Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Kultuur, keel ja sport
Isamaa
92 lubadust
1. viib ellu perepõhise tulumaksureformi:
sh iga alaealise lapse eest kehtestatakse tulumaksuvaba miinimum 5000 €
sh abikaasad saavad õiguse esitada ühine tuludeklaratsioon kogu tulumaksuvaba miinimumi ulatuses
2. parandab õnneliku paarisuhte loomise ja hoidmise ning vanemahariduse programmide kättesaadavust, suurendades nende rahastuse 2 000 000 euroni aastas, sh
3. võrdsustab lapsetoetused, suurendades esimese ja teise lapse toetuse 100 €-le
4. parandab eluruumide kättesaadavust nelja ja enama lapsega peredele; toetab neljanda või enama lapse sündimisel perre investeeringut eluasemesse kuni 75 000 euro ulatuses pere kohta
5. tagab vanemapuhkuselt tööle naasnud lapsevanemale lapse haigestumisel hoolduslehele jäämisel töövõimetushüvitise tema keskmise palga väärtuses
6. vabastab abielu sõlmimise riigilõivust
7. tõstab elatisabi ülempiiri 200-eurole kuus, mida riik maksab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust
tagab lapsi soovivatele peredele piisava majandusliku toe, et ükski laps ei jääks Eestis sündimata majanduslikel põhjustel,
viib ellu perepõhise tulumaksureformi:
iga alaealise lapse eest kehtestatakse tulumaksuvaba miinumum 5000 eurot
annab abikaasadele õiguse esitada ühine tuludeklaratsioon,
parandab eluruumide kättesaadavust nelja ja enama lapsega peredele, arendades vastavaid riiklikke toetusmeetmeid ja suurendades nende mahtu; toetab neljanda või enama lapse sündimisel perre investeeringut eluasemesse kuni 75 000 euro ulatuses pere kohta,
parandab kodulaenu kättesaadavust lastega peredele, sh laenu taotlemisel vanemapuhkuse perioodil või kodu asumisel vähese aktiivsusega kinnisvaraturu piirkonnas,
edendab riigi, kohaliku omavalitsuse ja erakapitali koostöös elamuarendust noortele peredele maapiirkondades.
väärtustab abielu ja laste kasvatamist,
algatab põhiseaduse täiendamise naise ja mehe vahelise abielu kui rahvuse püsimajäämise tagatise õiguskaitse parandamiseks,
tagab vanemapuhkuselt tööle naasnud lapsevanemale lapse haigestumisel hoolduslehele jäämisel töövõimetushüvitise tema keskmise palga väärtuses (praeguarvestatakse töövõimetushüvitist miinimumpalgast lähtudes)
vabastab abielu sõlmimise riigilõivust,
kujundab haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna koostöös lasterikkust ja terveid peresuhteid väärtustavaid ühiskondlikke hoiakuid,
seisab vastu perevaenuliku propaganda levikule,
tunnustab peresõbralikke tööandjaid ja ühiskondlikke algatusi.
