Kogulugu

Lubaduste võrdlus teemade kaupa

Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.

TeemaReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised
Maksud ja eelarve925–283261321
Energeetika ja kliima3838–2219––19
Loodus ja põllumajandus3845–501373–56
Tervishoid252616474943–41
Haridus ja teadus4034–38959467
Pered ja sotsiaalkaitse212416337255320
Riik ja õigus1954333444281836
Kultuur, keel ja sport2836–924779–38
Elamu ja regioonid3832–253933–6
Transport2224–22–––22
Kaitse ja julgeolek402255411557416
Majandus ja tööturg24––34114109523
Välispoliitika ja ränne1131631126–21

Riik ja õigus

ReformEesti 200EKREIsamaaSDEKeskParempoolsedRohelised

Isamaa

34 lubadust

  • 1. suurendab kaitsekulutusi eesmärgiga viia riigi kaitsevõimekus vastavusse julgeolekukeskkonnaga

  • 2. suurendab kulutused elanikkonnakaitsele ja laiapindsele riigikaitsele

  • 3. kehtestab Eestis elavatele või siia elama asuvatele agressorriik Venemaa kodanikele lojaalsusdeklaratsiooni kohustuse, millega isik kinnitab oma hukkamõistu Venemaa agressioonisõjale; lojaalsusdeklaratsiooniga mitte ühinenud isikute elamisload kuuluvad tühistamisele,

  • 4. piirab Eestis kinnisvara omamist terroristlike riikide, sh Venemaa, kodanikel ja ettevõtetel

  • 5. tühistab Eesti suhtes vaenulike riikide kodanike õiguse hääletada Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel

  • vähendab kohtute töökoormust, vabastades kohtunikud õigusemõistmisega mitteseotud ülesannete täitmisest, lihtsustab menetlusnorme ja viib kohtusüsteemist välja nende ülesannete täitmise, mis oma olemuselt kujutavad sotsiaalteenuseid ja mitte õigusemõistmist,

  • toetab ühiskonna turvalisust suurendavaid kodanikuühendusi ja vabatahtlikke, sh abipolitseinikke ja päästjaid,

  • pöörab erilist tähelepanu korruptsiooni tõkestamisele, tagades seadusloome ajakohastamise ja õiguskaitseorganite tööks vajalikud eelarvevahendid,

  • tõstab päästjate ja politseinike palka,

  • toetab alaealiste õigusrikkumiste ennetamiseks nende suuremat kaasamist huvitegevusse ja õigusrikkujatele mõjusate meetmete kohaldamist.

  • 1. viib lõpule metsanduse arengukava koostamise ja kinnitamise, lähtudes loodusteadlaste, metsateadlaste ja valdkonnaga seotud erinevate osapoolte arvamustest ning säästliku majandamise põhimõtetest

  • 2. algatab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse vastuvõtmise

  • 3. tagab digiriigi toimimiseks, arendamiseks ja turvariskide ennetamiseks iga-aastase baasrahastuse olemasolu

  • 4. reformib kohalike omavalitsuste finantsvabaduse ja -võimekuse suurendamiseks omavalitsuste tulubaasi moodustamise põhimõtteid

  • 5. tagab omavalitsustele keskkonnakaitseliste piirangute korral maamaksu vabastuse hüvitamise

  • Erakond toetab aktiivsete, iseseisvate, eraannetustel ja -initsiatiivil toimivate kodanikuühenduste arengut, eriti neid, mis toetavad eestlust, lasterikkust, kaitsetahet, tervislikke eluviise, arengut, loodushoidu ja kristlikku kultuuripärandit.

    Programm

    toetab aktiivsete, iseseisvate, eraannetustel ja -initsiatiivil toimivate kodanikuühenduste arengut, pöörates erilist tähelepanu eestluse elujõulisust, lasterikkust, kaitsetahet, tervislikke eluviise, majanduslikku, hariduslikku ja kultuurilist arengut, loodushoidu ja kristlikku kultuuripärandit toetavatele kodanikualgatustele,

  • kaasab kolmanda sektori organisatsioone poliitika kujundamisse, otsuste väljatöötamisse ja elluviimisesse,

  • tagab poliitikas osalevate huvirühmi esindavate organisatsioonide rahastamise läbipaistvuse (suuremate annetajate ja rahastajate avalikustamise).

