Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Pered ja sotsiaalkaitse
Isamaa
33 lubadust
1. viib läbi perepõhise pensionireformi, suurendades lapse eest ettenähtud 3,5- aastakoefitsendilise pensionilisa 7 aastakoefitsendini,
2. juurutab esmatasandi arstiabi osutamisel patsiendilepingu, mis motiveerib perearste ja inimesi koostama patsiendi tervise jälgimise juhendi ja isikliku terviseplaani
3. parandab koduhoolduse kättesaadavust, suurendades võimalusi selle rahastamiseks ja koduste hooldusteenuste mitmekesistamiseks
4. suurendab ja mitmekesistab inimeste ja tööandjate võimalusi tervisekulutuste korvamiseks ning omaosaluse koormuse vähendamiseks, sh suurendab maksuvaba “tervisekonto” 200 euroni kvartalis
viib läbi perepõhise pensionireformi:
suurendab lapse eest ettenähtud 3,5-aastakoefitsendilise pensionilisa 7 aastakoefitsendini; reformi tulemusena saab lapse üles kasvatanud ema või isa iga lapse eest aastas lisapensioni ca ühe keskmise kuupensioni ulatuses,
laiendab õiguse pensionilisale ka peale 31.12.2012 sündinud lapse vanemale, kes ei ole ühinenud teise pensionisambaga.
peab esmatähtsaks inimeste iseseisvat toimetulekut ning töiste sissetulekute ja pensionide vastavust sotsiaalsetele vajadustele, selleks:
käivitab koos teiste vastutusvaldkondadega töökohtade ja ettevõtete struktuuri ümberkujundamise sellisel moel, et igaühe töö tulemusena luuakse rohkem väärtust, tõstetakse tootlikkust ja seeläbi saab maksta kõrgemaid palkasid,
töötab välja motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks,
muudab kogumispensioniga liitunute ja mitteliitunute isikliku pensioniosa arvestuse õiglaseks,
analüüsib sotsiaalmaksu kohustuse töötaja ja tööandja vahel jagamise võimalust ja põhjendatust,
peab vajalikuks toetada noorte võimalusi eluaseme soetamiseks.
peab vajalikuks suurendada sotsiaalteenuste mahtu, selleks:
laiendab kohalike tervisekeskuste võimalusi kodus elavate abivajajate teenindamiseks,
loob arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks nii, et koduteenused on soodsamad kui hooldekodusse paigutamine,
jätkab tugiteenustega sotsiaaleluruumide rajamise toetamist,
jätkab kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel ning toetab valdkonna töötajate pädevuse tõstmist ja palgakasvu,
kujundab mitmekesise ja mitmeallikalise hooldusteenuste rahastamise, sh töötab väljavõimaluse olemasoleva kinnisvara alusel hooldusteenuste ja eluaegse hoolduskindlustuse saamiseks,
parandab sotsiaaltoetuste sihipärast ja vajaduspõhist määramist, rakendades pilootprojektina isikliku sotsiaalteenuste eelarve süsteemi, kus inimene saab ise raha kasutada lähtuvalt kõige tõhusamatest ja ökonoomsematest lahendustest,
kujundab sotsiaalabi süsteemi kriisiolukordade puhul, sh kaasajastab vältimatu sotsiaalabi tingimused ning seob kriisiolukordade abi korraldamise juhendid ja põhimõtted otseselt
elanikkonnakaitse programmidega (tsiviilkaitse),
toetab erivajadustega inimeste toimetulekut:
kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse,
tagab tööealistele erivajadustega inimestele sobivad võimalused tööelusosalemiseks,
muudab teenuste korralduse paindlikumaks ja inimesekesksemaks, tagades ka võimaluse tihedamaks suhtluseks lähedastega,
käivitab innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks, arendab erivajadustega inimestega töötavate spetsialistide erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist,
töötab välja psüühiliste haigustega erihooldusvajadusega inimeste toetamise teenuse.
