Lubaduste võrdlus teemade kaupa
Erakondade 2023. aasta lubadused kõrvuti: vali tabelis teema ja erakonnad seisavad selle all veergudes. Tabeli arvud näitavad, mitu lubadust erakonnal on teema kohta. See on sõnastuste kõrvutamine, mitte hinnang.
| Teema | Reform | Eesti 200 | EKRE | Isamaa | SDE | Kesk | Parempoolsed | Rohelised |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maksud ja eelarve | 9 | 25 | – | 28 | 3 | 26 | 13 | 21 |
| Energeetika ja kliima | 38 | 38 | – | 22 | 19 | – | – | 19 |
| Loodus ja põllumajandus | 38 | 45 | – | 50 | 13 | 73 | – | 56 |
| Tervishoid | 25 | 26 | 16 | 47 | 49 | 43 | – | 41 |
| Haridus ja teadus | 40 | 34 | – | 38 | 9 | 59 | 4 | 67 |
| Pered ja sotsiaalkaitse | 21 | 24 | 16 | 33 | 72 | 55 | 3 | 20 |
| Riik ja õigus | 19 | 54 | 33 | 34 | 44 | 28 | 18 | 36 |
| Kultuur, keel ja sport | 28 | 36 | – | 92 | 47 | 79 | – | 38 |
| Elamu ja regioonid | 38 | 32 | – | 25 | 39 | 33 | – | 6 |
| Transport | 22 | 24 | – | 22 | – | – | – | 22 |
| Kaitse ja julgeolek | 40 | 22 | 55 | 41 | 15 | 57 | 4 | 16 |
| Majandus ja tööturg | 24 | – | – | 34 | 114 | 109 | 5 | 23 |
| Välispoliitika ja ränne | 11 | 3 | 16 | 31 | 1 | 26 | – | 21 |
Haridus ja teadus
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
0 lubadust
Selle teema kohta lubadusi pole.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
9 lubadust
Lõpetame Narva soojuselektrijaamades puidu põletamise.
Hoiame ära puidu Eestist väljaveo toorainena ning suurendame Eesti puidutööstuse võimekust väärindada puitu mööblitööstuses, ehituses ja muus pikaajaliselt süsinikku siduvas ja suuremat tulu toovas tootmises. Toetame puidu väärindamisega seotud teadustööd ja rakendusuuringuid.
Koolitame 4 aastaga poole Eesti elanikkonnast elanikkonnakaitse koolitustel.
Käivitame koostöös Kaitseliiduga arutelu noorteorganisatsioonide töö tõhustamiseks ja võimalikuks ühendamiseks.
Rakendame üldhariduskoolides laiapindse riigikaitse õpetuse ja käivitame regulaarsed elanikkonnakaitse harjutused.
Toome tagasi noorsoopolitseinikud.
Võtame Ukraina sõja õppetunnid arvesse Kaitseväe kõigi tasandite juhtide ettevalmistusel ja koolituste korraldamisel.
Parendame riigikaitselist haridust, tagame heal tasemel riigikaitseõppe kõigis koolides. Kasutame paremini Balti Kaitsekolledži rahvusvahelist potentsiaali.
Toetame Eesti rahvusliku kaitsetööstuse arendamist, kaitsealast teadus-ning arendustegevust ning kaitsetööstusettevõtete koostööd rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtetega.
Isamaa
38 lubadust
suurendab kõrgkoolide rahastamist, rõhuga eestikeelsetel õppekavadel ning aitab kaasa Eestisse pikaks ajaks jäävate välisõppejõudude eesti keele omandamisele, et nad saaksid osaleda asjaajamisel ja õpetada ka eestikeelsetel õppekavadel,
korraldab kõrgkoolide rahastamise lähtudes eesmärgist soodustada eesti teaduskeele arengut:
bakalaureuse- ja magistritasemel tuleb tagada eestikeelne õpe; juhul kui õppekava on ingliskeelne, siis peab olema ka sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalus,
ülikoolid peavad välisüliõpilastele kõigil tasemetel pakkuma eesti keele ja kultuuri õpet,
vähemalt 50% doktorantuuri lõpetajatest peavad oskama eesti keelt B2 tasemel,
võõrkeelsetele väitekirjadele tuleb lisada ammendav eestikeelne kokkuvõte, et edendada eesti teaduskeele arengut.