kaitseb lapse huve abielulahutuse korral, et lapsel säiliks lähedussuhe mõlema lahutatud vanemaga ning mõlemad vanemad hoolitseksid lapse eest nii olmeliselt kui ka emotsionaalselt,
kaitseb vanema kaotanud lapse huve,
kaitseb üksikvanema perre sündinud lapse huve,
tagab vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele turvalise, püsiva ja terapeutiliselt kompetentse hoolitsuse perekondliku turvatunde ja kiindumussuhte hoidmiseks ning lapse tulevikupotentsiaali parimal viisil avamiseks,
tagab kasuperedele, hooldusperedele ja asenduskodude vanematele supervisiooni, koolitused ja majandusliku toe,
tõstab elatisabi ülempiiri, mida riik maksab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust, 200 eurole kuus; elatise maksmata jätnud lapsevanemalt nõuab riik tagatise välja
pöörab erilist tähelepanu laste väärkohtlemise ja perevägivalla ennetamisele ning vägivallaohvrite toetamisele,
kaitseb last agressiivse seksuaalpropaganda ja sooärevuse tekitamise eest, väärtustades seeläbi lapse vaimset tervist,
kaitseb lapsevanemate õigust kaasa rääkida lastele antava seksuaalhariduse kohasuse osas nii lasteaias kui ka koolis,
toetab lähisuhtevägivalla teadvustamist, ennetamist ja avastamist, vägivaldse suhte katkestamist, süüdlase vastutuselevõtmist, ohvriabi ja vägivallast loobujate tugiprogramme,
toetab lähisuhtevägivalla ja alaealiste vastu suunatud vägivalla eest määratavate karistuste karmistamist ning pedofiilide registri loomist
viib lõpule ülemineku eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides
tõstab õpetaja töötasu alammäära 125 %-ni Eesti keskmisest palgast
eraldab vahendid alushariduse ja huvikoolide õpetajate palgatõusuks,
tagab Eesti kultuuri elujõu hoidmiseks ja majanduses lisaväärtuse loomiseks teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise 1% SKT-st
võimaldab tõsta ülikooli professori palgamäära Eesti keskmisest 4-kordseks, kaasprofessoril 3-kordseks ja doktorikraadiga lektoril 2-kordseks
sätestab keeleseaduses täiendavad eesti keele nõuded teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes
parandab kultuuri kogemise võimalusi üle Eesti, toetab Eesti tippkultuuri elujõulisust ning tagab professionaalsetele autoritele loomevõimalused, jätkab loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi arendamist
teostab Eesti kultuuritaristu auditi, eesmärgiga olemasolev taristu kaasajastada,
korraldab Laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise
tagab korrektse eesti keele kasutamise ja arenemise kõikides riigi- ja omavalitsusasutustes ning avalikus ruumis, sh küberruumis ning toetab eesti keele masintõlke tarkvaraarendusi, et kõikjal tehiskeskkonnas oleks võimalik kasutada eesti keelt,
sätestab täiendavad eesti keele nõuded teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes,
viib riigi, kohalike omavalitsuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja sihtasutuste dokumendihalduse tarkvara üle eesti keelele,
tunnustab rahvusvahelisi ettevõtteid ja kodanikuühendusi, kes oma organisatsiooni sees soodustavad muu päritolu töötajate eesti keele omandamist ja kasutamist; Isamaa otsib võimalusi parimate algatuste toetamiseks ja laiendamiseks,
tõstab keelenõuete rikkumisel tasumisele kuuluva sunniraha 9600 eurole,
panustab täiendavalt eesti keele õppe ja kasutamise võimalustesse internetis ja nutiseadmetes,
suurendab täiskasvanute eesti keele kursuste mahtu.
viib lõpule ülemineku eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides, juhtides protsessi ning eraldades selleks vajalikud vahendid; üleminek algab 2024. aastal ning viiakse põhikoolis lõpule 2029/30. õppeaastaks.
toetab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks loovisikuid pikaajaliste stipendiumite kaudu, jätkab kunstniku- ja kirjanikupalga maksmist, kaasates ka teisi kunstivaldkondi,
jätkab loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi arendamist, et viia see vastavusse vabakutselise loovtöö iseloomuga,
toetab Eesti tippkultuuri elujõulisust tasakaalustamaks massikultuuri levikut ning tagab professionaalsetele autoritele loomevõimalused,
toetab pärimuskultuuri nii professionaalse kui ka harrastustegevuse vormis.