  • näeb riigireformi pideva protsessina demokraatlike institutsioonide tugevdamisel ning riigihalduse kaasajastamisel ja optimeerimisel,

  • piirab bürokraatiat, ülereguleerimist ja ametnike arvu kasvu, toetab kokkuhoidu ning aitab kaasa inimeste vabale eneseteostusele, turumajandusele, omandivabadusele ja ausale konkurentsile,

  • suurendab läbipaistvust ning vähendab teabe asutusesiseseks kasutamiseks määramise praktikat, juurutab mõõdikud ja kontrolli,

  • hindab suurprojektide avalikele huvidele vastavust, kaasates sõltumatuid asjatundjaid, väliseksperte ja kodanikuühiskonna esindajaid,

  • vähendab dubleeritavaid tegevusi, jätkates sarnaste funktsioonide ja asutuste konsolideerimist ning kujundades riigipoolse klienditeeninduse põhimõttel “kõik ühest kohast”,

  • kasvatab Riigikogu ja kodanike rolli poliitika kujundamisel ja valitsuse tegevuse kontrollimisel,

  • toetab suurandmetel põhinevate lahenduste testimist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris ning teeb võimalikult palju suurandmeid avalikkusele masinloetavalt kättesaadavaks,

  • vaatab lähtudes Riigikontrolli soovitustest üle kehtiva riigieelarve seaduse, vähendab eelarveprotsessis mittevajalike andmete kogumist ja aruandlust ning keskendub Riigikogule ja avalikkusele otsustamiseks tegelikult vajaliku informatsiooni esitamisele ja monitoorimisele,

  • seisab vastu avaliku teenistuse politiseerimisele ning peab ametnike valikul esmatähtsaks nende erialast kompetentsust.

  • seab e-riigi fookuse kasutajasõbralike teenuste arendamisele,

  • tagab digiriigi toimimiseks, arendamiseks ja turvariskide ennetamiseks iga-aastase baasrahastuse olemasolu, et digiriik oleks lihtsasti kohandatav, efektiivne, paindlikult arendatav ja erinevates olukordades toimepidev

  • toetab riigile loodud IT-lahenduste eksporti, viies riigi IT-lahenduste tellimise ühe mõõdikuna sisse ekspordipotentsiaali hindamise,

  • vähendab riigile andmete esitamisel koormust, juurutades andmetöötluses andmete ühekordse sisestamise põhimõtet,

  • tõstab elanike teadlikkust küberhügieenist ja -turvalisusest,

  • tagab avalikule sektorile esitatud delikaatsete isikuandmete kaitse ja inimeste võimaluse kontrollida oma andmete kasutamist,

  • arendab e-majandust (loe lähemalt valdkonnast MAJANDUS).

Eesti Keskerakond

28 lubadust

  • Langetada kandideerimisiga Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel 18. eluaastale.

  • Tagada mittekodanike ja alalise elamisloaga kolmandate riikide kodanike hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel.

  • Seadustada presidendi otsevalimine.

  • Suurendada Riigikogu võimalusi kvaliteetselt oma rolli täita. Riigikogu peab suutma valitsuse tööd sisuliselt kontrollida ja hinnata. Tagame tugimeeskonna parlamendiliikmetele, kes parandab teabe kättesaadavust ning analüüsi- ja hindamise võimekust.

  • Suurendada parlamentaarset kuulamist. Rahvaesindusel peab olema õigus senisest rohkem iseseisvalt teavet küsida ja kasutada. Kesksete riigiasutuste juhid peavad vähemalt kord aastas parlamendile aru andma.

  • Tagada valitsuse liikmetele operatiivsem võimalus oma poliitika elluviimiseks.

  • Toetada mitmekesist otsedemokraatiat, näiteks rahvaküsitlused, rahvahääletused, osalusveebid, arutlev hääletamine, planeerimistöötoad ja kaasav eelarve. Arendame koostöös ülikoolidega kodanikuharidust.

