. Oleme ühiskonnana tugevad ja kindlad, kui igale inimesele – olgu ta vana või noor, puudega või mitte, on olemas Eesti elu edendav töökoht. Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks juba enne töötuks jäämist, mitte pärast.

  • Parandame vangide ümberõpet. Rakendame kõik vangid tööle. Käsitleme vanglatööstust mitte kui kasumit taotlevat ettevõtet, vaid kui kasvatusasutust. Pakume vangidele laialdasi võimalusi (ümber)õppeks.

  • Toitlustuskohtades müümata jäänud söömiskõlbuliku toidu realiseerimine peab toimuma paindlikult. Selle üleandmine lepingupartneritele peab ettevõtete ja restoranide töötajate jaoks olema lihtne ja ilma liigse bürokraatiata.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.