toetab eesti autoreid, eestikeelse kirjanduse levikut, raamatukogusid ja digilahendusi ning tagab eestikeelse kirjanduse ja meedia kättesaadavuse,
arendab loometööks ja loomingu eksponeerimiseks vajalikku tehnilist infrastruktuuri koostöös erialaliitude, arenduskeskuste ja kohalike omavalitsustega,
toetab kohalikel traditsioonidel põhinevate festivalide ja muude kultuurisündmuste läbiviimist kogukondade identiteedi ja ühtekuuluvuse edendamiseks,
aitab kaasa eesti kultuuri jõudmisele maailma, kaasates selleks rahvusvahelist turundus- ja produktsioonikompetentsi,
toetab filmide tootmist, filmiharidust ning väärtfilmide ja filmipärandi kättesaadavuse parandamist, peab oluliseks eestikeelsete ja eesti kultuuri kajastavate filmide ja muu audiovisuaalse loomingu turuosa ja ekspordi kasvu,
näeb audiovisuaalsektorit kui üht ekspordipotentsiaaliga valdkonda ja peab jätkuvalt oluliseks tagasimaksefondi kui meedet, mis toetab audiovisuaalsektori ekspordivõime, hõive ning palkade ja tasutud maksude kasvu,
toetab tingimuste loomist mitmekülgseks kultuuri- ja huvitegevuseks kõikjal Eestis ning täiendab vajadusel rahva- ja kultuurimaju ning huvitegevuse korraldust puudutavat õiguslikku raamistikku,
parandab erivajadusega inimeste kultuurist osasaamise võimalusi, sealhulgas kultuuriasutuste füüsilist ligipääsetavust ning jätkab eesti filmide varustamist kirjeldustõlkega nägemispuudega inimestele,
teeb koostööd erameediakanalitega, et ühiskonna jaoks oluline ja hädavajalik info oleks kättesaadav kõigis kanalites,
tagab eestikeelse avaliku meedia sisu kättesaadavuse interneti kaudu üle maailma,
soodustab erakapitali suuremat kaasamist kultuuri loomisesse ja edendamisse,
suurendab tulumaksusoodustusega kultuuri- ja spordivaldkonna vabaühendustele tehtavatetulumaksuvabade annetuste ülempiiri.
toetab laiapindse riigikaitse osana rahvusliku mälu hoidmist,
toetab rahvusteadusi ja nende uurimistulemuste levitamist ning suurendab vastavat erirahastust,
toetab kultuurimälu hoidmist, arendamist ja uurimist mäluasutustes ning parandab talletatud kultuuripärandi kättesaadavust muuseumikogude ja arhiivide digiteerimise teel,
aitab kaasa rahvuslike väärtuste kinnistumisele ühiskonnas läbi mitmekülgse haridusvõrgu, noorsootöö, kogukonnahariduse ning koostöö eraharidusasutuste ja strateegiliste partneritega,
parandab riigikaitsealaste laste- ja noorsooprogrammide kättesaadavust üle Eesti,
pöörab avaliku ruumi kujundamisel tähelepanu eestluse ja omariikluse loo edasikandmisele ja kinnistumisele rahvuslikus teadvuses,
kannab hoolt laulupidude ja tantsupidude elujõulisuse eest, algatab laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise ning jätkab juhendajate tegevuse toetamist ettevalmistusperioodil.
teostab Eesti kultuuritaristu auditi eesmärgiga olemasolev taristu kaasajastada, kaalutletud juhtudel rajada uusi riiklikult olulisi kultuuriobjekte ning pöörata tähelepanu säästlikule majandamisele; audit hõlmab kultuuritaristut selle omandivormist ja muinsusväärtusest sõltumata,
viib läbi mälestiste revisjoni, analüüsides muuhulgas koormust omanikele ning sõlmib ehituspärandi omanikega ühiskondliku kokkuleppe, mille osaks on stabiilse reeglistiku loomine omandikitsendustekoheseks ja õiglaseks hüvitamiseks,
tagab riiklikult oluliste pärandiobjektide omanikele kulukamate erinõuete täitmiseks riigi finantstoe; pöörab tähelepanu, et riik jätkaks pühakodade toetamist vähemalt samas mahus,
toetab riigi tasandil ruumiloome kompetentsikeskuse moodustamist,
otsib võimalusi disaini- ja ruumihariduse alase teadlikkuse tõstmiseks ning elukeskkonda
väärtustavate ja säästvate hoiakute kujundamiseks,
kõrvaldab avalikust ruumist punamonumendid.
