Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Pered ja sotsiaalkaitse
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
16 lubadust
tõstame peretoetusi ja vanemahüvitisi;
vähendame lasteaia kohatasu;
seome pensioni selgemalt laste arvuga;
vähendame iga alaealise lapse pealt last kasvatava vanema tulumaksu 5% võrra;
loome soodsa kodulaenu ja kustutame sellest neljandiku iga uue lapse sünniga;
viime läbi õppelaenu ja õppetoetuste reformi; kustutame õppelaenu pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last.
Langetame diisli-, bensiini- ja gaasiaktsiisi Euroopa Liidu miinimumini.
Langetame ravimite käibemaksu soodusmäära üheksalt protsendilt viiele protsendile ja toiduainete käibemaksu kahekümnelt protsendilt viiele protsendile.
Langetame elektri hinna kriisieelsele tasemele, eemaldades elektri tootmiskulust CO2 kvoodi, langetades keskkonna- ja kaevandustasusid ning lõpetades taastuvenergiatasude maksmise. Nimetatud sammude astumise järel on elektri hind 3 senti kWh eest.
Rahandusministeeriumi arvamus: MKM ja RM hinnangul ei ole CO2 kulu eraldamine elektrienergia tootmiskulust praeguse EL regulatsiooni valguses võimalik.
Käivitame Eesti Energia Narva jaamades kolm seisvat plokki, mis toovad turule juurde 500 MW tootmist ja tagavad Eesti tiputarbimise vajaduse. Muudame Eleringile kuuluva Kiisa gaasijaama eraldi tootmisettevõtteks ning toome toodangu turule.
Rahandusministeeriumi arvamus: Tegu on plokkidega, mis ei vastanud alates 2016. aastast keskkonnanõuetele ja on tänaseks suletud. Plokid on täielikult amortiseerunud ja maha kantud. Neid plokke ei ole enam Enefit Poweri kompleksloa koossseisus. Nende käivitamine juriidiliselt võimatu ja tehniliselt ettearvamatute takistustega.
Alustame ettevalmistusi ohutu tuumaenergia kasutuselevõtuks.
Majanduse elavdamiseks ehitame välja neljarealised maanteed Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva.
Lõpetame majanduslikult kahjuliku ja ebamõistlikult kalli Rail Balticu projekti, arendades selle asemel senist raudteevõrku (Tallinn-Rohuküla, Tallinn-Pärnu, Tartu-Riia Eesti-poolne osa).
Rahandusministeeriumi arvamus: Rail Balticu raudteeühenduse rajamine (valmimise ja toimimise tagamine) on lepitud kokku Riigikogus ratifitseeritud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppega (https://www.riigiteataja.ee/akt/204072017002 ). Samuti on RB rajamine Eesti jt Balti riikide ülesanne EL üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse (nr 1315/2013, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1315&from=EN ) kohaselt ning Euroopa Komisjoni rakendusotsuse „Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori piiriülese projekti Rail Baltica kohta“ (nr C(2018)6969) kohaselt (neist viimane otsus on Eesti, Läti ja Leedu kõrval suunatud ka Poolale ja Soomele).
Maksame hinnatõusu kompenseerimiseks alla keskmist pensionit saavatele pensionäridele aastas ühe lisapensioni ehk 13. pensioni.
Tõstame miinimumpalga 0,6 keskmise palgani, s.t 2023. aastal 1050 euroni.
Rahandusministeeriumi arvamus: Alampalk lepitakse Eestis tava kohaselt kokku tööandjate ja töövõtjate esindajate poolt. Valitsus ainult kinnitab nende ettepaneku seaduses.
Tõstame keskmise pensioni järgmise nelja aasta jooksul 1200 euroni ehk 70 protsendini Soome keskmisest pensionist.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.