  • Seadustada rahvaalgatus, andes 25 000 kodanikule õiguse algatada eelnõu, mida Riigikogu peab menetlema parlamendi täiskogu ees.

  • Rahastada riigieelarvest eesti-, vene- ja ingliskeelse meedia arendamist Eestis, et hoida kogu ühiskond ühtses inforuumis.

  • Langetada kandideerimisõiguslik iga nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel 18. eluaastale.

  • Suurendada seadusloome kvaliteeti ja vähendada läbi riigipoolse reguleerimise üldist bürokraatiat.

  • Tagada Eesti inimeste põhiseaduslikud õigused ning nende kaitse nii kodu- kui ka välismaal. Oma õiguste kasutamine ja tagamine peab olema inimeste jaoks arusaadav ja taskukohane.

  • Suurendada vaidluste ja kaebuste kohtuvälist lahendamist. Õiguskaitsesüsteem peab suutma toimida professionaalselt ja erapooletult.

  • Hüvitada omandireformi käigus tekkinud ebaõiglus neile inimestele, kes oma kodudest välja tõsteti ning kellel puudus võimalus oma elamispind erastada. Kompenseerimisel tuleb lähtuda ekspertidelt tellitud uurimistöös tehtud ettepanekutest ja koostatud andmebaasist.

  • Taastada kohtunike sotsiaalsed tagatised, mis motiveeriksid kohtunike pikaajalist töötamist ja oleksid võrdväärsed Euroopa Liidu liikmesriikides kohtunikele tagatud sotsiaalsete garantiidega.

  • Vähendada seadusandlike meetmetega kohtute töökoormust, vabastades kohtunikud õigusemõistmisega mitteseotud ülesannete täitmisest.

  • Me eraldame kohtute juhtimise Justiitsministeeriumist ja loome sõltumatu, kohtunike kontrolli all oleva haldusorgani, kui kohtutele on tagatud vajalik eelarve. Kohtutel on õigus osaleda riigieelarve koostamisel.

    Programm

    Eraldada kohtute juhtimine Justiitsministeeriumi alt ning luua eraldiseisev sõltumatu ja kohtunike kontrolli all olev kohtute haldusorgan, tingimusel, et kohtutele on tagatud vajalikud eelarvelised vahendid. Tagada kohtutele koos teiste põhiseaduslike institutsioonidega õigus osaleda riigieelarve koostamisel.

  • Viia kriminaaluurimise protsessi sisse täiendused, mis tagaksid kodanike põhiõigused ja uurimisorganite mõistliku menetlusaja kohtueelses uurimises.

  • Toetada kogukondade omaalgatust, ettevõtlikkust ja ühistegevust.

  • Piirata poliitilist reklaami. Loome kõigile erakondadele võrdsed võimalused kampaania mahtude ja ajalise ressursi osas avalikus meedias.

  • Läheneda riigireformile mõistlikult, arvestades inimeste ootusi ning tõstes poliitika ja valitsemise kvaliteeti.

  • Riigi targemat toimimist, selleks tuleb senisest enam poliitikakujundamisse ja valitsemisse tuua ülikoolide ja muud erialateadmust. Kasutame riigijuhtimisotsuste kujundamisel ekspertarvamusi ning ühiskonnauuringuid.

  • Tagada avalikus sektoris haritud, kõrge haldussuutlikkuse ja hea kvalifikatsiooniga töötajad. Töötajate väljaõpe ja täiendkoolitus tuleb korraldada koostöös ülikoolidega.

  • Suurendada kohalike omavalitsuste otsustuspädevust ning eelarvet. Riigi tasandil tuleb lahendada ainult üldriikliku tähtsusega küsimusi. Riigi keskvalitsus, kohalikud omavalitsused, nende liidud ja muud koostöövormid peavad moodustama hästitoimiva mitmetasandilise valitsemise süsteemi.