edendab rahva liikumisharrastust,
toetab harjutus- ja spordiväljakute rajamist üldhariduskoolide juurde ja elurajoonidesse,
toetab liikumisõpetust kohustusliku kooliprogrammi osana, et võimaldada õpilastele igas
koolipäevas vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist ja kujundada temas hiljemalt gümnaasiumiastme lõpuks iseseisev liikumisharjumus,
tagab noorsportlastele head tingimused, tõhusad tugiteenused ja perspektiivikamate talentide varajase märkamise,
loob lapssportlaste toetuskeskused piirkondlike spordiliitude juurde üle Eesti ja tagab nende kaudu talendikamate laste toitlustuse, spordimeditsiini teenused ja esimese treeneri lisatasu,
tagab tingimused tippspordi arenguks, seisab sportlaste tervise säilimise ja kaitsmise eest ning laiendab tugiteenuste saamise võimalusi,
toetab riigieelarvest rahvusvaheliste suurte spordiürituste korraldamist,
kaalub lahendusi e-spordi kasvava populaarsuse kasutamiseks Eesti riigi tutvustamiseks maailmas,
tunnustab treenerite rolli ja kohta üldises haridussüsteemis koos sellega kaasnevate nõuete ja kohustustega,
juurutab planeerimis- ja ehitustegevuses põhimõtte, et uute elurajoonide juurde kavandatakse alati ka sportimisvõimalused kõikidele eagruppidele.
Parempoolsed
0 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Selle teema kohta lubadusi pole.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
47 lubadust
Kultuur püsib inimestel –loojatel ja kultuuris osalejatel
Suurendame kultuuriranitsa summat 150 eurole lapse kohta, mis võimaldab igal lapsel lasteaiast gümnaasiumini käia teatris, kontserdil, muuseumis, kinos või näitusel.
Kolmekordistame kohalikele omavalitsustele suunatud huvihariduse fondi, suurendades seeläbi regulaarse ja mitmekesise huvihariduse kättesaadavust.
Tagame kõrgharidusega riigi kultuuritöötajatele vähemalt Eesti keskmise palga ning koostöös omavalitsuste ja ametiühingutega kaotame riigi ja omavalitsuse kultuuritöötajate palgavahe.
Rakendame ravikindlustuse, töötuskindlustuse, vanemahüvitise ja pensionistaaži süsteemi vabakutselistele loovisikutele. Võimaldame töösuhtes olemist loometoetuste saamise ajal.
Jätkame palgatoetuse maksmist kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtidele, et hoida nende palk kultuuritöötajatega võrdsel tasemel.
Tagame kunstniku-ja kirjanikupalga jätkumise, suurendame palgasaajate ringi ning rakendame filmirežissööri-ja heliloojapalga süsteemi.
Muudame ettevõtete ja eraisikute kultuurile ja spordile tehtavad annetused maksuvabaks.
Tõstame laenutushüvitisi ning indekseerime autorihüvitisfondi, et loetavatele kirjanikele ja illustraatoritele maksta õiglast hüvitist nende töö eest.
Toetame eesti keele ja kultuuri õpet sõjapõgenikele ning toetame kõigi sisserännanute kohanemist kultuuris osalemise kaudu.
Muudame erivajadusega inimestega arvestamise kultuurisektoris enesestmõistetavaks, nii et kultuur on kättesaadav nii füüsiliselt kui ka digitaalselt.
Hoiame ja arendame Eesti näitekunsti ja teatreid. Seadustame mitmeaastased toetuslepingud, suurendame rahastamist ja loome meetmed näitekunsti vormide ja muude loometegevuste põimimiseks, sh teatriresidentuurideks.
Väärtustame digikultuuri arengut ning aitame kaasa digipöördele ja digipädevuste omandamisele kultuurivaldkonnas. Toetame mängutööstust eestikeelsete hariduslike mängude loomisel.
Peame oluliseks kultuuriharidust, et kultuur oleks lõimitud koolitundidesse.
Tagame meedia sõltumatuse ja vabaduse, muudame Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu mitmekesisemaks ja suurendame kompetentsust.
Kohustame rahvusvahelisi voogedastusplatvorme panustama kohalikku filmitootmisse ning töötame globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel.
Vähendame kultuurisündmuste, perioodika ja raamatute käibemaksu.
Rikkalik kultuuripärand on hästi hoitud ja väärtustatud
Tagame iga kuu esimesel pühapäeval kõigile tasuta sissepääsu riigile kuuluvatesse muuseumidesse ning töötame selle nimel, et kohalikud muuseumid järgiksid sama põhimõtet.
Jätkame rahvaraamatukogude kiirendiga, et toetada raamatukogude arengut kogukonnakeskusteks.
Toetame piirkondlike keelte, murrete, kohaliku kultuuri ja kommete õpetust lasteaedades ja koolides.