tõstab õpetaja töötasu alammäära 125 %-ni Eesti keskmist palgast,
eraldab vahendid alushariduse ja huvikoolide õpetajate palgatõusuks, makstes selleks riigipoolset palgatoetust analoogiliselt treenerite ning laulu- ja tantsukollektiivide juhtide palgasüsteemile,
väärtustab õpetaja kandvat rolli eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisel läbi aegade ning kaitseb õpetajat selles töös,
õpetajakutse populariseerimiseks jätkab ülikoolide pedagoogilistel erialadel stipendiumi maksmist, loob nõustamissüsteemi ja toetab alustavale õpetajale tuge pakkuvaid algatusi,
taastab õpetaja karjäärimudeli, milles kvalifikatsiooni tõstmine toob kaasa suurema palga,
vähendab õpetaja koormust,
suurendab klassijuhataja palgalisa,
toetab jätkuvalt põhimõtet, et lasteaiaõpetaja töötasu peab olema vähemalt 90% kooliõpetaja töötasu alammäärast bakalaureusekraadi ja 100% magistrikraadi omamisel.
tagab eestikeelse kõrghariduse kättesaadavuse,
tagab Eesti kultuuri elujõu hoidmiseks ja majanduses lisaväärtuse loomiseks teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise 1% SKT-st,
võimaldab tõsta ülikooli professori palgamäära Eesti keskmisest 4-kordseks,
kaasprofessoril 3-kordseks ja doktorikraadiga lektoril 2-kordseks; selle rakendamiseks viib sisse vajalikud muudatused kõrgkoolide rahastamise alustesse,
tõstab õppelaenu piirmäära, pikendab tagasimakseperioodi ning tagab lapsevanemaks saamisel õppelaenu osalise kustutamise,
otsib võimalusi motiveerida Eestis kõrghariduse omandanud inimesi oma haridust just Eestis rakendama.
viib kutsehariduse õppekavad ja koolivõrgu vastavusse tööturu vajadustega,
kaasab tööandjad koostöösse kutse- ja kõrgharidusvõrgustikuga, loob tõhusa töökohal toimiva kutseõppe süsteemi ning jätkab ja laiendab õpipoisikoolitust ja teisi tööpraktika vorme eesmärgiga anda noortele tööeluks vajalikud oskused,
kasvatab õpilase valikuvabadust, kaotades barjäärid ja nn tupikteed noore liikumiselharidussüsteemis ning pakub kutsekoolide ja gümnaasiumide ühisõppekavu,
tagab kutseõppeasutuse lõpetajale gümnaasiumi lõpetajaga võrdsed võimalused õpingute jätkamiseks.
kujundab kõigi haridustasemete õppekavad vastavalt Eesti ühiskonna ja õpilaste arengu vajadustele, sh
viib gümnaasiumis ja kutsekoolis sisse kohustusliku riigikaitseõpetuse, et tagada noortele vajalikud teadmised kriisiolukorras tegutsemiseks,
Rahandusministeeriumi arvamus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kohustuslike kursuste arv kinnitatud. Seetõttu eeldab ettepanek põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist.
pöörab erilist tähelepanu eesti rahvuse, keele ja kultuuri, religioonide ja vaimse pärandi, terve perekonna loomise ja hoidmise ning rahatarkuse alase teadlikkuse tõstmisele,
suurendab koolide otsustusõigust kooli eripärast lähtuva valikainete programmi pakkumisel,
lõimib üld- ja kutsehariduse ühisõppekavad, andmaks lisavõimalusi nii gümnaasiumide kui ka kutseõppeasutuste õpilastele,
arendab lapses ja noores tööharjumust koostöös koolide tööõpetuse valdkonna, huvijuhtide ja ettevõtjatega; soodustab lastele töö pakkumist suveperioodil, otsides võimalusi talupidajate kaasamiseks ja lastelaagrite sidumiseks maaettevõtlusega,
tagab riigi-, munitsipaal- ja erakoolidele ühetaolised rahalised võimalused hariduse pakkumiseks, et toetada haridussüsteemi mitmekülgsust,
seisab vastu koolikiusamisele, toetab koolide kiusamisvabaks muutmise programme ninghoolitseb õpilaste vaimse tervise eest,
töötab välja ja rakendab koolijuhtide atesteerimise süsteemi, et tagada õppeasutuste kõrge tase,
võimaldab mitmekülgset huviharidust.