  • Arendada e-teenuste kvaliteeti ja turvalisust, pidades silmas kogukulusid ja turvariske. Pöörame tähelepanu inimeste põhiõiguste ja privaatsuse kaitsele e-teenuste kasutamisel. E-teenused ei tohi ära lõigata inimeste võimalusi poliitikute ja riigiga otse suhelda.

  • Arendada heategevuses paremaid võimalusi eraraha kaasamiseks. Ettevõtete ja eraisikute annetuste soodustamiseks analüüsime maksupoliitika muutmist.

  • Soodustada sotsiaalset ettevõtlust ning omatulu teenivaid vabaühendusi. Aitame vähendada bürokraatiat sotsiaalse ettevõtluse soodustamiseks ning uute innovaatiliste lahenduste kasutamiseks vabaühendustes.

  • Kutsuda ellu riiklik vabatahtlikkuse register, kuhu on koondatud inimesed, keda riik saab erinevate kriiside lahendamiseks operatiivselt kaasata.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

44 lubadust

  • Panustame lisameetmetesse raske ja organiseeritud kuritegevuse, sh korruptsiooni-, finants-ja majanduskuritegude avastamiseks, kriminaaltulu leidmiseks ja äravõtmiseks.

  • Kehtestame varjendite ehitamise kohustuse uutele kortermajadele ning toetame korteriühistuid keldrite muutmisel varjumiskohtadeks.

  • Toetame e-teenuste eksporti ja osaleme aktiivselt rahvusvahelises koostöös, et hõlbustada riikidevahelist digikoostööd ja arendada õiguslikku raamistikku, mis reguleerib digimajandust, e-teenuseid ja teisi digilahendusi.

  • Riigi juhtimine on läbipaistev, nüüdisaegne ja inimkeskne

  • Loome inimeste ja ettevõtete vajadusi arvestava riigi, kus e-teenused hõlbustavad asjaajamist omavalitsuste ja riigiasutustega.

  • Eraldame piisavalt vahendeid e-riigi ülalpidamiseks, selle taristu arendamiseks ja ühtlustamiseks, et viia e-riigi hüved iga elaniku, ettevõtja, vabaühenduse ja omavalitsuseni.

  • Vähendame oluliselt riigi ja Euroopa Liidu toetustega seotud aruandlust, kattes aruandlusega põhiriskid ja vältides asjatut tööajakulu.

  • Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, sh tasandusfondi mahtu, ning tõstame laenupiiri, et omavalitsused saaksid tagada hariduse, hoolekande, kultuuri ja muude eluks vajalike teenuste kättesaadavuse kõikjal Eestis.

  • Ühtlustame riigi regionaalhaldust, et vajalikud riiklikud teenused oleksid piirkonniti paremini kättesaadavad ning riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning vabaühenduste ja ettevõtete koostöö piirkondades oleks tulemuslikum.

  • Tugevdame riigikogu rolli riigielu oluliste küsimuste käsitlemises, valdkondlike arengukavade ning õigusloomeplaanide koostamises, nende elluviimise seiramisel ja hindamisel.

  • Muudame riigieelarve tegevuspõhiseks, selle eesmärgid mõõdetavaks ning eelarve esitusviisi arusaadavaks mitte-ekspertidele. Arendame välja kaasava eelarveprintsiibid riigi tasandil.

  • Teeme avaliku sektori andmed infoühiskonna põhiõigusena kättesaadavaks, et muuta valitsemine tõhusamaks, kaasata kodanikke, võimaldada sotsiaalset innovatsiooni ja majanduse arengut.

  • Vaatame muutunud julgeolekuolukorras üle avaliku teabe seaduse ning seame täpsemad piirid, millised andmed peavad olema avalikud ja millised ei tohiks seda olla.

  • Seisame selle eest, et teenuste digistamisega muutuks avalik teenus paremaks ning digiteenused ei jätaks ühiskonnas kõrvale inimesi, kes eelistavad traditsioonilist paberil ja näost näkku asjaajamist.

  • Arendame proaktiivseid teenuseid, mille puhul riik pakub teenust elusündmuste põhiselt (nt lapse sünd) või vajaduspõhiselt andmete alusel (nt renoveerimistoetused, päästeameti teenused).