Tagame õpetajatele ja õppejõududele igal ajal tasuta sissepääsu riigile kuuluvatesse muuseumidesse.
Säilitame nüüdisaegsete meetoditega kultuuripärandit nii füüsiliselt kui ka digitaalselt, toetades mäluasutuste säilitamisvõimekust ning arendades edasi riiklikku säilitamissüsteemi.
Toetame pärandihoidlate ehitust Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale.
Töötame üldhariduskoolidele välja uue omakultuuri tutvustava õppeaine, et suurendada teadmisi Eesti kultuuripärandi kohta ning eestlaste etniliste rühmade keelte, kommete ja religiooni kohta.
Tagame laulu-ja tantsupidude programmide stabiilse rahastamise ning jätkame suurpidude toimumispaikade korrastamist.
Loome laulu-ja tantsurühmadele rahvarõivaste soetamiseks toetusmeetme.
Teeme koostööd usuorganisatsioonidega ja toetame nende kultuurilise rikkuse avamist võimalikult paljudele huvilistele. Oleme kogudustele toeks ajalooliste ja kaitsealuste pühakodade restaureerimisel.
Toetame ka keerulistes geopoliitilistes oludes hõimuliikumist ja soome-ugri rahvaste koostööd.
Eesti kultuur on maailmas tuntud ja tunnustatud
Suurendame tagasimaksefondi Film Estonia mahtu 32 miljonile 4 aasta jooksul.
Loome täiendavaid inkubatsioonivõimalusi alustavatele loomeettevõtetele ning toetame loomevaldkonna eksporti ja rahvusvahelistumist.
Toetame rahvusvahelise osalusega ning Eestit rahvusvaheliselt tutvustavate sündmuste korraldamist.
Loome Kultuuriministeeriumi ööelu juhtrühma, kelle ülesanne on välja töötada terviklik lähenemine ja põhimõtted ööelumajandusele.
Arendame Eesti kultuurivaldkonna rahvusvahelist võrgustikku, suurendame meie kultuurivaldkonna esindajate võimalusi osaleda rahvusvahelises kultuurielus ning teeme Eestis toimuvad sündmused nähtavaks välisajakirjanikele ja valdkonna professionaalidele.
Toetame Eesti osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides ning meie loovisikute osalemist residentuurides.
Võimaldame ligipääsu Eesti kultuurile väliskülalistele, erineva keele-ja kultuuritaustaga elanikele, mujal elavatele eestlastele ning e-residentidele.
Teeme koostööd teiste ministeeriumide, e-residentsuse ning saatkondadega, et kaasata riiklikele välisvisiitidele ka kultuuridelegatsioonid.
Hoiame Eesti pärandmaastikke (nt loopealsed karjamaad, rannaniidud, puisniidud) ning tagame pärandkoosluste ja -maastike inventeerimiseks, hoidmiseks ja taastamiseks vajalikud vahendid.
Keelame majanduslikel kaalutlustel tehtavad lageraied kaitsealadel.
Teeme koostööd Põhjamaade ja Balti riikidega regiooni kaitsetööstuste ühisel arendamisel ning meie piirkonna kaitsetööstuse huvide esindamisel rahvusvaheliselt.
Eesti rahvushuvid on maailmas hästi esindatud
Tugevdame Eesti võimekust ja rolli rahvusvahelise küberjulgeoleku eestkõnelejana ja seadusloomesse panustajana.
Toetame ekspordile orienteeritud innovaatilisi ettevõtteid rahvusvaheliste kontaktide leidmisel ja hoidmisel.
Leiame võimalused eksportivate tööstusettevõtete krediidivõimekuse toetamiseks.
Jätkame osalemist rahvusvahelises arengukoostöös Eesti jõukuse kasvu mööda.
Arendame koostööd USA kui strateegilise partneriga riigikaitses, majanduses ja kultuuris.
Eestimaa Rohelised
38 lubadust · Ei kuulu Riigikokku
Tõstame vaimse kultuuripärandi alast teadlikkust ning kultuuripärandi, sh looduslike pühapaikade hoidmist elavas kasutuses. Toetame vaimse kultuuripärandi uurimist, hoidmist ja kasutusvõimaluste laiendamist.