arendab koostöös kõrgkoolidega mikrokraadide süsteemi, et laiendada täiskasvanute enesetäiendusvõimalusi,
laiendab koostöös töötukassa ja ettevõtjatega karjääripöörde ja praktikaõppe võimalusi, et suurendada paindlikkust tööturul,
loob motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks, sh tõstab eakate teadlikkust digi- ja nutivaldkonnas ning arendab erivajadustega inimeste võimalusi tööelus osalemiseks.
4. viib lasteaiad, koolid ja kaitseväelised asutused üle mahetoitlustamisele, eelistades kohalikku toorainet
Eesti Keskerakond
59 lubadust
Kahekordistada riigipoolset rahastust haridusasutuste toitlustusele. Tagame kõigile lasteaia ning koolilastele riigi poolt rahastatud tervisliku eestimaise toidu.
Tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht. Kompenseerime kohalikele omavalitsustele sellega kaasnevad kulud.
Võimaldada igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures.
Me tõstame õpetajate keskmise palga lähiaastatel 3000 euroni ning suurendame teiste haridustöötajate palku, hoides need konkurentsivõimelisena. Palgaläbirääkimistesse kaasatakse ametiühingute esindajad.
Programm
Tõsta õpetajate keskmine palk lähiaastatel 3000 euroni ning suurendada riigi ja omavalitsuse koostöös teiste haridustöötajate palkasid, hoides need konkurentsivõimelisena võrreldes Eesti keskmise palgaga. Peame oluliseks, et haridustöötajate palgaläbirääkimistesse oleksid kaasatud ametiühingute esindajad.
Suurendada alustava õpetaja ja tugispetsialisti lähetustoetust 25 000 euroni.
Toetada haridusasutuste juhtkondade töötasude vastavusse viimist õpetajate palgaga ning kompetentsi- ja karjäärimudelitega.
Suurendada riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös lasteaiaõpetajate ja tugipersonali palkasid. Tagada üle Eesti alushariduse kvaliteet ja kättesaadavus.
Väärtustada eripedagooge, sotsiaalpedagooge, koolipsühholooge, huvijuhte ja logopeede õpetajatega võrdselt. Pöörata senisest rohkem rõhku eripedagoogide koolitamisele ja nende teenuste kättesaadavuse parandamisele haridusasutustes.
Tagada riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös huvikooli õpetajate ja treenerite palgatõus. Seome huvihariduse ja treenerite palgad õpetaja alampalgamääraga.
Tagada hea ja turvaline hariduskeskkond kõikides Eesti omavalitsustes. Käivitame investeeringute programmi korrastamaks ning kaasajastamaks meie haridusasutused üle Eesti.
Toetada programme, mis õpetavad õpilastele liikumisharjumusi ja tervislikke eluviise. Teeme selleks koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, haridusasutuste, lapsevanemate ning erasektoriga.
Tagada koolide rahastuses regionaalse eripäraga arvestamine. Meie eesmärk on hoida avatuna koolid ja haridusasutused väiksemates Eesti asulates.
Tõsta õpetajate haridustehnoloogilist pädevust ja siduda õppekavad rohkem innovaatiliste lahendustega nii iseseisvas töös kui ka koolitunnis.
Me tagame piisavalt õpetajaid ja tugispetsialiste ning toetame koole õppevahendite hankimisel. Keskerakond ei toeta poliitkampaania korras tehtavat üleminekut eestikeelsele haridusele, mis ohustab õppekvaliteeti ja õpetajate olemasolu.