  • Kujundame suure teenusvajadusega valdkondades litsentseeritud teenusepakkujate ja nõustajate võrgustikud, mida inimesed saavad usaldada (tasuta õigusabi abivajajatele, energiaauditi teenus jmt).

  • Suurendame riigi võimekust hankida innovatsiooni ja uut teadmist ning vähendame hirmu ebastandardsete sihitumate hangete läbiviimise ees.

  • Toetame e-residentsuse edasiarendamist,arvestades praeguse maailma võimaluste ja ohtudega.

  • Teeme riigiasutuste ülalpidamise kokkuhoidlikumaks, nt ühiste haldus-ja tugiosakondade loomisega.

  • Hoiame ära avaliku teenistuse politiseerimise.

  • Pooldame avaliku teenistuse palgasüsteemi suuremat läbipaistvust.

  • Eestis on aktiivsed ja võimekad kogukonnad ja vabaühendused

  • Loome seadusliku raamistiku võimeka sotsiaalse ettevõtluse sektori arenguks. Kujundame Eestile sobivad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammid ja finantsmeetmed.

  • Loome läbipaistvad ja sotsiaalselt õiglased tingimused vabatahtliku töö tegemiseks, sealjuures vaatame üle vabatahtlike sotsiaalse kindlustamise ja lähetamise reeglid.

  • Suurendame noorte, eakate ja eesti keelest erineva kodukeelega inimeste poliitikas ja ühiskonnaelus osalemist ning arendame välja mudelid nende paremaks kaasamiseks.

  • Suurendame vabaühenduste rolli poliitika kujundamises ning tagame üleriigilistele kodanikuühendustele sõnaõiguse Riigikogu komisjonide töös.

  • Võtame seadusandlikud otsusedvastu avalikule arutelule ja mõjuanalüüsile toetudes.

  • Sätestame, et olulisematele seaduseelnõudele lisatakse riskianalüüs selles kavandatavate muutuste keskkonna-ja sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse aspektist.

  • Toetame koosloome ja disainmõtlemise kasutamist iga valitsemistasandi poliitikakujundamises ja teenuste väljaarendamisel koostöös eri elanikerühmade, kogukondade ja vabaühendustega.

  • Toetame riigi ja omavalitsuste oluliste partnervabaühenduste professionaliseerumist ning muudame nende rahastuse stabiilsemaks.

  • Arendame annetuskultuuri ja regulatiivset raamistikku, et ka eraettevõtjatel oleks lihtsam toetada ühiskondlike algatusi ning organisatsioone.

  • Soodustame aktiivsete, võimekate ja läbipaistvate huvikaitseorganisatsioonide teket ning tugevdame vabaühenduste huvikaitsevõimekust.

  • Toetame vabaühenduste ümarlaudade toimimist ning vabaühenduste koostööd katus-ja esindusorganisatsioonides.

  • Toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset kaasamist üleriigiliste katusorganisatsioonide ja esindusorganisatsioonide töösse.

  • Tugevdame usuorganisatsioonide võimekust osaleda kogukonnatöös, ennetada ja lahendada sotsiaalseid probleeme ning edendame usuühenduste koostööd

  • Poliitika rajaneb ausale ideede konkurentsile

  • Tõhustame järelevalvet erakondade rahastamise ja kulutuste üle ja tugevdame Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni rolli ja laiendame selle volitusi.

  • Loome avaliku registri Riigikogu liikmete kohtumistest lobistidega ning kohustame Riigikogu liikmeid edastama infot oma kohtumistest huvirühmadega, kes soovivad seadusloome protsessi suunata.

  • Piirame erakondade Riigikogu ja kohalike omavalitsute valimiste valimiskampaania kulude mahtu.

  • Muudame selgemaks Riigikogu liikmete, Vabariigi Valitsuse liikmete ning kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste liikmete suhtes kehtivad lobistidelt kingituste vastuvõtmise reegleid.

  • Piirame annetuste mahtu, mida ühelfüüsilisel isikul on lubatud kokku annetada ühele erakonnale, 50000 euroga kalendriaastas.