Toetame põliskeelte (näiteks võru ja setu keel) ja pärandkultuuride säilimist. Toetame pärandkultuuri sünteesimist kaasaegsesse elusasse kultuuripilti.
Leiame raha looduslike pühapaikade (hiied, allikad jt) kaardistamise jätkamiseks, kaitse alla võtmiseks ning hooldamiseks. Ühtlasi teeme kõigile kättesaadavaks kaardirakendused kogu looduslike pühapaikade kohta käiva infoga.
Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi.
Vana-Võromaal, Setomaal, Mulgimaal ja saartel tuleb senisest enam panustada pärimuskultuurile tuginevasse või oma toodetes pärismuskultuuri elemente kasutavasse (väike)ettevõtlusesse, sest kultuuripiirkondade omapära on maailmas ainulaadne.
Me toome kooliõppesse senisest tõsisemalt põlised piirkonnakeeled ja kombed, et lapsed tunneksid oma kodukoha väärtusi ja neil tekiks side kodupaigaga.
Programm
Muuhulgas tuleb senisest tõsisemalt tuua kooliõppesse sisse ka põlised piirkonnakeeled ja muud põlised (piirkondlikud) kombed, sest nii saavad lapsed teadlikuks oma kodukoha väärtustest ja tekib emotsionaalne side. Emotsionaalse sideme loomine oma kodupaigaga on parim moodus luua eeldused selleks, et täiskasvanuna sooviks seesama inimene oma kodupaigas luua kodu oma perele ja lastele, ning seda teadmisega, et ka tema lapsed saavad kindlasti seal nende kodukandis maailma parima hariduse.
Toetame Eesti kultuuri ja elurikkuse ühe osa – vanade kohalike tõugude ja sortide säilitamist ja kasvatamist.
Toetame Eestile omaste kultuurmaastike ja taluarhitektuuri kaitset ja säilimist. Toetame nõuannetega ja rahaliselt taluomanikke oma talu audentsel taastamisel ja sobitamisel maastikku.
Edendame loodus- ja kultuuriturismi.
Me tagame laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmise ning toetame kogu pidude protsessi. Jätkame ja laiendame kooride, tantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtide palgatoetust.
Programm
Väärtustame laulu- ja tantsupidude traditsiooni ja tagame selle kestmise Eesti rahvuskultuuri olulise osana. Toetame terviklikult UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeo protsessi. Jätkame ja laiendame liikumise järjepidevuse hoidmiseks kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtide palgatoetust.
Reguleerime põliskultuuridest pärinevate psühhedeelsete loodussaaduste rituaalse kasutuse – potentsiaalselt positiivse sotsiaal-kultuurilise mõjuga kombestiku, mis on viimastel aastakümnetel levinud Euroopasse ja üle maailma.
Me arendame kultuurivahetust kogu maailmaga ning pöörame erilist tähelepanu Eesti põlisrahvastele ja sugulasrahvastele. Väärtustame kultuurilist ja bioloogilist mitmekesisust.
Programm
Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Globaliseeruvas maailmas pöörame erilist tähelepanu Eesti põlisrahvastele ja meie sugulasrahvastele, sest kultuuriline mitmekesisus on vajalik jätkusuutlikuks arenguks. Väärtustame kultuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ühtse mõtestatud tervikuna.
Me aitame koostöös kohalike kogukondadega siduda kohalikku eripära ja kultuuripärandit enam piirkondade turundamise ja turismiga. Väärtustame maa- ja rannarahva ajaloolisi traditsioone, elulaade ja kultuuripärimust.
Programm
Koostöös kohalike kogukondadega, arvestades neist igaühe vajadusi, aitame siduda kohaliku eripära ja kultuuripärandit senisest enam piirkondade turundamise ja turismiarendusega. Väärtustame juhtumipõhiselt maa- ja rannarahva ajalooliste tegevusaladega seotud kultuuripärimusi, väärtusi, traditsioone, elulaade, taluarhitektuuri, toidukultuuri jms nii Eesti kui ka rahvusvahelise kultuurilise mitmekesisuse elava osana.