ajakohastab puudega laste toetuste suurused ning tugiteenuste korralduse,
tagab abivajadusega lastele põhilise toe lasteaias ja koolis, kus nad viibivad suurema osa ajast,
ühendab lapse erivajaduse hindamised eri valdkondades, et vähendada hindamise mahtu, dubleerimist ja abi saamisele kuluvat aega ning suunata vabanevad eelarvevahendid reaalsetesse teenustesse,
töötab välja arusaadava ja lihtsa tugisüsteemi erivajadusega lapse vanemale, mis automatiseerib andmepäringud ning vähendab taotluste esitamist,
pakub suure hooldus- ja abivajadusega laste vanematele elukorralduslikku ja vaimse tervise tuge, mis aitab leevendada pidevast hoolduskoormusest tulenevaid probleeme.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
16 lubadust
tõstame peretoetusi ja vanemahüvitisi;
vähendame lasteaia kohatasu;
seome pensioni selgemalt laste arvuga;
vähendame iga alaealise lapse pealt last kasvatava vanema tulumaksu 5% võrra;
loome soodsa kodulaenu ja kustutame sellest neljandiku iga uue lapse sünniga;
viime läbi õppelaenu ja õppetoetuste reformi; kustutame õppelaenu pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last.
Langetame diisli-, bensiini- ja gaasiaktsiisi Euroopa Liidu miinimumini.
Langetame ravimite käibemaksu soodusmäära üheksalt protsendilt viiele protsendile ja toiduainete käibemaksu kahekümnelt protsendilt viiele protsendile.
Langetame elektri hinna kriisieelsele tasemele, eemaldades elektri tootmiskulust CO2 kvoodi, langetades keskkonna- ja kaevandustasusid ning lõpetades taastuvenergiatasude maksmise. Nimetatud sammude astumise järel on elektri hind 3 senti kWh eest.
Rahandusministeeriumi arvamus: MKM ja RM hinnangul ei ole CO2 kulu eraldamine elektrienergia tootmiskulust praeguse EL regulatsiooni valguses võimalik.
Käivitame Eesti Energia Narva jaamades kolm seisvat plokki, mis toovad turule juurde 500 MW tootmist ja tagavad Eesti tiputarbimise vajaduse. Muudame Eleringile kuuluva Kiisa gaasijaama eraldi tootmisettevõtteks ning toome toodangu turule.
Rahandusministeeriumi arvamus: Tegu on plokkidega, mis ei vastanud alates 2016. aastast keskkonnanõuetele ja on tänaseks suletud. Plokid on täielikult amortiseerunud ja maha kantud. Neid plokke ei ole enam Enefit Poweri kompleksloa koossseisus. Nende käivitamine juriidiliselt võimatu ja tehniliselt ettearvamatute takistustega.
Alustame ettevalmistusi ohutu tuumaenergia kasutuselevõtuks.
Majanduse elavdamiseks ehitame välja neljarealised maanteed Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva.
Lõpetame majanduslikult kahjuliku ja ebamõistlikult kalli Rail Balticu projekti, arendades selle asemel senist raudteevõrku (Tallinn-Rohuküla, Tallinn-Pärnu, Tartu-Riia Eesti-poolne osa).
Rahandusministeeriumi arvamus: Rail Balticu raudteeühenduse rajamine (valmimise ja toimimise tagamine) on lepitud kokku Riigikogus ratifitseeritud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppega (https://www.riigiteataja.ee/akt/204072017002 ). Samuti on RB rajamine Eesti jt Balti riikide ülesanne EL üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse (nr 1315/2013, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1315&from=EN ) kohaselt ning Euroopa Komisjoni rakendusotsuse „Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori piiriülese projekti Rail Baltica kohta“ (nr C(2018)6969) kohaselt (neist viimane otsus on Eesti, Läti ja Leedu kõrval suunatud ka Poolale ja Soomele).
Maksame hinnatõusu kompenseerimiseks alla keskmist pensionit saavatele pensionäridele aastas ühe lisapensioni ehk 13. pensioni.
Tõstame miinimumpalga 0,6 keskmise palgani, s.t 2023. aastal 1050 euroni.
Rahandusministeeriumi arvamus: Alampalk lepitakse Eestis tava kohaselt kokku tööandjate ja töövõtjate esindajate poolt. Valitsus ainult kinnitab nende ettepaneku seaduses.
Tõstame keskmise pensioni järgmise nelja aasta jooksul 1200 euroni ehk 70 protsendini Soome keskmisest pensionist.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.