  • Piirame tasulise välireklaami võimalusi ning korrastame välireklaami valimistel. Tagame avalikus ruumis tasuta reklaamitahvlid, kuhu erakonnad saavad paigutada võrdse suurusega valimisplakatid.

  • Vähendame erakonna registreerimiseks vajaliku liikmete arvu 500-lt 300-le.

  • Lõpetame võimaluse olla korraga Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liige.

Parempoolsed

18 lubadust · Ei kuulu Riigikokku

  • viia läbi riigi tegevus- ja kuluaudit, loobuda kulude automaatsest indekseerimisest ning minna üle vajaduspõhisele lähenemisele;

  • kasutada kriisi keskvalitsuse ametnikkonna kärpimiseks vähemalt 10% võrra ning üleminekuks andmepõhisele riigihaldusele;

  • likvideerida kattuvad funktsioonid ametite sees, näiteks ei pea iga riigiasutus üleval pidama eraldi tugiteenuste üksusi või autoparke. Enamikke teenuseid saab korraldada riigisektori üleselt või osta sisse erasektorist;

  • peatada õigusloome vohamisest põhjustatud halduskoormuse kasv ning kehtestada põhimõte, et uute õigusaktide rakendamine tuleb lahendada olemasoleva ametnike ressursiga.

  • koondada teenused inimeste tegelikest vajadustest lähtuvalt, liites kattuvate ülesannetega asutused ja ametid ning vähendades ühtlasi haldus- ja tööjõukulusid;

  • parandada teenuste kvaliteeti ja muuta asjaajamine lihtsamaks, andes võimalikult paljud teenused ja tegevused üle erasektorile, elavdades samal ajal majandust ning vältides riigisektori konkureerimist eraettevõtlusega;

  • käivitada haldusreformi järgmine etapp, lähtudes haldusjaotuse maakonnapõhisest struktuurist. Ühtlasi anda omavalitsustele suurem rahaline sõltumatus;

  • käivitada riigiettevõtete erastamine, alustades ettevõtetest, mille erastamine ei too kaasa täiendavat regulatsioonivajadust ega konkurentsiameti poolset sekkumist: AS Eesti Post, AS Operail, AS Nordic Aviation Group AS, AS Levira jt;

    Rahandusministeeriumi arvamus: Eesti Posti ja Levira erastamised vajavad regulatsioonide muutmist

  • kaasata seni avaliku sektori poolt domineeritud võtmeteenuste, nagu haridus ja meditsiin, pakkumisel rohkem eraraha ning suurendada teenusepakkujate vahelist konkurentsi.

  • Kehtestame ettevõtlusrahu. Selleks kärbime massilist õigusloomet ja reeglite pidevat muutmist, et vähendada kaasnevat halduskoormust ja lisakulu.

  • Muudame kohtumenetlused lihtsaks ja kiireks.

  • Piirame inimeste ja ettevõtjate solgutamist ametkondade poolt. Viime lõpuks ellu printsiibi, et andmeid esitatakse riigile vaid ühte kohta ja ühe korra.

  • Vähendame riigi osalust äritegevuses läbi ettevõtete erastamise ning börsile viimise.

  • Vaba ühiskonna ja majanduse konkurentsivõime kaitsmiseks viime Eesti korruptsioonivabaduse indeksis maailma esimeseks.

  • Lõpetame Riigikogu katuserahad ja valitsuserakondade ühiskassa ehk riigieelarve raha jagamise poliitilistele lähikondlastele.

  • Muudame avalikud teenused ja menetlused reaalajas jälgitavaks, nagu klient saab täna jälgida postipaki teekonda.

  • Seisame selle eest, et Eesti jääks kindlaks meile omastele läänelikele väärtustele - tugev kodanikuühiskond, aus ja läbipaistev riigijuhtimine, sõltumatud institutsioonid ja sõnavabadus.

  • Kaitseme Eesti esindusdemokraatia traditsiooni ning kindlustame parlamendi ja kohalike omavalitsuste sisulist rolli riigi ja kohaliku elu juhtimisel.

Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.