Programm
Tagada riikliku õppekava rakendamiseks piisaval hulgal õpetajaid ja tugispetsialiste ning toetada koole õppevahendite koostamisel ja hankimisel. Eestikeelse hariduse arendamise protsessis peab tagama, et üldhariduskoolide õpilaste teadmiste tase ja õppetöö kvaliteet ei lange. Keskerakond ei toeta poliitkampaania korras läbiviidavat üleminekut eestikeelsele haridusele, mis seab ohtu õppekvaliteedi ja vajalike õpetajate tagamise nii eesti- kui venekeelsetes koolides.
Me võimaldame vene emakeelega õpilastele osaliselt vene- või kakskeelset õpet koos süvendatud eesti keele õppega. Toetame riiklikult keelekümblust ja lõimitud õppekavasid alus- ja üldhariduses.
Programm
Võimaldada õppekvaliteedi tagamiseks vene emakeelega õpilastele osaliselt vene- või kakskeelset õpet koos süvendatud eesti keele õppega, et tagada neile vajalike teadmiste omandamine ning paremad võimalused edasiõppimiseks ja kutse omandamiseks. Toetame riiklikult erinevate keelekümblusmetoodikate ja lõimitud õppekavade kasutamist alus- ja üldhariduses.
Jätkata ja suurendada programmi "Eestikeelne õpetaja haridusasutuses", mille raames riik palkab eestikeelseid õpetajaid venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse.
Toetada eesti keele õpet välisriigi koolides, kus õpivad Eesti lapsed. Laiendame vabalt kättesaadavat eestikeelset digiõppevara.
Muuta kehtivaid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimusi, et tagada selgem ja ühetaoline koolilõpetajate kohtlemine edasiõppimisel.
Vähendada üldhariduskoolide õpetajate halduskoormust ja bürokraatiat, suurendades koolides tugipersonali osakaalu.
Parandada tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostööd kindlustamaks lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavus ning kvaliteet olenemata lapse elukohast ja haridusliku erivajaduse olemasolust.
Arendada õpilasesinduste võrgustiku tööd kõikides haridusasutustes.
Muuta lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid ja kutsekoolid turvaliseks ning kiusamisvabaks. Rakendada senisest tõhusamaid meetmeid koolivägivalla ennetamiseks ning aidata ohvreid professionaalse nõustamise kaudu.
Edendada koostöös lapsevanemate ja õpetajatega põhihariduse raames sotsiaalmeedias käitumise norme, kaitsmaks iga lapse identiteeti ning vältimaks virtuaalkiusamist.
Laiendada koolides tehnoloogia-, robootika- ja programmeerimisõpet. Tagame igale kooliõpilasele vahendid IT-ainete õppimiseks.
Panustada haridusprogrammis senisest rohkem isamaalisse kasvatusse, riigikaitseõpetus koolides peab olema kohustuslik osa õppeprogrammist.
Toetada usundiõpetuse laialdasemat pakkumist valikainena.
Laiendada üldhariduskoolides autokooli teooria ja sõiduõpet võimaldamaks koolilõpetajal saada riigi toetusega B-kategooria autojuhiload.
Suurendada liikluskasvatuse õppemahtu esimeses ja teises kooliastmes.
Toetada igapäevaste rahaliste otsustega seotud teemade ehk finantskirjaoskuse lülitamist kooliprogrammi. Arendame üldhariduskoolides investeerimisõpet.
Rajada hariduslike erivajadustega lastele senisest rohkem eraldi koole. Hariduslike erivajadustega õpilastel peab olema võimalus õppida endale sobivas haridusasutus.
Tagada erivajadustega õppuritele paremad õppimisvõimalused kutsekoolides.
Arendada õppijakeskset hariduslugu kui personaalse õpitee ja elukestva õppe keskkonda.
Soodustada tööandja võimalusi oma töötajatele lastehoiuteenuse pakkumiseks, selleks vaatame üle kehtivad regulatsioonid.
Tagada igale põhikooli õpilasele koolipäeva õppeprogrammi raames vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist.