Toetame hõimurahvaste ja Eesti organisatsioonide ühisalgatusi, loovisikute vahetusprogrammide, kultuurisündmuste ja koolituste läbiviimist ning ühise kultuurimälu uurimist ja vahendamist.
Eestimaal elavad põlisrahvad ja hõimud (näiteks setud) on üks osa laiemast Eestimaa pärandkultuurist. Põlisrahvaste keeled ja kultuurid globaliseeruvas ja digitaliseeruvas maailmas vajavad suuremat riikliku kaitset, hoidmist, säilitamist ja arendamist.
Pooldame põliskeeltele ja keelemurretele suuremat riikliku tuge ja suuremat kasutamist avalikus ruumis.
Aitame kaasa loovuse kui võtmepädevuse arendamisele ja rakendamisele kõikides eluvaldkondades. Eesti ja kogu maailma jaoks on järjest olulisem osata probleeme lahendada ja kriitiliselt mõelda, mis mõlemad eeldavad loovust kui pädevust.
Arendame loomemajandust. Selleks aitame loomeettevõtetel luua tihedaimaid kontakte teiste valdkondadega ja teiste loomeettevõtetega. Kontaktide loomine aitab kaasata loomeinimesi kui spetsialiste riiklikku teadus- ja arendustegevustesse. Pooldame loomeinkubaatorite loomist ja käimas hoidmist.
Edendame Eesti kultuuri uurimis- ja teadustöö, sh loovuurimuse võimalusi.
Tagame igale lapsele ja noorele juurdepääsu mitmekülgsele ja kvaliteetsele kultuurile nii tegija kui ka osasaajana. Osalemine kultuuris peab olema võimalik sõltumata elukohast, erivajadustest, keeleoskusest, majanduslikest võimalustest või muudest tingimustest.
Seame sisse Noorte Kultuuripassi, mille väärtus on vähemalt 400 eurot igale 18-aastaseks saanud noorele, kes võib toetust kasutada kuni 21-aastaseks saamiseni erinevate kultuuriürituste ja teenuste tarbimiseks, raamatute ostmiseks Eestis.
Me toetame rahvaraamatukogusid, et maaraamatukogu saaks koos kooliga kogukonna kooskäimise kohaks. Toetame kooliraamatukogude kaasaegse kirjanduse hankimist ja ööpäevaringseid iseteenindusi raamatukogude juures.
Programm
Toetame rahvaraamatukogude tegevust keele ja kultuuri säilitajate ja kandjatena. Aitame igati kaasa, et maapiirkonna raamatukogust saaks koos kooliga veelgi olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna ühendaja. Toetame kooliraamatukogusid kaasaegse kirjanduse hankimisel. Toetame raamatukogude juurde ööpäevaringsete iseteeninduslahenduste võimaluste loomist (laenutuskapid ja teised iseteenindusseadmed).
Laenutushüvitisi autoritele (kirjanikud ja raamatukunstnikud) tuleb tõsta, õiglane laenutustasu on vähemalt 30 senti laenutuskorra eest. Kooliraamatukogude laenutused (vähemalt ilukirjanduse fond) tuleb laenutushüvitise arvutamisel sisse arvestada.
Eesti keele, kultuuri ja väärtusruumi kestmiseks ja arendamiseks peavad kultuurisektori töötasud olema konkurentsivõimelised.
Toetame loomeliitude kampaaniat “Ravikindlustus kõigile!” Meile on oluline Eestis elavatele inimestele sotsiaalsete tagatiste tagamine. Tagatud ravikindlustus loob paremad tingimused ka näiteks ettevõtluse alustamiseks.
Me laiendame loovisikupalga saajate ringi, et see hõlmaks kunstnike ja kirjanike kõrval ka heliloojaid ja aktiviste. See aitab lahendada vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme.
Programm
Loovisikupalga saajate ringi laiendamine. Loovisikupalk peab olema ette nähtud mitte üksnes kunstnikele ja kirjanikele, vaid ka heliloojatele ja aktivistidele. Kuni pole kehtestatud kõiki kodanikke hõlmavat kodanikupalka, aitab loovisikupalk lahendada vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme ning liikuda kogu valdkonnas töö õiglase tasustamise suunas.