Tagada Eesti üliõpilastele võimalus omandada tasuta ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist kõrgharidust. Peame vajalikuks hoida ja arendada kõrghariduse omandamist eesti keeles.
Tõsta riiklikku rahastust kõrgkoolidele lähiaastatel 1,5 protsendini SKP-st.
Hoida riigi poolt teadus- ja arendustegevuse rahastust 1 protsendi tasemel SKP-st.
Tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastust erasektori poolt 2 protsendini SKP-st. Toetame vajalikke meetmeid soodustamaks erasektori investeeringute osakaalu tõusmist teadus- ja arendustegevuses.
Suurendada koostööd kõrgharidusasutuste ja erasektori vahel, et teadustegevus oleks rohkem rakendatav Eesti majanduse edendamiseks.
Kaasata riigi strateegiliste otsuste tegemisse rohkem Eesti Teaduste Akadeemia esindajaid.
Tagada õppejõududele konkurentsivõimeline palk, et hoida tänaseid õppejõude kõrghariduse juures.
Võimaldada ülikoolides eraldi õppejõu ja teadlase karjääriredeli süsteemi rakendamist, et tagada paremate pedagoogiliste võimetega isikute keskendumine õpetamisele ning võimaldada teaduritel keskenduda enam uurimistööle.
Siduda selgemine Eesti ülikoolide riiklik tellimus tööturuvajadustega ning suundumustega.
Tagada nii Eesti kui välisüliõpilaste parem integreeritus Eesti tööturule. Tagame riigi poolt soodustatud praktikakorralduse koostöös erasektoriga.
Suurendada üliõpilaste sotsiaalseid garantiisid, et tudeng saaks täielikult õpingutele pühenduda. Muuta õppelaenu tagasimaksmise süsteemi, võimalusega riigi poolt hüvitada õppelaen täies mahus, tingimusega töötada avalikus sektoris õpitud erialal vähemalt kolm aastat.
Taastada süsteem, kus õpingute jooksul lapsevanemaks saamisel on võimalus ühel lapsevanemal taotleda õppelaenu osalist kustutamist riigi poolt.
Tagada erivajadustega õppuritele paremad õppimisvõimalused kõrgkoolides.
Toetada elukestvat õpet ning rahvaülikoolide tegevust täiskasvanute koolitamisel.
Toetada riiklikult regionaalseid kolledžeid, et parandada kõrghariduse kättesaadavust üle Eesti.
Toetada eakatele suunatud ülikooliprogrammide jätkamist ja arendamist omavalitsustes (näiteks Kolmanda nooruse ülikool jne).
Tagada noortele võimalus saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel ning ilma kohustusliku omafinantseeringuta.
Pöörata erilist tähelepanu noortele, kes lähevad välismaale õppima, et säiliks side kodumaaga. Aitame neid integreerida Eesti välissuhtluse võrgustikku.
Võimaldada igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures ning pakkuda vähekindlustatud lastele võimaluse osaleda tasuta suvelaagrites.
Toetada noorte teadlikkust liikumise vajalikkusest ning arendada liikumisharrastuse kättesaadavust igas piirkonnas.
Suurendada noortevolikogude ja noorteühenduste rolli ühiskonnas läbi laiema kaasatuse.
Toetada õpilasmaleva tegevuse laiendamist, et pakkuda rohkematele noortele töövõimalusi. Kaasame noori vabatahtlikku töösse.
Väärtustada kõiki siinseid rahvuskultuure. Jätkame rahvusvähemuste kultuuriseltside ja pühapäevakoolide toetamist.
Tagada kõigile soovijatele tasuta eesti keele õpe.
Arendada eraldi koolitussüsteem, mis tagab erinevatele elukutsetele ja tegevusvaldkondadele vastavad eesti keele kursused.
Teemad on määratud automaatselt: lubadus kuulub teemasse erakonna programmi jaotise pealkirja (või teksti) järgi, eelnõu Riigikogu märksõnade järgi; üks eelnõu võib kuuluda mitmesse teemasse. See on taustapilt, mitte järeldus lubaduste täitmise kohta. Reeglid: „Saidist“.