Me loome ministeeriumi poolt näitusetasude avaliku taotlusvooru. See aitaks lahendada näitustel osalevate vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme ning võimaldaks taotleda toetust kunstnikutasudeks.
Programm
Näitusetasude avaliku taotlusvooru loomine ministeeriumi poolt. Avalik taotlusvoor aitaks lahendada aktiivselt näitustel osalevate vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide kitsaskohti. Ühtlasi aitaks meede teatud määral leevendada kunstiasutuste eelarveprobleeme ja looks võimaluse taotleda sihtotstarbelist toetust kunstnikutasudeks.
Viime näituse- ja kunstiasutuste tegevustoetused Kultuurkapitali ridadelt riigieelarvesse.
Me kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda. Ruumipoliitika on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega, toetab kliimamuutustega kohanemist ja arvestab ligipääsetavusega.
Programm
Kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda. Ruumi kujundavate hangete puhul rakendatakse väärtuspõhist mudelit, mille eesmärgiks on elukeskkonna kõrge kvaliteet ning keskkonnaeesmärkide saavutamise toetamine. Ruumipoliitika on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega ning toetab kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Arvestame ligipääsetavusega.
Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Toetame restaureerimisalast haridust.
Kaasajastame autorikaitse seadust, viies selle vastavusse elektroonilise meedia arengutasemega, arvestades sõnalise ja visuaalse ning heliloomingu lihtsat paljundatavust tänapäeval ning vajadust reguleerida vahendajate kasumeid kunstiloojate õiglaseks tasustamiseks.
Tõstame autoriõigustega seotud võimaluste ja kohustuste alast teadlikkust, pidades silmas teoste loojaid, kasutajaid ja vahendajaid, ning toetame võimalusel uute tehnoloogiate arendamist loovisikute tööpanuse arvestamiseks, esiletõstmiseks ja hüvitamiseks rahvusvahelises digimajanduses.
Tagame ligipääsu kultuurile kogu inimese elukaare ulatuses. Edendame põlvkondadevahelist kultuurikorraldust. Arvestame eakate ja puuetega inimeste vajadustega kultuuriteenuste pakkumisel ning füüsilise ja digitaalse keskkonna arendamisel.
Me tõstame kultuuriasutuste ja korraldajate teadlikkust kaasavast disainist ning arvestame kultuuriteenuste pakkumisel erivajadustega inimeste heaoluga, sh abivahendite, tugi- ja infoteenuste võimaldamisel.
Programm
Tõstame kultuuriasutuste ja -korraldajate teadlikkust kaasava disaini põhimõtete rakendamisest ligipääsetavuse suurendamisel ning arvestame kultuuriteenuste pakkumisel erivajadustega inimeste heaoluga kogu kasutajateekonna ulatuses, sh abivahendite võimaldamisel, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste ning infoteenuste pakkumisel.
Me juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetame rohepöörde eesmärke kultuuris, et vähendada valdkonna keskkonnamõju. Soodustame kliimasõbralikke lahendusi, ringmajandust ja kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu.
Programm
Juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetame kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärkide saavutamist, eesmärgiga vähendada kultuurivaldkonna keskkonnamõju. Arendame kestlikke toimemudeleid, soodustame kliimasõbralike lahenduste väljatöötamist, rakendame ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid, kaasajastame kultuuritaristut ning soodustame kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu ja vastupidavust kliimamuutuste mõjule, samuti lähtume kultuurmaastike kujundamisel põhimõttest hoida ja luua elurikkust.
Me teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuses ja demokraatia tugevdamises. Kultuur on osa riigikaitse laiast käsitlusest ja aitab luua positiivset väliskuvandit.
Programm
Teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuse tagamisel ning demokraatia tugevdamisel. Kultuur on oluline osa riigikaitse laiast käsitlusest ja positiivse väliskuvandi loomisest. Inimeste kultuurielus osalemine tõstab elanike silmis riigi usaldusväärsust ja tugevdab ühistel demokraatlikel väärtustel põhinevat ühiskonda.
Soovime eesti keelt riigikeelena tähtsustada.
Toetame meetmeid, mille eesmärk on ohjeldada inglise keele eelistamist ja põlgust eestikeelsuse suhtes nii avalikus ruumis, veebikeskkonnas kui ka mujal.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.